Gerhard Bisovsky arutleb selle üle, mis on meediakirjaoskus ja mida see peaks sisaldama, et varustada täiskasvanud õppijaid vajalike oskustega.  

Traditsioonilise meedia ja eriti tänapäevase internetipõhise meedia tähtsus on ilmne. See mõjutab nii meie igapäevaelu kui poliitikat ja ühiskonda. Sotsiaalmeedia eelkõige annab kasutajatele võimaluse end väljendada, sisu jagada ja isikupärasel viisil suhelda. Igal kasutajal on nägu ja hääl, mida paljud teised inimesed saavad kogeda ja jagada.

Sotsiaalmeedia on avatud manipulatsioonile ja propagandale

Sotsiaalmeedia on avatud ka uudiste automatiseeritud levitamisele, propagandale ja manipulatsioonile. Uurimus Organiseeritud manipulatsioon sotsiaalmeedias, milles uuriti 48 riiki, viidi läbi Oxfordi ülikoolis. Igas riigis tuvastati vähemalt üks poliitilise partei või riigiasutuse poolt sotsiaalmeedias levitatud organiseeritud manipulatsiooni juhtum.

Poliitiliste parteide valeinfo levib tavaliselt valimiskampaaniate käigus; see toodab usaldamatust, polariseerib ja õõnestab demokraatlike protsesside ausameelsust. Ajaloo jooksul on palju manipuleeritud ja valeinfot levitatud, kuid sotsiaalmeedia puhul on võimalik väga lühikese ajaga massideni jõuda. Peab meeles pidama, et enamiku kommentaaridest kirjutab väga väike hulk Facebooki kasutajaid, nagu üks Austria uuring „valju vähemus” näitas. Üks võimalikest lahendustest sellele arengule on „faktikontrollijad“, keda on Euroopas juba enam kui 100 aktiivset rühma, traditsioonilise meedia uudisnurkades, mitteriiklikes organisatsioonides ja kodanikuühiskonnas, kinnitab Reutersi ajakirjandusinstituudi raport.

Meediakirjaoskus on täiskasvanuhariduse teema

Info üleküllus, küberkiusamine ja ahistamine mõjutavad igas vanuses inimesi. See hirmutab inimesi, surub neid maha ja manipuleerib nendega. Seepärast ma toetan meediakirjaoskust, mis varustab inimesi võimalustega saada vajalikke oskusi.

Meediakirjaoskus on „võime kompetentselt suhelda kõigis meediavormides, aga ka meie praegusaegse massimeediakultuuri moodustavatele piltidele, sõnadele ja helidele ligi pääseda, neid mõista, analüüsida, hinnata ja neis osaleda”, kirjutavad Tessa Jolls ja Michele Johnsen „Hastings Law Journalis”.

Inimesed peaksid oskama hinnata ja vältida pidevaid ohte, milleks on valeuudiseid, küberkiusamine, radikaliseerumine, küberturvalisuse ohud ja pettused, ütleb Euroopa Komisjoni teatis digiõppe tegevuskava kohta.

Meediakirjaoskus toetub kriitilisele mõtlemisele

Minu arvates on meediakirjaoskus tihedalt seotud võimega kriitiliselt ja iseseisvalt hinnata ekstremistlikke sõnumeid, neile vastu seista, samuti võime reflekteerida iseenda ja enda tegevuste üle. Euroopa Komisjoni taustteate dokumendis on seda liiki vastupidavuse vajadust kahjuks seostatud peamiselt noortega, kuid tegelikult mõjutab see igas vanuses inimesi. 

Analüüs meediakirjaoskuse kohta EL-s, mille viis läbi Euroopa Audiovisuaalne Vaatluskeskus, väidab, et „kriitilise mõtlemise” teema oli 547 hinnatud projekti hulgas selge liider ja seda on kirjeldatud järgnevalt:

Arusaam sellest, kuidas meediatööstus toimib ja kuidas meediasõnumeid koostatakse; oskus küsida, mis on sisutootjate motivatsioon teha teadlikke otsuseid sisu valiku ja kasutamise kohta; oskus meediasisu eri liike tuvastada ja sisu hinnata selle täpsuse, usaldusväärsuse ja väärtuse järgi; oskus internetis turvariske tuvastada ja hallata.

Meediakirjaoskus tähendab kriitilist mõtlemist

Kriitiline mõtlemine on laialdaselt tunnustatud haridusalane eesmärk ja me peame tagama, et see poleks lihtsalt sõnakõlks. Kriitiline mõtlemine mõjutab haridussüsteemi kõiki sektoreid, lapsi, noori ja täiskasvanuid.

Siiski on arvukalt definitsioone, mis on ka eri käsituste väljendused. Kas kriitilist mõtlemist saab mõista kui üldist lähenemist või on see õppeainetega seotud? Milliseid oskusi ja võimeid kriitiline mõtlemine arendab? Need on vaid mõned küsimused lähenemise kohta, mis on hariduse pakkumises äärmiselt olulised. Artikkel Standfordi filosoofia entsüklopeedias tegeleb peamiselt ja värskendavalt kriitilise mõtlemise teemaga.

Haridussektori jaoks on oluline, kuidas meediakirjaoskust saab õppeprotsessis rakendada koos kriitilise mõtlemisega kindlal ja jätkusuutlikul alusel. Meediakirjaoskus on rohkem seotud haridusega kui meediaga. Meedia abil õpetamine ei ole meediakirjaoskus, see on meedia teadmiste õpetamine. Ainuüksi meedia tootmine ei ole meediakirjaoskus, kuigi meediakirjaoskus peaks sisaldama meedia tootmise oskust; meediakirjaoskus ei ole meedia ründamine, samas tähendab see kriitilist suhtumist meediasse.  Meediakirjaoskus tähendab kriitilist mõtlemist.

Minu arvates on eesmärk oskustega varustatud ja vastutustundlik elanikkond, kes oskab tuvastada, vältida ja blokeerida valeinformatsiooni. Kõigi meedialiikide sõnumeid tuleb mõista diferentseeritult ja inimesed peaksid saama kindlaks teha, kes ütleb mida ja miks, nii et rõhk oleks igat liiki meediasõnumite sisus.

Lõpuks on see ka demokraatiate järjepidevuse ja edasise arengu tagamise teema. Tugev demokraatia põhineb kvaliteetsetel uudistel ja sõltumatu meedia infol, pluralistlikul arvamuskliimal ja oskusel otsida laiapõhjalist konsensust.

Gerhard Bisovsky, Austria Täiskasvanuhariduskeskuste (Volkshochschulen) Assotsiatsiooni peasekretär 1996-2012 Viini Täiskasvanuhariduskeskuse Meidling direktor, 2009-2012 võrgustiku ‘Education Guidance and Counselling Vienna’ direktor. 2012-2017  Euroopa Täiskasvanuhariduse Assotsiatsiooni (EAEA) nõukogu liige. Ajakirja Die Österreichische Volkshochschule (välislink) peatoimetaja.

Kontakt: gerhard.bisovsky@vhs.or.at