Jätkusuutlik täiskasvanuharidus
| 
|
Üldhariduskoolide õpilased marssisid parlamendihoone ette ja 16- aastane kodanikuühiskonna aktivist purjetas keskkonnasõbralikkuse nimel üle Atlandi ookeani, et osaleda kliimat käsitleval ÜRO tippkohtumisel. Lapsed ja noored on üle võtnud säästva arengu ideoloogia, mis on hea märk, sest tänapäeva noored on 2030. aasta täiskasvanud. Aga kuidas on 2020. aasta täiskasvanutega lood? Kuidas ja kus saab täiskasvanu keskkonnateadlikuks ja mida see tähendab?
Soome keskkonnaministeeriumi aruandes Keskkonnahariduse ja Keskkonnateadlikkuse Edendamine on keskkonnateadlikkust määratletud kui väärtuste, hoiakute, teadmiste ja oskuste kombinatsiooni, mille tulemusel suhtutakse kultuursesse ja looduslikku keskkonda soodustaval viisil.
Soomes saab keskkonnateadlikkust õppida ka täiskasvanueas - pärast põhikooli, ehkki selleks peab leidma iseseisvalt kursusi ja õpinguid ning koondama need terviklikuks teemaks läbi põhjalikku teabe ja oskuste. Antud postitus käsitleb haridusasutusi, millel on terviklik lähenemine säästvale arengule ja mis aitab täiskasvanutel liikuda keskkonnateadliku ja jätkusuutliku igapäevaelu poole.
Oskusteave, õpitav kompetents
Vastavalt Soome keskkonnaministeeriumi raportile on jätkusuutlikkust hõlmava hariduse eesmärk muuta üksikisikute ja kogukondade hoiakuid, teadmisi, oskusi ja töömeetodeid ökoloogiliselt, majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt jätkusuutlikuks.
Neid eesmärke käsitletakse riigigümnaasiumides, kogukonna kolledžites, avatud ülikoolides, majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskustes ning jäätmekäitluskeskuste ja looduskoolide poolt pakutavatel koolitustel.
Muuhulgas aitab ka Martha Organisationi veebilehelt leitav, ja täiskasvanutele mõeldud pakett Kestävä arki (jätkusuutlik igapäevaelu), teha väikeseid muudatusi igapäevaelus, mis võivad mõjutada keskkonnaseisundit.
Sel aastal oma 30ndat juubelit tähistava, Rohelise Kultuuriliidu hallatava hariduskeskuse Visio eesmärk on edendada ja rakendada täiskasvanuhariduse kaudu säästvat arengut läbi inimeste aktiivsuse toetamise.
Hariduskeskus Visio pakub organisatsioonidele haridus- ja kultuuritegevust, integratsioonialast haridust ja soome keele kursusi sisserändajatele ning korraldab ka avatud ühisloenguid Soomes. Visio õppedirektori Mikko Airto sõnul põhineb rohelise kultuuri- ja haridustegevus ideel, et teadmatus pole õndsus, vaid vastupidi.
Heaks näiteks sellest on Visio poolt märtsis korraldatav vastutustundliku turismi inspiratsiooni töötuba:
"Minu töö hõlmab palju reisimist Kesk-Euroopas. Üritan alati planeerida reisi mööda maismaad, kuigi piletite ja sobiva marsruudi leidmine on kohati väga keeruline. Meie kolmetunnine tasuta töötuba pakub osalejatele konkreetseid näpunäiteid, tööriistu ja inspiratsiooni jätkusuutlikumaks turismiks," räägib Airto
Visioni kõikide avalike loengute salvestused on alates 2018. aasta sügisest saadaval Visio veebilehel.
Learning - a renewable, inexhaustible natural resource
Millele peaks täiskasvanud õppija kõigepealt tähelepanu pöörama keskkonnateadliku igapäevaelu poole püüeldes? Soome innovatsioonifond SITRA läbiviidud „Megatrendid 2020“(FI) uuringu kohaselt on tulevikku enim mõjutav tegur, et me kiirelt teeme samme kliimamuutuste vastu võitlemises.
Uuringust selgub, et kuigi kliimasoojenemist ei põhjusta üksnes inimkond, on loodusliku mitmekesisuse vähenemine ja liikide massiline hävitamine tingitud inimtegevusest ning nõuab viivitamatut sekkumist.
Airto sõnul oli 2019. aasta keskkonnateadlikkuse mõttes sotsiaalselt revolutsiooniline aasta:
"Arutelu säästva arengu vajalikkuse üle jõudis meedias, poliitikute seas, kodudes ja töökohtadel täiesti uuele tasemele."
Vastavalt Sitra uuringule on inimeste keskkonnateadlikkus suurenenud, ent mitte piisavalt, kuna puudub piisav aktiivsus.
Teine probleem on jagunemine asja mahategevate ja selle eest võitlejate vahel.
"Eri õppekeskuste peasekretärid tunnistavad, et teema on muutunud polaarseks ja see tekitab muret. Bipolaarsus on mürk," ütleb Airto ja jätkab:
"Ehkki olukord ei olnud nii murettekitav, vastupidiselt meedias kajastusele, pean ma loomulikuks püüdu hoolitseda keskkonna ja endale lähedal oleva looduse eest. Soovin looduse eest hoolitseda ja mitte seda ekspluateerida täiel määral."
Jätkusuutlik tulevik nõuab heaolu eraldamist loodusvarade ülekasutamisest. Tardumisest ei ole kasu, ent saame siiski elust rõõmu tunda, õppides seda tegema keskkonnasõbralikul viisil.
Tekst: Linda Juntunen
fotod: Hariduskeskus Visio
Blogi on osa EPALE jaanuaris- märtsis toimuvast miniseeriast "Kui täiskasvanud ja keskkonnateadlikus kohtuvad". Blogis kajastatavad teemad: keskkonnateadlikuks täiskasvanueas, säästva igapäevaelu rakendamine, töökogukondade, organisatsioonide ja linnade keskkonnaalased tegevused ning püüdlused nende keskkonnateadlikumaks muutmisel.
Linda Juntunen on vabakutseline ajakirjanik, kes pildistab ja kirjutab. Ta töötas aastatel 2017-2019 Soome Riikliku Haridusameti üldhariduse ja täiskasvanute koolituse rahvusvaheliste teenuste pakkuja vanemnõunikuna. Rahvusvahelist elu nautiv Juntunen omab magistrikraadi täiskasvanuhariduses.
Blogisari on koostanud EPALE NSS Soome poolt.
