26. novembril 2020 toimus EPALE platvormil veebiarutelu põimõppe edasise arengu kohta täiskasvanuhariduses. See algas sissejuhatava veebiseminariga, mida juhtis Soome elukestva õppe sihtasutuse KVS tegevjuht dr Lauri Tuomi ja Euroopa täiskasvanute koolituse assotsiatsiooni  (EAEA) juhatuse liige. KVS on ajakirja Elm peamine väljaandja.

Järgnes kogukonna elav arutelu dr Tuomi tõstatatud teemade ja küsimuste üle. Vaatamegi lähemalt tõstatatud punkte. 

Kas täiskasvanuhariduse pakkumine kombineeritud viisil on parim lahendus kui täiskasvanuhariduskeskused on suletud pikaajaliselt?

• Kas täiskasvanuhariduse pakkumine põimõppena (kombineeritud viisil) on parim lahendus kui täiskasvanuhariduskeskused on suletud pikaajaliselt? Põimõpe on hea võimalus kui täiskasvanuhariduse järjepidevat kättesaadavust pole võimalik tagada, aga pakutav täiskasvanuharidus tuleb õppija jaoks kohandada. Üks suurus ei sobi kõigile. Samas tuleb meeles pidada, et kombineeritud lähenemine ei pruugi olla alati parim valik. Neile täiskasvanutele, kellel puudub digitaalne pädevus või kellel ei ole isiklikku arvutit, internetist rääkimata, võib põimõpe olla demotiveeriv.

• Mõningaid täiskasvanuid tuleb õppetegevuses silmast silma toetada, peamiselt siis, kui nad pole eriti enesekindlad. Põimõpet tuleb pidada üheks võimalikuks viisiks ning siinkohal on oluline leida igale täiskasvanule parim lähenemisviis, kui tahame kõiki kaasata.

• Eriti praegu on võimalik kasutada terviklikku lähenemist. Õpetades ja õppides toetame õppijaid ka psühholoogiliselt ning nad ei tunne end üksi ja on kaasatud õppimisse. 

• Põimõppe kontekstis väärib märkimist ka mõiste „pööratud põimõpe“, mis on seotud veebipõhiste kursustega, mida täiendatakse kohapeal õpetamise abil. Näiteks kaasnes CONEDU poolt 2017. ja 2018. aastal läbi viidud „EBMooc“ koos iganädalaste kokkutulekutega kursuse sisu arutamiseks osalejate elukohtade lähedal asuvates haridusasutustes. Võrreldes teiste MOOC-idega oli osalejate seotus arutelufoorumites oluliselt suurem, nagu ka lõpetamise määr. Seetõttu võib järeldada, et kombineeritud õppimine soodustab õppijate suhtlemist veebipõhistes õpikeskkondades ja aitab säilitada osalejate motivatsiooni. Lisateavet MOOC-i kohta leiate aadressilt https://epale.ec.europa.eu/en/content/ebmooc-plus-open-online-course-adult-educators. 

• Portugalis töötati hiljuti välja IEFP hübriidraamistik, et toetada tavaliselt näost näkku toimuvate lühiajaliste koolituskursuste üleminekut formaadile, mis võimaldab neid viia läbi hajusalt. Hübriidmudel tõestas ennast kui seda katsetati pilootõppes, kus osales üle 50 koolitaja ja tuhande koolitatava.

• Täiskasvanuhariduse koolitajate digitaalse kirjaoskuse kontekstis toimus Lätis sellel teemal huvitav Erasmus + projekt DigitALAD.

• Veebis õppimise jaoks on oma koht, mis töötab kontaktsete klasside kõrval. Mõne õppija jaoks on nende isiklik olukord selline, et füüsiliselt kolledžis või täiskasvanute õppekeskuses veedetud aeg on „nende aeg”, mille nad saavad pühendada ainult iseendale ja õppimisele, hoidudes muust survest, näiteks eakate vanemate või laste eest hoolitsemisest või tööst. Tihtipeale puudub täiskasvanute õppijatel sageli enesekindlus, kui nad naasevad pika aja möödudes õppetöö juurde ning alahinnata ei saa ka kontakttundide tähtsust, kus nad loovad sideme õpetajaga ja saavad kasu kaasõpilastega koos õppimisest. Mõningaid täiskasvanute kutse-, tehnilisi / praktilisi kursusi (näiteks ehitus, inseneritöö, juuksuri erialad) ei saa korraldada ainult veebis ja kursuse praktilised elemendid peavad olema füüsilises keskkonnas, kuid neid saab täiendada veebipõhise õppega.

• Põimõppe eeliseks on see, et see võimaldab täiskasvanuharidusel olla veelgi paindlikum, rahuldades täiskasvanute vajadusi, kellel on elus palju muid väljakutseid.

• Siin on huvitav blogi teemal: „Juurte juurutamine: e-õppe võimaluste loomine mitteametlikus täiskasvanuhariduses”.   

Mis on täiskasvanuhariduses kombineeritud lähenemise rakendamise peamised väljakutsed?

• Kombineeritud lähenemisviisil - õpimõppel - on tohutu potentsiaal. Probleem/väljakutse on tagada täiskasvanute koolitusel võrdsed võimalused osaleda põimõppesüsteemis.

• Märtsis 2020, suleti Qualifica keskused (keskused, mis Portugalis vastutavad täiskasvanute juhendamise ja suunamise eest ning tagavad ka varasemate õpingute tunnustamise) ja neil soovitati säilitada täiskasvanute koolitustegevused kaugjuhtimise teel. Hiljem küsiti Qualifica keskustelt läbiviidud tegevuste ning keskuste ja täiskasvanute peamiste väljakutsete kohta. Riikliku kvalifikatsiooni ning kutsehariduse ja -koolituse agentuur (ANQEP) analüüsis selle uurimise tulemusi ja näitas, et täiskasvanud avaldasid üldiselt positiivset tagasisidet. Mõned täiskasvanud tundsid siiski seotud raskusi:

  • digitaalsete oskuste puudumine,
  • ressursside (nt arvutid või internet) puudus,
  • nõrk motivatsioon põimõppes osalemisel.

Qualifica keskuste meeskondade jaoks olid peamisteks väljakutseteks mõne kursuse läbiviimisel distantsilt tehnoloogiliste ja koolitusviiside ümbertöötamine, täiskasvanute motivatsiooni hoidmine ja jõudmine täiskasvanuteni, kellel polnud ligipääsu tehnoloogiale.

• Väheseid digitaalseid oskusi võiks pidada hübriidmudeli üldistamise peamiseks takistuseks.
• Inglismaa täiendkoolituskolledžite uuring veebiõppele ülemineku kohta eneseisolatsiooni jooksul 2020. aasta kevade/suve alguses leidis, et madalama tasemega täiskasvanud õppijatel (eriti neil, kes õpivad inglise keelt teise keelena) oli probleeme juurdepääsuga ja digitaalse kirjaoskusega, mis ei võimaldanud neil täielikult veebipõhises õppes osaleda.
• Sageli pole küsimus digitaalsetes oskustes või suhtumises digitöösse, vaid pigem iseõppimise ja iseorganiseerumise oskuste puudumisest. Digitaalsest lõhest ja digitaalsete oskuste puudumisest räägitakse palju - ja see on muidugi väga oluline -, kuid põimõppe oluliseks aluseks on iseseisva õppimise ja enesejuhtimise kompetentsid.
•  Aega kasutatakse erinevalt. Internetis treenimine on palju intensiivsem ja  vähemate pausidega. Õppijatega on raskem suhelda, kuna nad on virtuaalsed ja seega (sünkroonsetes oludes) sageli raskemini nähtavad ja kättesaadavad. Asünkroonsetes oludes on lisaaeg mõtisklemiseks ja üks-ühele tunne, mis seda võimaldab. Õpetaja sotsiaalset pädevust ja oskusi nõutakse suuremal määral. Sageli piirab keskkond ise ikkagi õpetamisolukordi ning on olemas võimalused koosloomiseks, ühisomandiks, jaotatud rollideks ja rühmatööks. Mõni asutus on oma mudelite ja tööriistadega natuke jänni jäänud.

Milliseid täiskasvanuhariduse algatusi ja poliitikat on vaja täiskasvanuhariduses põimõppe rakendamiseks?

• Kõigepealt peab täiskasvanuhariduse põimõppe rakendamiseks kõigil osalejatel (õpetajatel, koolitajatel ja praktikantidel) olema juurdepääs tehnoloogiale ja selle nõuetekohaseks kasutamiseks teataval tasemel digitaalsed oskused. Vastasel juhul saavad sellest lähenemisviisist kasu vaid mõned neist ja suure tõenäosusega ei ole nad madalaima kvalifikatsiooniga. Seega on vaja rakendada programm, et hõlbustada nende seadmete soetamist ja edendada koolitusi põhioskuste saavutamiseks. Pealegi peaks täiskasvanute koolitus järgima tõeliselt paindlikku mudelit, mis kohandub kombineeritud lähenemisviisiga. Selles mudelis tuleks individuaalsel õpetamisel seada esikohale see, mida klassides enamusega tehakse. Nii saab iga täiskasvanu õppida oma tempos ning vastavalt oma prioriteetidele ja huvidele.
• On hädavajalik, et ka täiskasvanuhariduse teadlasi julgustataks uurima, kuidas kombineeritud õppimine on mõjutanud meie õpetamist.
• Hariduse pakkujate roll on väga oluline tagamaks, et õpikeskkonnad toetaksid põimõpet ja et igale õpetajale pakutaks tehnoloogilist ja pedagoogilist tuge. Muidugi peaks kvaliteedi jälgimine olema integreeritud asutuste kvaliteedisüsteemi.
  
      

Milline on COVID-19 mõju?

• Peame valima pandeemiaolukorra täiskasvanuhariduses õppimise keskpunktiks. Kas suudame ette kujutada hariduse, koolituse ja kodakondsust edendavate lähenemisviiside jaoks ilmsemat ja sobivamat õpikonteksti kui see, mida COVID-19 pandeemia pakub spontaanselt ja loomulikult? On selge, et on hädavajalik kiiresti kohandada pedagoogilist lähenemisviisi olukorraga, mis on nii tõsine, et vaevab peresid ja kodanikke ja kohalikke ettevõtteid nende igapäevaelus. Eeldades, et igapäevaelu dünaamika võib iseenesest moodustada potentsiaalselt asjakohase raamistiku õppimiseks, võime seejärel kombineerida igapäevase teekonna sündmused COVID-19 seoste ja riskidega, kujundades õppimiseks teekonna, mis on täiskasvanute jaoks pragmaatiline ja selgelt tajutav.

• Võtmeteemad, mis kerkivad esile - kas COVID-19 võib olla  kõikide täiskasvanuharidusega seotud õppetegevuste aluseks? Millised on ilmselgelt esilekerkivad teemad? Kolm näidet:

• “Koos elamise” teema. Teadlikkus solidaarse käitumise olulisusest tervise ennetamise küsimustes põhineb nakkusmehhanismide mõistmisel ja omastamisel ning selle vastu võitlemisel, teades täielikult põhjust. Solidaarsus päästab elusid ja tugevdab kollektiivide võimekust.
• Tervise teemad. Lõppude lõpuks, miks me räägime riskigruppidest? Kes on? Miks nad on? Kas rühm kuulub sellesse rühma? Milliseid algatusi saab ette võtta, et kõrvaldada nõrku kohti olukordades, kus on tegemist kriitiliste rahvatervise olukordadega.
• Toidu teema. Põhiliste toiduvarustusprotsesside ümberformuleerimine ja vajadus tasakaalustada söögikordade koostis, nimelt kohalike ja hooajaliste toodete tarbimine. Täiskasvanute koolitus ja sotsiaalne areng. Need lähenemisviisid on suunatud igapäevaelule ja pandeemia konkreetsetele probleemidele.

• Sotsiaalse arengu kesksele küsimusele vastamisel võib olla veel üks lähenemisviis: kas täiskasvanuharidus saab aidata kaasa pandeemia vastu võitlemisele ja kohalike kogukondade tugevdamisele? Teisisõnu, panna täiskasvanute koolitustegevusele eesmärk anda panus ühiskonna probleemide lahendamisse ja kohalike ressursside mobiliseerimisele, et tugevdada kogukondi ja kollektiivset elutegevust.
• Juba praegu võib näha, et nendel riikidel, kus on vähemalt mõned Interneti-õppe traditsioonid ja kogemused, oli parem ja kiirem kohanemisvõime suure osa tööjõu kodukontori režiimi viimiseks. Skandinaavia riigid nagu Norra või Soome, on meile teed näidanud. Kui meil õnnestub kaasata rohkem inimesi põimõppesse, on majandusel suuremad võimalused kohaneda selliste ootamatute olukordadega. 
• Peame pandeemiat kasutama täiskasvanute mitteformaalse hariduse uue võimalusena. Just sellepärast, et “maski silmadele ei panda!”. Ja see on hea märk, sest me ei tohi käsi lasta rüppe ning me peame sellises olukorras võimalikult hästi kohanema ja elama.
• "Peamine on õppida õppima". Arvestades pandeemiaolukorda, palutakse meil muuta ja kohaneda uute õppimisviisidega. See on muutuste periood, mistõttu mõned väljundid võivad olla meile tundmatud, aga see ei tähenda veel, et neil on negatiivsed tagajärjed.
• Kombineeritud õppimine on olnud vahend COVID-19 ajal ellujäämiseks. Loodetavasti peagi taastume ja seega on hea aeg mõelda tulevikule. Olen kindel, et hübriidõpe - idee luua täiskasvanutele koos õppimiseks erinevaid võimalusi - jääb alles. Selles osas on meie kõigi kohustus luua kaasamist soodustavaid õppevõimalusi

Platvormi muu sisu, mis võib huvi pakkuda, on Fiona Aldridge'i „Õppimine isolatsiooniajal – online’i kolimine" ja Digitaalse hariduse ja osaleva täiskasvanute õppe (DEPAL) projekti Juhend osaleva õppe ja digitaalse jutuvestmise kohta.