European Commission logo
Kontot looma
Saab valida mitu sõna koma abil

EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Blog

9 uurimustöö tulemust, mis selgitavad, miks haridus vajab sporti

Paljude inimeste arvates on sport ja haridus omavahel teravas vastuolus. Esimene on pigem midagi triviaalset, teine aga tõsine asi. Richard Bailey ICSSPE-st (International Council of Sport Science and Physical Education) selgitab, miks on sport midagi rohkemat kui mäng.

Education and sports.

Paljude inimeste arvates on sport ja haridus omavahel teravas vastuolus. Esimene on pigem midagi triviaalset, teine aga tõsine asi. Ühe puhul on tegu mänguga, teise puhul tööga. Seda lõhet, mille juured on Euroopa ajaloolises ja filosoofilises minevikus, võib eriti selgelt märgata hariduse puhul, kus spordile (ja selle haridusalasele esindajale - füüsilisele haridusele) on sageli omistatud madalat staatust, ajaliselt piiratud õppekava ja ebapiisavaid ressursse. Paljud lapsevanemad on seisukohal, et spordile ja muudele organiseeritud füüsilistele tegevustele tuleks jätta hariduse omandamisel pigem marginaalne positsioon, sest lapsed kasvavad suuremaks ja peaksid pigem keskenduma kooli „tõelisele sisule“, mis annab neile võimaluse jätkata haridusteed kutsekoolis, kõrgkoolis või leida sobiv töö.

Aja jooksul on need hoiakud hakanud muutuma, ehkki muutused on toimunud väga aeglaselt. Niinimetatud „vähese kehalise aktiivsuse pandeemia“ on mänginud olulist rolli spordi käekäigu osas. Aktiivsustaseme jätkuv langus on kaasa toonud mittenakkuslike haiguste kasvu. Sport kui paljude inimeste jaoks populaarseim ja vastuvõetavaim füüsilise aktiivsuse vorm, on nihkunud rahvatervise poliitika ja praktika keskpunkti kui odav ravim. Samas on leitnud kinnitust, et sport oma erinevates vormides suudab tagada märkimisväärse rahalise toetuse. Sport on väga suur ja kiiresti kasvav sektor Euroopa majanduses, moodustades Euroopa Liidus hinnanguliselt 3% kogu Euroopa SKT-st ning umbes 3,5% tööhõivest. Täiskasvanuharidus on reageerinud tekkinud olukorrale arendades välja veelgi rohkem ja keerukamaid valdkondi, alates õpetajate ja treenerite koolitamisest kuni sporditoodete tööstuse, spordimeedia ja spordisaadete täiustamiseni.

Spordi ja hariduse vahelises suhtes on veel teinegi aspekt, mida arengud teaduslikus uurimises on selles vallas alles hiljuti esile toonud. Haridus- ja psühholoogiaalaste uurimuste tulemused on näidanud, ja neuroteadustes ning muudel erialadel läbiviidud teadustööd on tõestanud, et traditsiooniline vastasseis hariduse ja spordi vahel on lihtsalt eksitus ning et sport – selle asemel, et haridustegevusse häirivalt sekkuda – on hoopis andnud sellesse väärtusliku panuse. 

Selle julge väite põhjenduseks esitan üheksa teadusuurimustest saadud tulemust spordi ja füüsilise aktiivsuse positiivse mõju kohta, mis näitavad, et sedalaadi tegevus – lisaks kõigile juba aktsepteeritud hüvedele nagu keha hea füüsiline vorm ja parem tervis – lisab haridusele tohutult väärtust. 

  1. Sport ja kehaline aktiivsus „toidab“ aju, aidates tal suurendada töömahtu ja tõhusamalt opereerida. Uurimistulemused on näidanud, et füüsiline aktiivsus toob kaasa põhjalikke ja pikaajalisi muutusi aju „juhtmestikus“, ning need arengud tõhustavad oluliselt intellektuaalset tööd. 
  2. Sport ja füüsiline aktiivsus parandavad õppimisvõimet ja mälu. Õppijad, kellel on hea mälu ja kiire õppimisvõime, omavad märkimisväärseid eeliseid, mis mõjutavad peaaegu kõiki nende täiskasvanuharidusega seotud ja ka muid edaspidiseid kogemusi.
  3. Isegi lühike mõneminutiline füüsiline aktiivsus võib parandada keskendumis- ja tähelepanuvõimet, mis avaldab otsest mõju sellele, kuidas inimesed õpivad ja omandatud teavet säilitavad.  
  4. Sooritusvõime arvutus- ja kirjaoskuse omandamisel nooremate õppijate hulgas paraneb füüsilise aktiivsuse tulemusena eriti tõhusalt.
  5. Korrapärane kehaline liikumine leevendab depressiooni ja ärevust, mis võib täiskasvanuhariduse puhul osutuda küllaltki murettegevaks faktoriks.
  6. Institutsioonipõhine sporditegevus ja muud kehalised tegevused on eriti väärtuslikud kuuluvus- ja pühendumustunde loomiseks ja ning aitavad potentsiaalselt marginaalses olukorras olevate õppijatel tunda end kaasatuna ja aktsepteerituna.
  7. Füüsiliselt aktiivsed inimesed saavutavad paremaid akadeemilisi õpitulemusi kui nende mitteaktiivsed kaasõppijad; kõige aktiivsematel on kõige paremad eeldused.  
  8. Füüsiliselt aktiivsetel õppijatel on reeglina paremad kvalifikatsioonid, nad on valmis oma haridusteed jätkama, neil on paremad võimalused kindlustada endale hea töö ning tihti saavad nad koguni ka kiiremini ametikõrgendust.
  9. Tööandjate silmis on füüsiliselt aktiivsed isikud tervemad, teevad tõhusamat tööd ning on usaldusväärsemad. Seega – aktiivsetel inimestel on parem tööalane konkurentsivõime.​​

Muidugi ei pruugi kõik spordialased kogemused olla positiivsed ning halb spordialane koolitus või treening võib vahel osutuda halvemaks võimaluseks kui üldse mitte sportimine. Seega tasub õppijail investeerida mõnevõrra aega, et leida enda jaoks sobivaim sportimis- või liikumisviis, mis vastab kõige paremini nende eluviisile. Asjakohased tegevused, mis leiavad aset positiivses ja toetavas keskkonnas, on heaks inspiratsiooniks.

Ehk on haridusasutuste ja neis õppivate inimeste jaoks jõudnud kätte aeg ümber hinnata oma eelarvamused spordi ja füüsilise tegevuse rolli suhtes? Sporditegevus on kaugel sellest, et olla pelk triviaalne lõbu või vaheldus põhilisele õppetegevusele – tõendid näitavad, et sport ja füüsiline aktiivsus võivad anda sellesse vägagi arvestatava ja väärtusliku panuse. 

Richard Bailey.

Richard Bailey on põhi- ja keskkoolides tegutsenud endine õpetaja, õpetajate koolitaja, treener ja treenerite koolitaja. Lisaks oma resideeriva kirjaniku ametikohale ICSSPE-s (International Council of Sport Science and Physical Education), on ta ka autor ja blogija. Ta on töötanud UNESCO-s ekspertnõustajana füüsilise hariduse alal, Maailma Terviseorganisatsioonis, Euroopa Liidus ja paljudes sarnastes ametlikes ringkondades. Ta oli toetav konsultant algatustes nagu Nike-Led Desined to Move (Loodud liikuma) ja Active Kids Do Better (Aktiivsed lapsed on tublimad), samuti on ta juhtinud mitmete teaduslike ülevaadete koostamist. 

Login (7)

Kommentaarid

TreeImage.
Elīna Ezera - Lūka
P, 19/11/2023 - 12:10

Šis raksts ļoti veiksmīgi atklāj diskusiju par sporta un izglītības savstarpējo saistību, izceļot tos daudzveidīgos veidus, kādos sports var ietekmēt cilvēka attīstību gan fiziski, gan intelektuāli. Tas akcentē to, ka tradicionālais skatījums uz sportu kā tikai izklaides vai atpūtas veidu būtu jāmaina.

Manuprāt, norādījums par sporta ietekmi uz smadzeņu darbību un intelektuālo attīstību atspoguļo zinātniski pierādītus faktus, kas liecina par to, ka sports nav tikai fiziska aktivitāte, bet arī ietekmē cilvēka prāta spējas. Un secinājumi par sporta pozitīvo ietekmi uz izglītību un darbaspēku ir ļoti spēcīgi argumentēti, izmantojot pētījumu rezultātus. Tas var iedrošināt sabiedrību un izglītības iestādes vairāk iekļaut sportu izglītības procesā kā nozīmīgu komponenti, ne tikai fiziskās veselības, bet arī intelektuālās attīstības labā.

Sports var būt daudz vairāk nekā tikai fiziska aktivitāte, būtisks elements cilvēka attīstībā, atbalstot gan fizisko veselību, gan intelektuālo izaugsmi.

Login (1)

Paldies raksta autoram par šī jautājuma aktualizēšanu!

Nodalījums sports un izglītība, manā skatījumā, jau sen ir zaudējis savu līdzšinējo nodalījumu. Mūsdienās jebkuram skaidri domājošam cilvēkam ir skaidrs, ka sports ir nozīmīga izglītības daļa, un tāpat, izglītība ir nepieciešama sportiskajiem sasniegumiem.

Savā ģimenē esmu redzējusi, kā uz bērniem "iedarbojas" dalība Latvijas Olimpiskās komitejas projektā "Sporto visa klase". Manuprāt, šim projektam ir lielisks mērķis, kas vienlaicīgi liek bērniem cīnīties par rezultātiem sporta spēlēs, bet tajā pašā laikā, viņi saprot, ka nevienai uzvarai nav būtiskas nozīmes, ja klases vidējās sekmes nav atbilstošā līmenī. Tas jau no mazām dienām iemāca bērniem, cīņas sparu, apņēmību, sadarbības prasmes un mērķtiecību.

Caur sportu mēs bērniem mācām domāt, analizēt un plānot, un šīs apgūtās prasmes viņi pratīs pielietot arī citās mācību un dzīves jomās.

Tikai kombinācija izglītība + sports palīdz veidot aktīvu, uzņēmīgu un izglītotu jauno paaudzi.

Login (1)

Mūsdienu sabiedrībā valda uzskats, ka sports un veselīgs dzīvesveids ir neatņemama sastāvdaļa, lai kļūtu par pilnvērtīgu un labi attīstītu pilsoni. Taču tajā pašā laikā sportu skolās vēlas izveidot par izvēles priekšmetu, kura apmeklējums nebūs obligāts? Manuprāt, cilvēka domāšana un dzīves uzskati veidojas tieši skolas laikā. Un tieši skolā būtu jārada vismaz priekšstats par sportu kā rūpēšanos par savu labsajūtu un veselību. Skola ir vieta attīstībai, vieta, kur skolēni ierodas mācīties un pilnveidot sevi. Skolēniem jāapzina savas spējas pēc iespējas dažādākos virzienos, tajā skaitā, arī sportā. Tādēļ, sporta stundām noteikti jābūt skolu izglītības sistēmā.Un tam jāvelta tikpat mācību stundu kā matemātikai, valodām vai dabas zinībām. 
Login (1)

Niby sport w pewien sposób przeżywa renesans w dzisiejszych czasach, a to za sprawą przede wszystkim "bumu" na bycie fit i trenerów personalnych, jednak w edukacji jest go mało - przynajmniej z mojego punktu widzenia. Na studiach licencjackich miałam tzw. WF tylko przez jeden semestr, na studiach mgr nie ma go w ogóle. Dlaczego? Przecież sport usprawnia nasze myślenie, wpływa dobroczynnie na procesy uczenia się, co idealnie opisane jest w powyższym artykule. I tu pojawia się pytanie, dlaczego tak ważna dziedzina życia, jaką niewątpliwie jest sport, jest usuwana z edukacji? Jasne, przecież każdy z nas może na własną rękę biegać, chodzić na siłownię, czy też być członkiem jakiegoś amatorskiego klubu i tam realizować tę dziedzinę życia. Jednak moim zdaniem taka możliwość nie powinna skreślać tego, by w instytucjach takich jak szkoła czy uniwersytet, sport był w pewien sposób "wykreślany". Faktem jest, że coś co jest narzucone z góry (np. zajęcia WFu w szkole) nie zawsze przynosi radość i też oczekiwane efekty, jednak w wielu przypadkach lepsza jest taka forma "ruchu" (przymusowa) niż żadna. I warto też podkreślić, że często z tego szkolnego "przymusu" rodzą się pasje wielu osób, tak jak było to u mnie z piłką ręczną.
Login (1)
TreeImage.
Mārīte Peipiņa
R, 31/05/2019 - 15:26

Fiziskās aktivitātes bērniem veicina smadzeņu attīstību. Visos vecumos tas ir kā veids emocionālās labsajūtas uzlabošanai un socializācijai. Fiziskās spējas un fiziskā labsajūta ir cieši saistīta arī ar garīgajām darbspējām, piemēram, vāji muguras un vēdera muskuļi neļauj ilgstoši sēdēt vai izraisa sāpes, kas liedz koncentrēties, un darbs tiek veikts lēnāk.  
Login (1)

Powyższy tekst przypomniał mi o idei walk and talk polegającej na organizowaniu spotkań biznesowych podczas spacerów. Moda na chodzone spotkania biznesowe, mocno rozprzestrzeniająca się za przyczyną takich propagatorów jak menedżerowie z Doliny Krzemowej (m.in. Steve Jobs, Mark Zuckerberg, Jack Dorsey) czy prezydent Barack Obama, jest coraz bardziej popularna również w Polsce. Tym bardziej, że - obok takich zalet formuły jak łatwiejsze przełamanie lodów, możliwość zrelaksowania się i zachowania koleżeńskich stosunków między członkami zespołu i przede wszystkim zwiększona kreatywność - stawia się ją w opozycji wobec tzw. palenia naszych czasów, czyli siedzenia. W zakresie weryfikacji wspomnianego pobudzania kreatywności poprzez chodzenie odsyłam do badań Marily Oppezzo i Daniela L. Schwartza z University of Stanford, Give Your Ideas Some Legs: The Positive Effect of Walking on Creative Thinking i... zachęcam do ćwiczeń praktycznych.

Login (1)

Piekrītu, ka šī ir ļoti apspriesta tēma jau gadu gadiem, un cik cilvēku, tik viedokļu. Arī no savas pieredzes varu teikt, ka daļai skolēnu sports bija mīļākais mācību priekšmets, bet daudzi skolēni nāca uz sporta stundām ar ārsta zīmēm un sēdēja malā.

Es tomēr piekritīšu tam, ka sporta aktivitātes mums ir nepieciešamas un jo vairāk, jo labāk. Raksta autore ir precīzi uzsvērusi svarīgus secinājumus, par sporta pozitīvo ietekmi uz cilvēka organismu un darba spējām. Mūsdienās mēs ļoti daudz laika pavadam pie datora vai mobilā telefona, daudz pārvietojamies ar automašīnām u.t.t. Tāpēc mūsu organismi dažreiz pat “prasās” pēc fiziskajām aktivitātēm. Nevajag ignorēt šos signālus, jo bieži vien tas var novest pie nopietnām veselības problēmām. Nav noslēpums, ka arī mūsdienu jaunatnei ir lielākas problēmas ar lieko svaru, jo ir mazkustīgs dzīvesveids. Apkopojot šos visus faktus, uzskatu, ka fiziskās aktivitātes skolās būtu tikai jāpalielina, taču varētu padomāt par vērtēšanu, jo bieži vien tas ir iemesls, kāpēc skolēni izvēlas neiet uz sporta stundu- nevēlas saņemt sliktu atzīmi. 

Login (1)

Zgadzam się, że być może wiele osób nie docenia tzw. sportu rekreacyjnego, jednakże każdy kto ma do czynienia z edukacją dorosłych i andragogiką wie, że do normalnego rozwoju uprawianie aktywności fizycznej jest niezbędne w każdym wieku. Widać to po zmieniającym się stylu życia. Odnoszę wrażenie, że określone w artykule "tradycyjne" przeciwstawienie sportu i edukacji odchodzi coraz bardziej w przeszłość. Dobrze, że autor wspomina o badaniach naukowych- generalnie ostatnio prowadzone badania właśnie wskazują na związki między umiarkowaną aktywnością fizyczną a wydajnością mózgu. 

Moim zdaniem największe niebezpieczeństwo dla sportu rekreacyjnego stanowi eksploatacja organizmu w pracy. Praca w XX wieku staje się coraz bardziej przeintelektualizowana i absorbująca. Łatwo się zatracić w obowiązkach zapominając o kulturze fizycznej. Przykurcze, skoliozy, nerwobóle (jak rwa kulszowa) biorą się właśnie z takiej wielogodzinnej pracy "przy biurku". Edukacja w miejscu pracy powinna moim zdaniem zawsze brać pod uwagę problem ergonomiczności, który ściśle wiąże poniekąd się z propagowaniem sportu rekreacyjnego, jako przeciwdziałającego wymienionym wcześniej dysfunkcjom organizmu. Przy rozsądnym podejściu nie będzie miejsca na omawiany w artykule dysonanas.

Login (1)
Profile picture for user riina.kuett.
Riina Kütt
E, 23/01/2017 - 09:57

Väga hea sisuga ja natuke kesisevõitu tõlkega artikkel.

Mind huvitab see teema väga ja seda nii üldisest kui isiklikust vaatenurgast. Hea on teada, kuias saab toetada inimese õppimist muuhulgas ka füüsilise tegevuse kaudu.

 

Login (1)

Ir daudz dzirdētu komentāru no skolēniem, tieši vidusskolas vecuma posmā - cik būs labi, ka, mācoties augstskolā, vai arī kādā profesionālajā mācību iestādē, vairs nebūs sporta stundu. Un tik pat daudz komentāru no augstskolu studentiem - cik ļoti pietrūkst sporta stundu. Arī es tagad, būdama studente, patiesi novērtēju sporta stundas vidusskolā, un pilnībā piekrītu, ka fiziskas aktivitātes uzlabo mācību darbu un palīdz atbrīvoties no negatīvajām emocijām un stresa. Lai gan ir daudz iespēju - doties gan uz augstskolas piedāvātajām sporta nodarbībām, gan uz dažādiem fitnesa klubiem, vai arī sportot mājas apstākļos, tas tomēr nav tas, kas obligātas sporta stundas, jo, kā jau visi lieliski zinām - tas, kas nav obligāts, ir daudz grūtāk īstenojams, rodas dažādu attaisnojumu - iešu rīt, šodien nav laika, daudz darba utt. 
Pēc garas dienas lekcijās un praktiskajos darbos - fiziskās aktivitātes ir vislabākā atpūta, pirms patstāvīgā darba mājās. Tai nav obligāti jābūt skriešanai, pat pastaiga ir labs veids kā "izvēdināt galvu" - uzlabot koncentrēšanās spējas un atbrīvoties no uzkrātā stresa, negatīvajām emocijām. Un tad jau esi gatavs turpināt darbu  - ar jaunu enerģiju un jaunām idejām.
Login (1)

Soovid keelt vahetada?

This content may also be available in other languages. Please select one below
Switch Language

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so!
Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

Profile picture for user nskoroge.
Georgi SKOROBOGATOV

Üleskutse avalikule arutelule täiskasvanute koolitaja kutsestandardite tuleviku üle

Tänapäevane ja tulevikku suunatud kutse. Enamuse, mitte vähemuse kutse. Valdkonna arengut ja professionaliseerumist tüüriv kutse.

Veel
Profile picture for user Piret.maiberg.
Piret Maiberg-Nõu

Demokraatlikuks eluks vajalike oskuste kujundamine. Täiskasvanuõppe ja -hariduse roll.

Arutle, kuidas 21 sajandi oskused aitavad kaasa kodanikuaktiivsusele.

Veel
Profile picture for user Piret.maiberg.
Piret Maiberg-Nõu

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel