Aprillis toimus EPALE Hollandi meeskonna korraldatud õppevisiit, mille teemaks oli mitteformaalne ja informaalne õppimine. Alustasime töökohal õppimisega, külastasime raamatukogu LocHal, mida võib pidada ka nn kogukonna elutoaks ja see avas meile kolmanda ruumi kontseptsiooni. Uurisime, kuidas toimib sotsiaalne ettevõte, mis tegeleb noorte (sh erivajadustega õppijate) integreerimisega tööturule ja külastasime õppe- ja tööorganisatsiooni Weener XL, mille eesmärk on mitteaktiivsete elanike lõimimine ühiskonda. Õppevisiit oli auhind aasta  loetuima blogipostituse eest. 

Õppevisiit algas professor Jos Sandersi ettekandega uurimisteemadest inimressursside juhtimise valdkonnas. Ettekandes arutleti põhjuste ja lahenduste üle, kui töötaja ei sobitu (ingl misfit) enam töökohale või töökeskkonda. Mittesobivuse põhjused on erinevad nagu näiteks füüsiline tervis, oskuste muutumine, muutunud elukorraldus või huvid. Mittesobivus võib aga tuleneda ka töö sisu muutumisest ja organisatsioonikultuuri puudutavatest aspektidest. Seega, et uuesti tööturul endale rakendust leida (ingl refit), peab töötaja leidma võimalusi, mis on talle nii vaimselt kui ka füüsiliselt kättesaadavad ja saavutatavad (ingl relizable). Selleks võib olla näiteks enda füüsilise ja vaimse tervisega tegelemine, olemasolevate oskuste uuendamine või täiendamine, oma oskustele uute rakendusvõimaluste leidmine või olemasoleva töö ümberdisainimine. Kõik see tundub loogiline ja lihtne, sest (õppimis)võimalusi on  igal pool ja palju - võta lihtsalt ennast kokku ja hakka pihta! Üsna tihti on aga täiskasvanud õppija muutuste keerises segaduses - kuskilt tuleks alustada, aga nn õige otsa leidmine tekitab stressi ja üsna sageli meenutab olukord suurt sassi läinud lõngakera. Põletakse läbi või lahkutakse töökohalt. Kõlas mõte, et (töö)armastus ei asendu vihkamise, vaid ükskõiksusega, mis lõpptulemusena ei vii enda arendamiseni, vaid hoopis endast eemaldumiseni. Seega vajab täiskasvanud õppija toetust, abi, arusaamist ja nõustajaid-juhte, kes teavad, kuidas inspireerida, motiveerida ja toetada täiskasvanut muudatuste teekonnal, et õppija leiaks võimaluste sasipuntrast enda jaoks sobiva uue alguse. 

_{Foto: Raamatukogu LocHal. Autor: Helina Kibar.} 

Et teooria ei jääks pelgalt ekraanile, külastasime Tilburgi linnas asuvat raamatukogu LocHal, mis on tegelikult palju enamat kui lihtsalt klassikaline raamatute laenutamise, lugemise või õppetöö keskkond. LocHali tutvustamiseks kasutati metafoori kogukonna elutoast või n-ö kolmandast ruumist (ingl third space). See on koht, mis ei ole sinu kodu või töökoht, vaid avatud ja tasuta ruum, kuhu saavad kõik kogukonna liikmed tulla olenemata vanusest või staatusest. Siin on võimalik sõpradega kohvi juua, vestelda, leida uusi mõttekaaslasi, toimuvad tasuta koolitused, töötoad. Peetakse arutelusid ja mõeldakse koos, kuidas kohalikku elu veel paremaks muuta. Vedajateks vabatahtlikud või kogukonna liikmed. On vaikseid nurgakesi, kus õppida, aga ka ruumi lastele jooksmiseks, mängimiseks ja hüppamiseks ning lapsed saavad ise raamatuid riiulist võtta ilma, et keegi pahandaks. Samuti saab digilaboris midagi uut katsetada, näiteks 3D printerit kasutades või mängudetoas virtuaal- ja lauamänge mängides. Kes ära väsib, saab meeleteadlikkuse harjutusi kasutades mõttepause võtta või uneleda suurelt ekraanilt laineid vaadates ja merekohinat kuulates. Toimub koostöö erinevate ülikoolide ja avalike asutustega kaasates aktiivselt kogukonda.

Lisaks külastasime kloosterhotelli Soete Moeder, mis on näide sotsiaalsest ettevõtlusest. Hotelli eesmärk on noori tööturule aidata tehes koostööd erinevate õppeasutustega. Samuti on võimalused tagatud erivajadustega õppijatele, et leida neile sobiv töö ja tööviis. Hea näide oli autistlikust noormehest, kes töötab hotellis hommikusöögi teenindajana ja erivajadusi arvestades tehakse talle igal hommikul kindel tööülesannete nimistu, mis räägitakse juhendajaga mitu korda läbi ning tööülesannete vahel on tal taaskord kindel nimekiri töödest, mida ta teeb. See aitab tal tööülesannetega hästi hakkama saada, ta tunneb end töötades kindlalt ja turvaliselt ning saab hästi hakkama. 

Kolmas näide oli avaliku sektori ettevõte Weener XL, kus on ühendatud meie mõistes regionaalne n-ö sotsiaalkindlustus ja töötukassa. Kogu idee seisnes selles, et sotsiaalhüvitised on seotud õppimise ja töötamisega (sh vabatahtlik töö). Põhieesmärk on inimeste aktiivne kaasamine ühiskonda, kas õppimise või töötamise kaudu. Et saada hüvitisi, peab soovija ilmuma isiklikult kohale (vajadusel pakutakse transporti). Temaga hakkab tegelema nõustaja, kes lisaks hüvitiste määramisele räägib läbi võimalikud viisid õppimise või töötamise toetamiseks. Toimuvad töötoad, mis toetavad eneserefleksiooni, et mõista, mida inimene teha soovib. See aitab inimesel aru saada enda võimekusest, teadmistest, oskustest, aga väga tihti tegeletakse ka enesehinnangu, eneseusu, enesekindluse ja muude toetavate teemadega, et luua positiivset õppimiskogemust. Lisaks on nad välja arendanud erinevaid virtuaalseid võimalusi erinevate töödega tutvumiseks või näiteks on arendatud koostöös ülikoolidega virtuaalse intervjuu simulatsioon 3D prillide abil. 

Ettevõttes on loodud ka võimalused tööharjumuse ja -oskuste arendamiseks. Näiteks tuuakse ettevõttesse haiglate rätikud pesumajast. Töötajad voldivad ja pakivad need kokku ja rätikud saadetakse tagasi meditsiiniasutustesse. Lisaks on sisse viidud koostöö riikliku postiasutusega, sorteeritakse ja veetakse posti. Samuti tehakse koostööd pakendamise, toitluste ja haljastusega seotud ettevõtetega, kus tööotsijad saavad tööharjutusi läbi viia, oskusi praktiseerida või tööharjumust kujundada. 

Kokkuvõttes oli väga põnev kuulda ja näha täiskasvanud õppijat toetavaid toimivaid praktikaid, mis aitavad tuua mitteaktiivseid täiskasvanuid tööturule või õppima tagasi, väärtustades erinevusi ja pakkudes positiivseid õppimiskogemusi erineval viisil. Eesmärk on leida igaühes üles potentsiaal ja oskused, et ta võtaks endale ühiskonnas aktiivse rolli. 

Õppevisiit oli mulle endale  suureks inspiratsiooniks, seega kutsun kõiki üles EPALE blogisse postitusi kirjutama, sest järgmisel õppevisiidil võid olla just sina!