Tõlgitud inglise keelest. Originaalpostituse avaldas Pia Schnelle 09.03.2023 inglise keeles. Keeleversiooni vahetamiseks vali soovitud keel veebilehel kõrval asuvast rippmenüüst või EPALE rakenduse seadetes. 

Viimases EPALE podcastis arutleb Christin Cieslak koos Licínio Limaga Minho ülikoolist, Angeliki Giannakopouga EAEAst ja David Samuelsoniga Rootsi Täiskasvanute Koolituse Assotsiatsioonist demokraatlikuks eluks vajalike oskuste üle - mis need on, mida me vajame nende paremaks edendamiseks ja milliste väljakutsetega me seda tehes silmitsi peame seisma.

Kuidas määratleda demokraatliku (ühiskonna)elu oskusi?

Proovides kokku võtta demokraatlike oskuste keerukat kontseptsiooni võttis David Samuelson kasutusele rootsikeelse termini Folkbildning (rahvaharidus). Ta kirjeldab seda kui kontseptsiooni, mis võimaldab õppijal mõista ühiskonda, osaluse ja organiseerimise kaudu jälgida sündmusi ja arutelusid, et olla aktiivne osa demokraatlikust elust.

Angeliki Giannakopou lisas, et demokraatia üle arutledes tuleb arvesse võtta ka emotsionaalseid ja sotsiaalseid protsesse. Ta rõhutas, et juurdepääs olulistele demokraatlikele protsessidele on rahva võimu püsimise jaoks ülioluline ning kodanikud peavad oskama oma häält kasutada ja julgema end väljendada, et edendada ühiskonnas demokraatlikke oskusi.

Licínio Lima jaoks on demokraatia ja haridus läbi põimunud. Tema arvates ei saa me ilma dialoogita saavutada demokraatiat ja kodanikuaktiivsust, mis tähendavad mobilisatsiooni ja demokraatlikku aktivismi. Tema jaoks on demokraatia õppimine demokraatliku kodakondsuse ja demokraatlike otsustusvormide kaudu esmatähtis.

Edasisi mõtteid: demokraatliku tuleviku oskused täiskasvanuõppe kontekstis

Kasutades neid demokraatliku elu määratlusi, asus Christin edasi selle juurde, millised oskused on täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe jaoks tulevikus olulised.

Angeliki lisas, et tänapäeva tohutu meediamõjuga keskkonnas on palju võimalusi, aga ka ohte. Seejärel tõi David näite sotsiaalmeedia positiivsest aspektist - näiteks piiriülene suhtlemine mõttekaaslastega. Miinuspooleks on aga platvormi võimaldamine ksenofoobsetele mõtetele ja vandenõuteooriatele.

Angeliki järeldas, et seetõttu on meediakirjaoskus tänapäevaste demokraatlike oskuste edetabeli tipus, sest sotsiaalmeedial ja tehisintellektil on meie edasisele elule ilmselt veelgi suurem mõju.

Seejärel lisas Licínio sellesse loetellu sotsiaalsed ja ümberõppeoskused ning rõhutas, et inimeste suutlikkuse jaoks uusi oskusi omandada on ülioluline avatus status quo uuesti leiutamiseks.

"Mõnikord peame õppima, kuidas mõnda asja teha (…), et avada ruumi uute asjade õppimiseks."

Demokraatia toetamise oskused. Heade tavade näited

Praktilisemate mõjude arutamiseks palus Christin kolmel külalisel tutvustada oma riigi head tava, kus demokraatlikke oskusi edukalt toetatakse.

Portugali puhul märkis Licínio, et täiskasvanuõpe ja -haridus on tugevalt seotud rahvahariduse liikumise kogukonnaga. See aitab hoida sidet inimestega, olgugi et  kvalifikatsiooniraamistikud on liialt formaliseeritud.

Angeliki mainis, et Kreeka on üks väheseid Euroopa riike, kus on endiselt väga tugev kogukonnatunne poliitilise aktiviseerumise ja demokraatia nõudmise osas.

"Me näeme inimesi tänavatele minemas, andes hääle üksteiselt õppimisele."

Oma demokraatlike oskuste toetamise hea praktika näitena rääkis David Rootsi Folkbildningi algatusest, mille eesmärk on integreerida pagulased Rootsi ühiskonda. Folkbildning ei hõlma mitte ainult keelekursuste pakkumist, vaid ka pagulaste abistamist nende demokraatlike õiguste kasutamisel.

Demokraatliku elu edendamisel ületatavad takistused

Järgmisena arenes arutelu võimalike takistuste üle, mis tuleb ületada, et paremini luua oskusi demokraatlikuks eluks.

Licínio vaidlustas ühisosa puudumise ja selle, et vastutus struktuursete probleemide lahenduste leidmise eest on pigem individuaalne kui kollektiivne. Ta rõhutas vajadust tugevdada solidaarsust ning teha lõpp rivaalitsemisele ja võistlemisele täiskasvanute õppe ja hariduse kontekstis.

Seejärel rääkis David eraldatud kodanikuühiskondade probleemist ja sellest, et tema kodumaal Rootsis, eriti suureneva sisserände arvu kontekstis, võib täheldada ksenofoobia suurenemist.

Angeliki nõustus tähelepanekutega murettekitavate arengute osas, eriti seoses eraldatud kogukondadega. Ta lisas, et see kehtib eriti hariduskogukonna kohta, mis põhineb teadmiste omandamise eesõigusel. Toonitades, et sotsiaalse ebavõrdsuse kaotamine on veel pooleli ja kõigi demokraatlikuma elu saavutamiseks rõhutas Angeliki varem mainitud meediapädevuse olulisust ning ühekülgse ja kallutatud meediatarbimise ohte, mis raskendavad eelmainitud probleemidest üle saamist.

ELi ülesanded demokraatlike oskuste arendamise edendamisel

Arutelu lõpetades rõhutas Licínio seisukohta, et Euroopa Liidu enda demokratiseerimine on kui lõpmatu tegevus. Pidevalt muutuvas keskkonnas ELis ja selle liikmesriikides on alati vaja demokraatlikud oskused ümber mõtestada ja toetada alt-üles lähenemisviisi.

"Peame rõhutama ALE tähtsust demokraatliku mõjuvõimu suurendamise protsessina, mis põhineb rohujuuretasandi liikumistel ja institutsioonidel, mitte ainult formaalsel ja bürokraatlikul aparaadil."

Lisaks demokratiseerimisprotsessi edendamisele rõhutas David, et EL peaks veelgi rohkem rahvusvahelistuma ning tõi selles kontekstis hea praktika näitena välja Bologna protsessi, mis võimaldab inimestel omandada haridust ka välismaal ja sillutab teed rahvusvahelistele väljaannetele.

Viimase märkusena ELi ülesannete kohta demokraatlike oskuste arendamise parandamisel, toetas Angeliki ELis esinevate lahknevuste ületamist järgmiste mõistete abil - privileegid, juurdepääs, inimeste sõnaõiguse ja nõuete olulisus.

Lugege podcasti täielikku transkriptsiooni siin

pildi autor Daniel Lloyd Blunk-Fernandez