Kas saab olla erakordselt andekas ja samal ajal abivajaja?
Kujuta ette õpilast, kes arvutab keerulisi võrrandeid kiiremini kui kalkulaator, kelle peas sünnivad lennukad ideed ja kes võib tundide kaupa rääkida planeetidest või dinosaurustest. Teises aines ei suuda ta aga keskenduda, segab tundi või ei oska end sõnades väljendada. Just sellised säravad ja samas haavatavad on lapsed või täiskasvanud, keda nimetatakse topelt hariduslike erivajadustega inimesteks. Nende märkamine ja toetamine koolis nõuab õpetajalt erilist tundlikkust, teadlikkust ja loovust. Ülle Kuusk-Kupitsa 2023. aasta magistritöö „Topelt hariduslike erivajadustega õppijate toetamine pesaõppe meetodi kaudu“ keskendubki topelt erivajadusega õpilastega töötamise eripäradele, pakkudes seejuures praktilisi vastuseid küsimusele: kuidas toetada andekust, kui sellega kaasnevad hariduslikud erivajadused?
Topelt HEV õppija on andekas ja abivajaja samal ajal
Topelt haridusliku erivajadusega (HEV) õppijateks nimetatakse neid, kes on silmapaistvalt andekad ühes või mitmes valdkonnas, kuid vajavad tuge spetsiifiliste õpiraskuste, tundeelu- või käitumishäirete, keelelise väljendusrikkuse, halva organiseerimisoskusega, autismihäirete, aktiivsus-ja tähelepanuhäire või füüsiliste puuete tõttu. Juhul kui õpetamisel keskendutakse vaid õpi- või käitumisraskustele ja andekusele tähelepanu ei pöörata, tunnevad õpilased end ebakindlat, alahinnatuna, mitte kuhugi kuuluvana, segaduses ja see mõjutab nende õpimotivatsiooni, sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu. Nendest kasvavad omakorda ebakindlad täiskasvanud, kes vajavad jätkuvalt tuge.
Mõistmine ja paindlikkus
Ülle Kuusk-Kupitsa sõnul on topelt HEV õpilase õpimotivatsiooni hoidmise võti õpetajatel. Just nemad peaksid suutma arvestada nii õppija erivajadusi kui ka andekust. Õppemeetodeid tuleks kohanda HEV õppijatele sobivamaks.
“Suures osas oleneb just kooli juhtkonnast, kui toetatud on õppijad ja õpetajad ning milliseid meetodeid õpetajad koolides rakendada saavad.” kirjutab Ülle Kuusk-Kupits.
Magistritööst selgus, et õppijate õppeedukuse tagab nende mõistmine, toetumine nende tugevustele (andekusele), meeskonnatöö sh pesaõppemeetodit kasutades, konkreetsus, info lahtiseletamine pisidetailideni, näitlikustamine, enesejuhtimise ja probleemilahendusoskuste arendamine ja jätkusuutlik tegutsemine. Õpetajalt eeldab see loovat lähenemist, kannatlikkust ja järjepidevust ning oskust märgata ja tunnustada saavutusi kuigi lihtsam on märgata kitsaskohti.
Nii selgubki, et iga õppija arengu võti peitub empaatilistes, paindlikes ja teadlikult tegutsevates õpetajates, kes julgevad erinevaid meetodeid katsetada. Selline lähenemine ei loo ainult paremaid õpitulemusi vaid see arendab ühiskonda panustavaid täiskasvanuid, kes tunnevad end mõistetuna, väärtustatuna ja valmis oma tugevusi maailma heaks rakendama.
Autor: Kaija Mägi, andragoogika üliõpilane
Artikkel on valminud TLÜ 2025. aasta kevadsemestri ainekursusel „Kommunikatsioonioskused elukestvas õppes” ja tugineb Ülle Kuusk-Kupitsa 2023. a kaitstud ja Halliki Põlda juhendatud magistritööl „Topelt hariduslike erivajadustega õppijate toetamine pesaõppepesaõppe meetodi kaudu“, mis on leitav Eterast.
