Eestis on hinnanguliselt umbes 9000 täiskasvanute koolitamise valdkonnas tegutsevat inimest, neist täiskasvanute koolitaja kutset omab ligikaudu 600 koolitajat. Miks ja kellele on täiskasvanute koolitaja kutse oluline ning millist väärtust loob kutse olemasolu ja kutse tunnustamine koolitusturul, sellest rääkisime maikuu raadiosaates "Õppetund". Arutlemas olid personali arengu ja koolitustega tegelevate organisatsioonide juhid, kes ka ise täiskasvanute koolitaja kutset omavad: Helen Pärli, Eesti HR Seltsi kaasasutaja ja asepresident ning talendiagentuuri Smartful Growth OÜ asutaja, Tiina-Katrina Kaber, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige ja Entertraining OÜ asutaja ning Kadri Kont-Kontson, avaliku sektori Koolitusjuhtide kogu juhatuse liige ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse koolitusjuht.

_{Fotol vasakult: Tiina-Katrina Kaber, Helen Pärli ja Kadri Kont-Kontson. Autor: Andres Laanem}

Euroopa täiskasvanuhariduse võrgustik EPALE ja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS on koondanud valdkondlikud organisatsioonid, et ühiselt arutada, kuidas teadvustada koolitaja kutset ja avada, mida koolitaja kutse tähendab ja millist väärtust see loob. Saates olid seekord esindatud kolm organisatsiooni: Eesti HR Selts, Koolitusjuhtide kogu ja MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE.

Eesti HR Seltsi asutasid 2022. aastal 14 personalivaldkonnaga seotud Eesti tipptegijat. Selts on välja kasvanud Eesti personalijuhtide LinkedIni grupist ning on oma 1400-liikmelise kogukonnaga oluliseks personalijuhtimise valdkonna mõjutajaks ja uuendajaks Eestis. Seltsi põhiline eesmärk on luua personalivaldkonnast huvituvatest inimestest üksteist toetav ja innustav võrgustik (www.hrselts.ee).

Koolitusjuhtide kogu on asutatud 2001. aastal ning ühendab vabatahtlikult koostööd tegevad avaliku sektori organisatsioonide personaliarenduse ja -koolituste korraldamisega tegelevad inimesed. Koolitusjuhtide kogu eesmärk on aidata kaasa elukestva õppimise põhimõtete teadvustamisele ja personaliarendustöö väärtustamisele ametiasutustes, toetada ametiasutuste eesmärkide saavutamist läbi teenistujate täiendusõppe süsteemi väljaarendamise ja soodsa õppimiskeskkonna loomise ning arendada liikmete erialaseid teadmisi ja oskusi (www.fin.ee/koolitusjuhtide-kogu). 

MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE on loodud 1992. aastal ettevõtete tippjuhtide poolt, kes nägid vajadust kvaliteetse personalitöö ja -töötajate järele ning nii ongi PARE eesmärk toetada ja edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettevõtetes ja organisatsioonides. Ühingust on saanud personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide suurim võrgustik Eestis koondades ligi 5000 juriidilisest ja füüsilisest isikust liiget. PARE on personalijuhtide ja -töötajate toetav kogukond, kust saab alati vajaliku niidiotsa inimeste juhtimise kvaliteedi arendamiseks. PARE on Tööandjate Keskliidu liige ja kuulub Euroopa Personalijuhtimise Assotsiatsiooni EAPM (www.pare.ee).

Saates külas olnud organisatsioonide esindajad ühendavad inimesi, kelle ülesannete seas on koolituste tellimine või korraldamine, mistõttu arutlesime täiskasvanute koolitaja kutse teemadel just koolitusjuhi ja koolituste tellija vaates.

Kutsega koolitajaid on vaid ligikaudu 600, miks nii vähe?

Kui koolitajaid on Eestis üle 9000, siis kutsega täiskasvanute koolitajaid on vaid väike osa nendest. 

Kutsetunnistus kehtib viis aastat ja kehtiva tähtajalise kutsetunnistuse omanikke oli 2023. aasta juuni alguse seisuga 549 (tase 5 - 173; tase 6 - 297; tase 7 - 66; tase 8 - 13). Lisaks on alates 2020. aastast tähtajatu kutsetunnistuse omandanud 132 Tallinna Ülikooli andragoogika eriala lõpetanut (tase 6 - 65; tase 7 - 67) (Allikas: Eesti Koolitusturu uuring 2022, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit).

Põhjusi, miks kutsega koolitajaid on vähe, on mitmeid. Peamine põhjus on see, et koolitajana tegutsemiseks ei ole koolitaja kutset otseselt vaja. Täiskasvanute koolitaja kutse omamiseks ei ole seadusest tulenevat nõuet ja kutsekvalifikatsiooni omamine ei toimi litsentsina. Meil on väga palju koolitajaid, kes on oma eriala eksperdid ja tegutsevad koolitajana oma erialase töö kõrvalt. Nad annavad edasi oma erialaseid teadmisi ja oskusi, kuid kutse omandamine ja kutse omandamise protsessiga kaasnev aja- ja rahakulu ei ole nende jaoks prioriteet (koolitamine on lisatöö). Lisaks on paljudes koolitusvaldkondades ekspertide puudus ja tellijad on juba siis rahul, kui leiavad heade erialaste oskustega inimese koolitust läbi viima.

Kutsetunnistust mitteomavad koolitajad esitavad sageli ka arvamusi, et kutsetunnistus ise ei tõenda veel midagi, olulisemad on päris kompetents, oskused ja teadmised. Sellise suhtumise taga on sageli vähene teadmine täiskasvanute koolitaja kutse kvalifikatsioonist ja kutse omandamise protsessist. Koolitaja kompetentse alahinnatakse.

Koolitaja kutse on väärtus

Ehkki kutse taotlemine ei ole veel laialt levinud, näitavad trendid positiivset suunda. Viimastel aastatel taotleb täiskasvanute koolitaja kutsetunnistust keskmiselt 100 inimest aastas ja üha enam räägime koolitusturu kontekstis koolitaja kutse olulisusest. 

Näiteks, Töötukassa koolituspartneritelt oodatakse täiskasvanute koolitaja kutse olemasolu ja avalike koolitushangete puhul annab kutsega koolitaja kaasamine lisapunkte hindamisel või on hanke tingimuseks seatud, et meeskonnas peab olema vähemalt üks koolitajakutsega spetsialist. Arvestades kutsega koolitajate vähesust, võib selline tingimus olla piirav, sest mida rohkem filtreid koolitajate valikule peale panna, seda kitsamaks muutub potentsiaalsete kandidaatide valik. Kui koolituse eesmärgiks on leida valdkonna ekspert, kes suudaks oma teadmisi edasi anda, kaldub tellija jaoks sageli kaalukauss ekspertteadmiste kasuks, mitte niivõrd metoodiliste oskuste poolele. See võib aga mõjutada koolituse kvaliteeti. Saatekülalised ei pea realistlikuks koolitaja kutse olemasolu tingimusena seadustada, pigem usutakse, et turg reguleerib end ise ning olulisem on koolitaja kutse sisuline avamine ja kutse kui kvaliteedimärgise väärtustamine. 

Koolitaja on enam kui eriala ekspert

Heaks koolitajaks olemine nõuab kahte rolli: valdkonna tundmist ja oskust täiskasvanuid õpetada. Sügavad valdkonna teadmised ja praktiline kogemus on küll eeldus, et koolitajal on midagi edasi anda, kuid viis, kuidas koolitaja oma teadmist ja kogemust edasi annab, määrab õppeprotsessi tulemuse. Grupiprotsessid ja -dünaamika, teadmiste omandamise protsessid, meetodid ja metoodika, analüüs ja hindamine – need kõik on olulised komponendid õppimise õnnestumiseks.

Info edastamine ei ole koolituse vääriline, infot võib otsida ja leida kust iganes. Õigem ongi rääkida mitte niivõrd koolitamisest, vaid õppimisvõimaluste loomisest, on vestluspartnerid ühisel meelel. Koolitaja ülesanne on luua õppijale võimalus õppida ja teadmisi omandada. Koolitaja roll õppija arenguteel on mõista ja mõtestada, mida õppija vajab ja kuidas oodatava lõpptulemuseni jõuda, et õppija saaks võimalikult hästi uut teadmist omandada, enda jaoks uut teadmist luua ja uusi oskusi harjutada. 

Õppija on kõige kese oma olemasolevate teadmiste ja kogemustega. Õppimisprotsess on teekond eesmärgi ja oodatava tulemusega ning koolitaja loob teekonna, kuidas tulemuse saavutamiseni jõuda. Õppimine on süsteemne protsess, mis arvestab õppijat, gruppi, organisatsiooni ja muutust, mida soovitakse esile kutsuda ning ka maailmas toimuvat. Koolitaja kompetentsid võimaldavad süsteemselt läbi mõelda, mis toimub õppimise ajal, mis enne ja pärast koolitust. Kui puudub selline süsteemne lähenemine, siis on keeruline hinnata ka konkreetse koolituse tasuvust (ROI - Return on Investment).

Koolituste eesmärk on tõsta organisatsiooni teadmiste taset. Kvaliteetne koolitusprotsess aitab tagada, et organisatsiooni juhtimiskvaliteet ja tehtav töö on kõrgetasemeline. Koolituste tase mõjutab selgelt töötajate arengut, kes õppimise läbi oma teadmisi ja oskusi täiendavad, mistõttu tasub panustada koolitaja kompetentside hindamisse. Üks selge ja kindel viis selleks on lähtuda koolitaja kutsekvalifikatsiooni olemasolust.

Nn üleminekuperioodil, kui kutsega koolitajaid ei ole koolitusturul veel piisavalt palju kõikides valdkondades, on võimalik lahendus ka kombineeritud lähenemine, kus koolitustiimis oleks vähemalt üks täiskasvanute koolitaja kutsega inimene, kes aitab metoodiliselt üles ehitada kogu koolitusprotsessi. Selline lähenemine, kus kõik koolitajad ei ole koolitaja kutsega, kuid tiimis on metoodiline ekspert, kes toetab ja juhendab teisi koolitajaid, tagab kvaliteedi ning loob uut teadmist ka koolitajatele, kellel kutset ei ole ning väärtustab kutse olemasolu. Ilmselt innustab pikemas perspektiivis ka koolitajaid kutset omandama.

Koolitaja kutse kui kvaliteedimärgis

Kutsetunnistus tõendab koolitaja pädevust. Samuti aitab see koolitajal ennast analüüsida ja arendada, mõista oma tugevusi ja märgata valdkondi, kus veel on vaja ja võimalik areneda.

Koolitaja kutse eesmärk on tõendada ennast koolitajana, on öelnud Larissa Jõgi, täiskasvanute koolitaja kutsete kutsekomisjoni esimees ja TLÜ andragoogika dotsent. Kutse omandamine ei ole enese tõendamine mitte ainult hindajate ees, vaid seeläbi tõendab koolitaja iseennast laiemalt ühiskonna ees – tööandjate, tööturu, õppijate, koolitusi tellivate organisatsioonide ees.

Täiskasvanute koolitaja kutse hõlmab kohustuslike kompetentsidena järgmist: õppeprotsessi ettevalmistamine, õppeprotsessi läbiviimine, õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ja hindamine, arendus, loome- või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas ning professionaalne enesearendamine. 

Kompetents hariduse kontekstis tähendab isiku teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute kogumit, mida on vaja tulemuslikuks ja jätkusuutlikuks tegutsemiseks valdkonnas.

Kutse omistamise protsessi läbimine on koolitajale suurepärane võimalus analüüsida ennast ning saada tagasisidet oma professionaalse taseme ja arengu kohta ning jagada mõtteid heade kolleegidega koolitusturu arengute ja suundumuste kohta. 

Kutse omistamine peaks olema loomulik osa koolitaja elukutsest. Seda ei peaks võtma kui tüütut kohustust, vaid võimalust oma professionaalsete oskuste pidevaks täiendamiseks.

Tellija roll koolituste kvaliteedi tagamisel

Koolituse tellijatel on oluline roll teadliku koolituspakkumise kujundamisel. Kui töötajad ei saa valida koolitajat, siis nende tagasiside saab olla abiks tulevaste koolituste ja koolitajate valikute tegemisel. Tellijad peaksid mõistma, et kvaliteetse koolituse saavutamiseks on oluline, et koolitajal oleksid nii ekspertteadmised kui ka õpetamise metoodilised oskused. 

Ilmselt kohandub nõudluse ja pakkumise pool kutsega koolitajate järele koolitusturul isereguleeruvalt. Kui soovime, et koolituste kvaliteet tõuseks ühtlaselt, uued teadmised ja oskused jõuaksid koolitajateni ning toimuks pidev areng ja enesetäiendamine, siis koolitaja kompetentside ja kutse olemasolu väärtustamine on selleks kõige kindlam tee, sest ka täiskasvanute koolitaja kutsekvalifikatsioon ja kutsestandardid on ajas muutuvad ja arenevad. 

Kas koolitaja kutsest saab mikrokraad, kas koolitaja kutse omandamisele nügivad rohkem koolituste tellijad või teised koolitajad, seda näitab aeg. Kokkuvõttes on oluline, et koolitusturul tegutsevad koolitajad oleksid professionaalsed ja koolituste tase oleks kõrge, et organisatsioonide ja talentide arendamine toetuks tugevatele alustele. 

Saatesari „Õppetundˮ käsitleb teemasid, mis on seotud täiskasvanu-, ümber- ja täiendusõppega. Saade on eetris iga nelja nädala tagant neljapäeviti kell 13, kordusena samal päeval kell 18 ja pühapäeval kell 15. Raadiosaade on järelkuulatav raadio.aripaev.ee ja Äripäeva raadio äpis.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

Materjali koostamine on kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.