European Commission logo
Logi sisse Kontot looma
Saab valida mitu sõna koma abil

EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Blog

Koroona ja täiendõpe – kriis või katalüsaator?

Koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik esitab Euroopa rahvastele – ja ka maailmakogukonnale – väga suure väljakutse. Kas see on täiskasvanute koolituse ja täiendõppe lõpp nädalateks ja nädalateks?

See postitus on tõlgitud inglise keelsest. Originaalpostitus on loodud Dr. Peter Brandti poolt saksa keeles:

Lugemisaeg: umbes 4 minutit - lugege, kommenteerige ja lisage hinnang


Koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik esitab Euroopa rahvastele – ja ka maailmakogukonnale – väga suure väljakutse. Koolid ja päevakeskused on suletud, suured üritused tühistatakse, piirkonnad sunnitakse karantiini. Ettevõtted saadavad oma töötajad kodutööle; avalik elu on suures osas seisma jäänud, nüüd, kui on hoiatatud kohvikutesse minemise ja sotsiaalsete kontaktide osas. Sotsiaalne isolatsioon kui tervist edendav kohustuslik meede - kas see on täiskasvanute koolituse ja täiendõppe lõpp nädalateks ja nädalateks?

© Gerd Altmann from Pixabay.

Täiskasvanuhariduse lõpp?

Esmapilgul on vastus jaatav. Nüüdseks, kui ma neid ridu kirjutan, on Müncheni täiskasvanute koolituskeskus oma kodulehel teatanud, et kõik kursused peatatakse 19. aprillini. Bonni täiskasvanukoolituskeskus jätkab kursuste läbiviimist, kuid on muutnud nende toimumistavad sõltuvaks kooli tegevuset, mille on omakorda määranud riiklikud otsused. Enne seda oli Baden-Württembergi liidumaa poliitilise hariduse riigikeskus kõik üritused kuni 3. maini tühistanud. See eriti dünaamiline areng, mida illustreerivad mõningad näited, nõuab kõigilt haridusasutustelt suuremat paindlikkust. See on aga majanduslikus mõttes eriti dramaatiline nende jaoks, kes sõltuvad märkimisväärsel määral osavõtutasudest. Üleeile palus näiteks Saksamaa haridusasutuste töörühm (AdB) föderaalvalitsusel toetada oma kodanikuühiskonna aktiviste noorsoo- ja haridusalases töös oma meetmepaketiga Sars-CoV-2 mõju leevendamiseks.

Muidugi ei lõpeta täiendõppeürituste peatamine täiskasvanute koolitust. Mulle tundub, et olukord on just vastupidine.

  1. Elanikkond vajab tavalisest rohkem usaldusväärset teavet. Massimeedia ja interneti allikad reageerivad ning edastavad matemaatilisi ja teaduslikke teadmisi pigem looval viisil. Täiskasvanud õpivad kiiresti selgeks, miks desinfitseerimisvahenditest viiruse vastu kasu ei ole ja kuidas väikesed kogused eksponentsiaalse arengu kaudu katapulteeruvad.
  2. Lisaks sellele on poliitikud ja ametivõimud vägagi valmis õppima ja on avatud teadusekspertide nõuannetele. Minu arvates on mõlemad pooled nõus, et teadmised muutuvad pidevalt. See tekitab küll elanikkonnas ebakindlust, kuid näitab teatavat küpsust teadusalaste pädevuste rakendamisel.
  3. Lõpuks on hoiakutes ja käitumisviisides märgata tohutid muutusi. Sellega seotud õppimis- ja eneseharimisprotsesse ei tohiks alahinnata. COVID-19 poolt ohustatud elanikkonna rühmade massiline enneaegne surm põhjustab laialt heaks kiidetud ettevaatusabinõusid, põlvkondadevahelist kaalutlemist ja paneb koguni suuremate kapriisidega inimesed enam-vähem leppima sellega, et oodatud jalgpallimatšid ja kontserdid ära jäetakse. Eks ole näha, millised potentsiaalsed konfliktolukorrad tekivad siis, kui sellised piirangud alaliselt kehtima jäävad.  
  4. Seda ei saa veel prognoosida, kuid on võimalik, et ka täiskasvanute õppeprotsessid aeglustuvad. Ükskord, kui meie rutiinist on igapäevane tööleminemise marsruut ära kaotatud, tuludeklaratsioonid tehtud ja võimalikud kodukontorist tehtavad tööülesanded lahendatud, tuleb täita uus vaba aja veetmise vaakum. Pärast pikki aastaid kestnud intensiivset tööd võib see osutuda rohkem või vähem keeruliseks õppimisülesandeks.

Võimalus digitaalse toega hariduseks

Koroonaviirus on loonud olukorra, kus oleme sunnitud pakkuma haridust läbi digitaalse toe ja see toob mind tagasi hariduse pakkujate juurde. Kuigi neil on viimastel aastatel olnud raskusi õppe digitaliseerimisega, tuleb nüüd kiiresti tegutseda olemasolevate vahenditega. Koolid peavad lühikese aja jooksul leidma viise, kuidas õpetajad saaksid õpilastega töötada samas hoones viibimata.

Just seetõttu on e-õppe valdkonnas praegu kullapalavik. Viimasel ajal olen märganud, kuidas haldussüsteemide juhte nimetatakse ajakirjanduses sõbralikul moel „rasketest aegadest väljaaitajateks“. Mõned pakuvad ka tasulisi lahendusi lausa ilma rahata. See võib olla solidaarsuse väljendus või siis liiga läbipaistev viis uute klientide värbamiseks.

Ükskõik, kuidas neid kõrvalmõjusid hinnata, jääb oluliseks asjaolu, et koroonakriis kujutab endast alternatiivset kohustust kasutada digitaalseid töövahendeid haridusprotsessides, milles need vahendid enam ei konkureeri näost näkku õppimisega, vaid on eriolukorra tingimustes vajalikud organiseeritud õppimise vahendid. Võib-olla hakatakse seetõttu mõne aasta pärast pidama 2020. aasta kriisi hariduse digitaliseerimise katalüsaatoriks.

wb-webi raport https://wb-web.de/aktuelles/digital-wenn-nicht-jetzt-wann-dann.html mõned kasulikud vahendid nakkavaks õppimiseks optilise kaabli kaudu.

 


Sind võib lisaks huvitada:

Haridust pole kusagil (EN, DE, HR) Maren Lohrer

© DIE/Rothbrust.

© DIE/Rothbrust

Autori kohta:

Dr. Peter Brandt on Saksamaal Bonni elukestva õppe keskuse Leibnizi täiskasvanute koolituse instituudi "teadmiste edasiandmise" osakonna juhataja.

 


 

Likeme (11)

Kommentaarid

Nenoliedzami pārmaiņas tehnoloģiju nozīmei izglītībā būs. Jau tagad redzams, ka atsevišķos mācību priekšmetos skolotāji plāno mācību stundas tā, ka tās teju pilnībā balstās uz tehnoloģiju rīku izmantošanu, piemēram, darbi virtuālajās sienās, simulācijās u.c., ko bija problēmātiski darīt klātienes procesā. Īstā diskusija gan sāksies tad, kad COVID-19 krīze būs beigusies un mācības atgriezīsies klātienē. Tad daudziem skolotājiem būs jāpārdomā, kā raudzīties uz klātienes stundām un ko no attālināto mācību procesa tajās ieviest. Ņemot vērā, ka šobrīd Latvijas skolas, manuprāt, ir tehnoloģiski slikti aprīkotas (skolotājiem nākas lielākoties tikai paļauties uz to, ka skolēniem ir viedtālruņi, kurus pērk vecāki, ar interneta pieslēgumu), šī diskusija skolas ietvaros būs visai sarežģīta.
Likeme (0)

Es piekrītu, ka šis posms rada īpašas iespējas digitālajai izglītībai, kas var palīdzēt tiem bērniem, kuriem ir grūtības iekļauties klātienes mācībās tāpēc, ka viņi ir noslēgti sevī un nespēj koncentrēties uz uzdoto vielu, jo viss kas notiek apkārt novērš viņu uzmanību, kā arī viņiem ir iespējams uzdevumus pildīt savā tempā un nesasteidzot pabeigt visu rūpīgi. Kā arī šiem bērniem var rasties papildus motivācija mācīties, jo viņi ir sev ērtā vidē!
Toties no otras puses šis digitalizācijas process ir robs tiem pieaugušajiem (jebkurā jomā), kuri neprot apieties ar jaunajām tehnoloģijām tik labi, lai visu izdarītu kā nākas, līdz ar to viņi tiek savā veidā izolēti no šī "digitalizācijas burbuļa". Tas liek man domāt par to, kas varētu notikt nākotnē un kā valsts un pašvaldības palīdzēs šiem cilvķeiem, kuriem ir grūtības ar jaunajām tehnoloģijām situācijā, ja šī digitalizācija aktualizēsies vēl spožāk.
Likeme (0)

COVID19 rezultātā izglītība ir dramatiski mainījusies, raksturīgi pieaugot e-mācībām, kā rezultātā mācīšanās notiek attālināti un digitālajās platformās.
Kvalitatīva mācīšana prasa komunikāciju - tas galvenokārt ir dialogs starp studentu un skolotāju, kas bija agrāk iespējams vairākos gadījumos tikai stundās. Tāpēc pirmajā posmā svarīgi bija nodrošināt skolēnus, studentus, skolotājus un citus ar kvalitatīvu internetu un digitālam ierīcēm. Šo posmu var uzskatīt par ilgtermiņa ieguldījumu, jo pat pēc COVID19 cilvēkiem būs iespēja uzlabot savas prasmes, izmantojot tehnoloģijas. Nākošais solis bija apmācīt lietot programmatūru kuru izmanto attālinātas mācības. Zināšanas vel vairāk ir ilgtermiņa ieguldījums.
Visā izglītības sistēmā notika lielas izmaiņa, un ar pārliecību varam teikt, ka tā vairs nebūs tāda paša kā iepriekš. Sabiedrība pierod pie tiešsaistes mācībām, un krīze darbojas kā katalizators, kas ir paātrinājis tiešsaistes izglītības attīstību. Saskaņā ar trīs gadu pētījumu, kas tika publicēts Starptautiskajā zinātnes izglītības žurnālā, mācīšanās tiešsaistē palielina informācijas apjomu un prasa mazāk laika, kas nozīmē, ka koronavīrusa izraisītās izmaiņas var palikt turpmāk.
Tomēr tiešsaistes mācību efektivitāte dažādās vecuma grupās ir atšķirīga. Piemēram bērniem, īpaši jaunākiem, ir nepieciešama strukturēta vide, jo bērni vieglāk novērš uzmanību, viņiem ir svarīgs fizisks kontakts. Vēl ir bažas par to, ka neplānota un ātra pāreja uz tiešsaistes mācībām - bez apmācības, nepietiekama interneta ātruma utt. - novedīs pie sliktas lietotāju pieredzes, kas neveicinās ilgtspējīgu attālināto mācību izaugsmi. Bet pēc manām domām, parādīsies jauns izglītības modelis kurš apvienos priekšrocības gan no attālinātām mācībām, gan no klātienes mācībām.
Likeme (0)

Piekrītu vārdiem, ka šodienas situācija varētu būt kā galvenais mācību procesa digitalizācijas veicinātājs. Šī situācija noteikti ir labā izglītības sistēmai. Jā, apstākļi bija grūti un vajadzēja pēc iespējas ātrāk turpināt mācību procesu (runājot par Latviju, kur mācības tagad notiek attālināti), ar ko pedagogi, pasniedzēji īsā laikā mēģināja tikt galā. Daudzi pedagogi paagustināja savas digitālās prasmes un jūtas drošāk darbā ar tehnoloģijām. Šis ir laiks, kad izgaismojas problēmas izglītībā valsts līmenī, skolas līmeņos, šķēršļi skolēniem mācībās, piemēram, cik daudz skolēniem, studentiem nav pieejams dators mācībām, vai cik daudz pedagogu neprot darboties ar vajadzīgām programmām, rīkiem, lai vādītu attālinātās nodarbības. Tāpēc noteikti var teikt, ka šajā situācijā ir izgaismoti aktuāli jautājumi, kurus ceru, ņems vērā un risinās.
Likeme (0)

Man bedenke nur: vor Monaten haben sich alle Volkshochschulen immer noch gewunden, digitale Angebote irgendwie gut zu platzieren, jetzt haben wir die Cloud, vhs.daheim (oder wie ein bayrischer Comedian sagt: vhs. dahoam). Wir haben Kursleiter:innen, die in nullkommanix neue Tools lernen, mit verschiedenen Plattformen und Kollaborationsformen experimentieren etc etc. Was bleibt davon? Das ist die Frage. 
Likeme (0)

Tēma izglītībā Nr.1. Svarīga tēma un tai pat laikā pārdomu vērta. Piekrītu raksta autoram par digitalizācijas ēras uzplaukumu. Bet mans viedoklis ir, ka nekas un nekādos apstākļos nevarēs aizstāt klātesamību mācību procesā. Cilvēks ir sociāla būtne - mums ir jākomunicē klātienē. Patreiz iztrūkst šis klātienes saskarsmes moments. Lai kādas patreiz ir pieejamas modernās tehnoloģijas, tomēr nav šī cilvēciskā kontakta - acu skatiena, piederības sajūtas. Jā, mēs visi tepat vien esam - monitoru otrās pusēs, bet tā sirsnība, kuru varam izjust tikai klātienē - izpaliek. Diemžēl. 
Likeme (0)

Ich denke es steht außer Frage, dass die Welt in einer Krise steckt - da ist Bildung keineswegs ausgeschlossen. Je nach Ressourcen und Möglichkeiten stehen manche Einrichtungen vor massiven Probleme, die sich nicht ad hoc lösen lassen. 

Man muss man auch immer sehen, dass jede Krise Potenzial für Neues birgt und das ist bei uns gerade enorm spürbar. Als Institut für Lern-Innovation sind wir über Nacht zur Koordinierungsstelle der Digitalisierung von Lehrveranstaltungen an der Uni geworden und es ist erstaunlich, was ein gutes Team in Krisenzeiten auf die Beine stellen kann. Ich möchte damit nur sagen - die Krise ist da und jetzt kommt es darauf an, dass wir uns alle vernetzen, gegenseitig Hilfestellung geben und die Kompetenzen zur Digitalisierung von Bildung mobilisieren und weiter ausbauen. Bildung digital - das ist das Motto dieser Zeit und zwar mehr denn je.
Likeme (0)

Pēdējo mēnešu laikā ikdienas dzīve ir mainījusies cilvēkiem visā pasaulē, nākas pielāgoties citādākai dzīvei. Šis laiks ir grūtībām un izaicinājumiem pilns izglītībai, medicīnai un citām zinātnēm. 
Izglītošanās un mācību process nav pārtraukts, tomēr ir zināmas neērtības. Piekrītu raksta autoram, ka iespējams pēc dažiem gadiem mēs šo krīzi atcerēsimies kā digitalizācijas laikmeta uzplaukumu, jo strādājot no mājām modernās tehnoloģijas mums ir neatņemama ikdienas sastāvdaļa. Pateicoties viņām mūsu ikdienas dzīve turpinās, kaut arī citādākos apstākļos. 
Likeme (0)

Thank you for the article. 
I am thinking about new paradigma of adult training. People must critically to choose webinars, e-courses etc. Pepole must carefully think about how to use their worthful time and ask always "Why I am doing this?" , "How useful this e-training is for me?" Trainers too.
Likeme (0)