9 uurimustöö tulemust, mis selgitavad, miks haridus vajab sporti
![TreeImage.](/themes/custom/epale/assets/images/placeholder_72x72_user_1.webp)
![Education and sports Education and sports.](/sites/default/files/styles/converted/public/education_and_sports_resized.jpg.webp?itok=bf4fcwK3)
Paljude inimeste arvates on sport ja haridus omavahel teravas vastuolus. Esimene on pigem midagi triviaalset, teine aga tõsine asi. Ühe puhul on tegu mänguga, teise puhul tööga. Seda lõhet, mille juured on Euroopa ajaloolises ja filosoofilises minevikus, võib eriti selgelt märgata hariduse puhul, kus spordile (ja selle haridusalasele esindajale - füüsilisele haridusele) on sageli omistatud madalat staatust, ajaliselt piiratud õppekava ja ebapiisavaid ressursse. Paljud lapsevanemad on seisukohal, et spordile ja muudele organiseeritud füüsilistele tegevustele tuleks jätta hariduse omandamisel pigem marginaalne positsioon, sest lapsed kasvavad suuremaks ja peaksid pigem keskenduma kooli „tõelisele sisule“, mis annab neile võimaluse jätkata haridusteed kutsekoolis, kõrgkoolis või leida sobiv töö.
Aja jooksul on need hoiakud hakanud muutuma, ehkki muutused on toimunud väga aeglaselt. Niinimetatud „vähese kehalise aktiivsuse pandeemia“ on mänginud olulist rolli spordi käekäigu osas. Aktiivsustaseme jätkuv langus on kaasa toonud mittenakkuslike haiguste kasvu. Sport kui paljude inimeste jaoks populaarseim ja vastuvõetavaim füüsilise aktiivsuse vorm, on nihkunud rahvatervise poliitika ja praktika keskpunkti kui odav ravim. Samas on leitnud kinnitust, et sport oma erinevates vormides suudab tagada märkimisväärse rahalise toetuse. Sport on väga suur ja kiiresti kasvav sektor Euroopa majanduses, moodustades Euroopa Liidus hinnanguliselt 3% kogu Euroopa SKT-st ning umbes 3,5% tööhõivest. Täiskasvanuharidus on reageerinud tekkinud olukorrale arendades välja veelgi rohkem ja keerukamaid valdkondi, alates õpetajate ja treenerite koolitamisest kuni sporditoodete tööstuse, spordimeedia ja spordisaadete täiustamiseni.
Spordi ja hariduse vahelises suhtes on veel teinegi aspekt, mida arengud teaduslikus uurimises on selles vallas alles hiljuti esile toonud. Haridus- ja psühholoogiaalaste uurimuste tulemused on näidanud, ja neuroteadustes ning muudel erialadel läbiviidud teadustööd on tõestanud, et traditsiooniline vastasseis hariduse ja spordi vahel on lihtsalt eksitus ning et sport – selle asemel, et haridustegevusse häirivalt sekkuda – on hoopis andnud sellesse väärtusliku panuse.
Selle julge väite põhjenduseks esitan üheksa teadusuurimustest saadud tulemust spordi ja füüsilise aktiivsuse positiivse mõju kohta, mis näitavad, et sedalaadi tegevus – lisaks kõigile juba aktsepteeritud hüvedele nagu keha hea füüsiline vorm ja parem tervis – lisab haridusele tohutult väärtust.
- Sport ja kehaline aktiivsus „toidab“ aju, aidates tal suurendada töömahtu ja tõhusamalt opereerida. Uurimistulemused on näidanud, et füüsiline aktiivsus toob kaasa põhjalikke ja pikaajalisi muutusi aju „juhtmestikus“, ning need arengud tõhustavad oluliselt intellektuaalset tööd.
- Sport ja füüsiline aktiivsus parandavad õppimisvõimet ja mälu. Õppijad, kellel on hea mälu ja kiire õppimisvõime, omavad märkimisväärseid eeliseid, mis mõjutavad peaaegu kõiki nende täiskasvanuharidusega seotud ja ka muid edaspidiseid kogemusi.
- Isegi lühike mõneminutiline füüsiline aktiivsus võib parandada keskendumis- ja tähelepanuvõimet, mis avaldab otsest mõju sellele, kuidas inimesed õpivad ja omandatud teavet säilitavad.
- Sooritusvõime arvutus- ja kirjaoskuse omandamisel nooremate õppijate hulgas paraneb füüsilise aktiivsuse tulemusena eriti tõhusalt.
- Korrapärane kehaline liikumine leevendab depressiooni ja ärevust, mis võib täiskasvanuhariduse puhul osutuda küllaltki murettegevaks faktoriks.
- Institutsioonipõhine sporditegevus ja muud kehalised tegevused on eriti väärtuslikud kuuluvus- ja pühendumustunde loomiseks ja ning aitavad potentsiaalselt marginaalses olukorras olevate õppijatel tunda end kaasatuna ja aktsepteerituna.
- Füüsiliselt aktiivsed inimesed saavutavad paremaid akadeemilisi õpitulemusi kui nende mitteaktiivsed kaasõppijad; kõige aktiivsematel on kõige paremad eeldused.
- Füüsiliselt aktiivsetel õppijatel on reeglina paremad kvalifikatsioonid, nad on valmis oma haridusteed jätkama, neil on paremad võimalused kindlustada endale hea töö ning tihti saavad nad koguni ka kiiremini ametikõrgendust.
- Tööandjate silmis on füüsiliselt aktiivsed isikud tervemad, teevad tõhusamat tööd ning on usaldusväärsemad. Seega – aktiivsetel inimestel on parem tööalane konkurentsivõime.
Muidugi ei pruugi kõik spordialased kogemused olla positiivsed ning halb spordialane koolitus või treening võib vahel osutuda halvemaks võimaluseks kui üldse mitte sportimine. Seega tasub õppijail investeerida mõnevõrra aega, et leida enda jaoks sobivaim sportimis- või liikumisviis, mis vastab kõige paremini nende eluviisile. Asjakohased tegevused, mis leiavad aset positiivses ja toetavas keskkonnas, on heaks inspiratsiooniks.
Ehk on haridusasutuste ja neis õppivate inimeste jaoks jõudnud kätte aeg ümber hinnata oma eelarvamused spordi ja füüsilise tegevuse rolli suhtes? Sporditegevus on kaugel sellest, et olla pelk triviaalne lõbu või vaheldus põhilisele õppetegevusele – tõendid näitavad, et sport ja füüsiline aktiivsus võivad anda sellesse vägagi arvestatava ja väärtusliku panuse.
![]() | Richard Bailey on põhi- ja keskkoolides tegutsenud endine õpetaja, õpetajate koolitaja, treener ja treenerite koolitaja. Lisaks oma resideeriva kirjaniku ametikohale ICSSPE-s (International Council of Sport Science and Physical Education), on ta ka autor ja blogija. Ta on töötanud UNESCO-s ekspertnõustajana füüsilise hariduse alal, Maailma Terviseorganisatsioonis, Euroopa Liidus ja paljudes sarnastes ametlikes ringkondades. Ta oli toetav konsultant algatustes nagu Nike-Led Desined to Move (Loodud liikuma) ja Active Kids Do Better (Aktiivsed lapsed on tublimad), samuti on ta juhtinud mitmete teaduslike ülevaadete koostamist. |
Kommentaarid
Sports+izglītība = nākotne
Paldies raksta autoram par šī jautājuma aktualizēšanu!
Nodalījums sports un izglītība, manā skatījumā, jau sen ir zaudējis savu līdzšinējo nodalījumu. Mūsdienās jebkuram skaidri domājošam cilvēkam ir skaidrs, ka sports ir nozīmīga izglītības daļa, un tāpat, izglītība ir nepieciešama sportiskajiem sasniegumiem.
Savā ģimenē esmu redzējusi, kā uz bērniem "iedarbojas" dalība Latvijas Olimpiskās komitejas projektā "Sporto visa klase". Manuprāt, šim projektam ir lielisks mērķis, kas vienlaicīgi liek bērniem cīnīties par rezultātiem sporta spēlēs, bet tajā pašā laikā, viņi saprot, ka nevienai uzvarai nav būtiskas nozīmes, ja klases vidējās sekmes nav atbilstošā līmenī. Tas jau no mazām dienām iemāca bērniem, cīņas sparu, apņēmību, sadarbības prasmes un mērķtiecību.
Caur sportu mēs bērniem mācām domāt, analizēt un plānot, un šīs apgūtās prasmes viņi pratīs pielietot arī citās mācību un dzīves jomās.
Tikai kombinācija izglītība + sports palīdz veidot aktīvu, uzņēmīgu un izglītotu jauno paaudzi.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru
Izglītība nav iespējama bez sporta
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru
Niby sport w pewien sposób
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru
Fizisko aktivitātāšu nozīmīgums
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru
Walk and Talk
Powyższy tekst przypomniał mi o idei walk and talk polegającej na organizowaniu spotkań biznesowych podczas spacerów. Moda na chodzone spotkania biznesowe, mocno rozprzestrzeniająca się za przyczyną takich propagatorów jak menedżerowie z Doliny Krzemowej (m.in. Steve Jobs, Mark Zuckerberg, Jack Dorsey) czy prezydent Barack Obama, jest coraz bardziej popularna również w Polsce. Tym bardziej, że - obok takich zalet formuły jak łatwiejsze przełamanie lodów, możliwość zrelaksowania się i zachowania koleżeńskich stosunków między członkami zespołu i przede wszystkim zwiększona kreatywność - stawia się ją w opozycji wobec tzw. palenia naszych czasów, czyli siedzenia. W zakresie weryfikacji wspomnianego pobudzania kreatywności poprzez chodzenie odsyłam do badań Marily Oppezzo i Daniela L. Schwartza z University of Stanford, Give Your Ideas Some Legs: The Positive Effect of Walking on Creative Thinking i... zachęcam do ćwiczeń praktycznych.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru
Piekrītu, ka šī ir ļoti
Piekrītu, ka šī ir ļoti apspriesta tēma jau gadu gadiem, un cik cilvēku, tik
viedokļu. Arī no savas pieredzes varu teikt, ka daļai skolēnu sports bija
mīļākais mācību priekšmets, bet daudzi skolēni nāca uz sporta stundām ar ārsta
zīmēm un sēdēja malā.
Es tomēr piekritīšu tam, ka sporta aktivitātes mums ir nepieciešamas un jo
vairāk, jo labāk. Raksta autore ir precīzi uzsvērusi svarīgus secinājumus, par sporta
pozitīvo ietekmi uz cilvēka organismu un darba spējām. Mūsdienās mēs ļoti daudz
laika pavadam pie datora vai mobilā telefona, daudz pārvietojamies ar
automašīnām u.t.t. Tāpēc mūsu organismi dažreiz pat “prasās” pēc fiziskajām
aktivitātēm. Nevajag ignorēt šos signālus, jo bieži vien tas var novest pie
nopietnām veselības problēmām. Nav noslēpums, ka arī mūsdienu jaunatnei ir
lielākas problēmas ar lieko svaru, jo ir mazkustīgs dzīvesveids. Apkopojot šos
visus faktus, uzskatu, ka fiziskās aktivitātes skolās būtu tikai jāpalielina,
taču varētu padomāt par vērtēšanu, jo bieži vien tas ir iemesls, kāpēc skolēni
izvēlas neiet uz sporta stundu- nevēlas saņemt sliktu atzīmi.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru
Zgadzam się, że być może
Zgadzam się, że być może wiele osób nie docenia tzw. sportu rekreacyjnego, jednakże każdy kto ma do czynienia z edukacją dorosłych i andragogiką wie, że do normalnego rozwoju uprawianie aktywności fizycznej jest niezbędne w każdym wieku. Widać to po zmieniającym się stylu życia. Odnoszę wrażenie, że określone w artykule "tradycyjne" przeciwstawienie sportu i edukacji odchodzi coraz bardziej w przeszłość. Dobrze, że autor wspomina o badaniach naukowych- generalnie ostatnio prowadzone badania właśnie wskazują na związki między umiarkowaną aktywnością fizyczną a wydajnością mózgu.
Moim zdaniem największe niebezpieczeństwo dla sportu rekreacyjnego stanowi eksploatacja organizmu w pracy. Praca w XX wieku staje się coraz bardziej przeintelektualizowana i absorbująca. Łatwo się zatracić w obowiązkach zapominając o kulturze fizycznej. Przykurcze, skoliozy, nerwobóle (jak rwa kulszowa) biorą się właśnie z takiej wielogodzinnej pracy "przy biurku". Edukacja w miejscu pracy powinna moim zdaniem zawsze brać pod uwagę problem ergonomiczności, który ściśle wiąże poniekąd się z propagowaniem sportu rekreacyjnego, jako przeciwdziałającego wymienionym wcześniej dysfunkcjom organizmu. Przy rozsądnym podejściu nie będzie miejsca na omawiany w artykule dysonanas.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru
tõlge ja sisu
Väga hea sisuga ja natuke kesisevõitu tõlkega artikkel.
Mind huvitab see teema väga ja seda nii üldisest kui isiklikust vaatenurgast. Hea on teada, kuias saab toetada inimese õppimist muuhulgas ka füüsilise tegevuse kaudu.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru
Thanks
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru
Ir daudz dzirdētu komentāru
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru
Täname, Riina, et
Täname, Riina, et tõlkevigadele tähelepanu pöörasid. Vaatame teksti üle ning teeme vajalikud parandused.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru
Sports un izglītība.
Šis raksts ļoti veiksmīgi atklāj diskusiju par sporta un izglītības savstarpējo saistību, izceļot tos daudzveidīgos veidus, kādos sports var ietekmēt cilvēka attīstību gan fiziski, gan intelektuāli. Tas akcentē to, ka tradicionālais skatījums uz sportu kā tikai izklaides vai atpūtas veidu būtu jāmaina.
Manuprāt, norādījums par sporta ietekmi uz smadzeņu darbību un intelektuālo attīstību atspoguļo zinātniski pierādītus faktus, kas liecina par to, ka sports nav tikai fiziska aktivitāte, bet arī ietekmē cilvēka prāta spējas. Un secinājumi par sporta pozitīvo ietekmi uz izglītību un darbaspēku ir ļoti spēcīgi argumentēti, izmantojot pētījumu rezultātus. Tas var iedrošināt sabiedrību un izglītības iestādes vairāk iekļaut sportu izglītības procesā kā nozīmīgu komponenti, ne tikai fiziskās veselības, bet arī intelektuālās attīstības labā.
Sports var būt daudz vairāk nekā tikai fiziska aktivitāte, būtisks elements cilvēka attīstībā, atbalstot gan fizisko veselību, gan intelektuālo izaugsmi.