Tõlgitud inglise keelest. Originaalpostituse avaldas Panagiotis Chatzimichail inglise keeles 09.02.2023. Keeleversiooni vahetamiseks vali soovitud keel veebilehel kõrval asuvast rippmenüüst või EPALE rakenduse seadetes. 

Demokraatia tähendus on mitu korda muutunud alates Aristotelese ajast Vana-Kreekas kuni 21. sajandini Euroopas ja kogu maailmas. Demokraatia põhineb tänapäeval eeskätt õigusriigil, koondades erinevaid institutsioone ja poliitilisi õigusi ning osalusel põhinevaid poliitilisi otsuseid langetatakse valitud esindajate või kodanike poolt mõjutatuna. Isegi kui see on mõeldud esindava ja osalussüsteemina, on see üsna haavatav, nagu oleme olnud tunnistajaks kogu inimkonna ajaloo jooksul.

Demokraatliku süsteemi tugevdamiseks on mitu võimalust, tegeledes samal ajal seda ähvardavate reaalsete ja võimalikke ohtudega. Vaadates Euroopa Nõukogu kampaaniat “Demokraatia siin, demokraatia kohe”, tasub tsiteerida nende seisukohta

“Ainus vastus demokraatia probleemidele on rohkem demokraatiat: demokraatia on demokratiseerumisprotsess. Võtmetähtsusega tegevusvaldkondadeks jäävad demokraatia tundmaõppimine ja demokraatia toetamine, noorte osalusega struktuuride ja uute vormide toetamine ja tunnustamine, sealhulgas noorte kodanikuühiskonna jaoks soodsa keskkonna loomine.”

Demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega tegelevad mitmed institutsioonid ja rahvusvahelised organid. Kuigi Euroopa Liit on saanud mitu korda kriitikat demokraatia puudujäägi kohta, teeb ta seadusandlike algatuste ja rahastamise kaudu palju pingutusi, et mitte ainult tugevdada demokraatiat, vaid toetada ka selle toimimist liidu sees ja väljaspool. Aastatel 2019 – 2024 on Euroopa Komisjoni prioriteet “Uus tõuge Euroopa demokraatiale”, sest "Demokraatiate kallal tuleb töötada ja neid uuendada iga päev ning see nõuab kodanike julgust sõna võtta."

Ühine element, mida erinevad sidusrühmad peavad eri tasandi algatustes ülioluliseks, on õppimine ja haridus, täpsemalt tsiviil- ja kodanikukasvatus. Seda silmas pidades on võimalus allpool läbi lugeda soovituste komplekt, mis seovad tsiviil- ja kodanikuhariduse eri mõõtmed, et tagada tugevam demokraatia.

Elukestev õpe. Formaalharidusest kaugemale liikumine

Vaadates Euroopa noortefoorumi vaateid ja seisukohti, on üks seisukohtadest: "Kodanikuharidus on mõeldud dünaamilise õppeprotsessina, mis on kohandatud konteksti ja iga õppija jaoks. See peab lähtuma väärtustest ja varustama õppijaid, kelle hulgas on enamasti noored inimesed, teadmiste ja arusaamade, oskuste ja hoiakutega, mida nad vajavad selleks, et mitte ainult oma õigusi kasutada, vaid pigem selleks, et panustada kogukonda ja ühiskonda laiemalt ning tegutseda empaatiaga, hoolivusega ja tulevasi põlvkondi silmas pidades. (Noorteorganisatsioonid panustavad kodanikukasvatusse, 2016)”

Seda tsitaati ei valitud juhuslikult. Ootuspäraselt on fookus tõepoolest noortel ja noorusel, kuid see võib olla asjakohane ja seostatav kõigile kogukonna liikmetele erinevatest rühmadest ja ühiskondadest. On oluline, et sellele viidataks kui dünaamilisele õppeprotsessile, seega saab seda tõlgendada kui protsessi, mis ei ole ainult piiratud või mõeldud formaalses hariduskeskkonnas pakkumiseks.

Oluline on tagada tsiviil- ja kodanikuõpetuse kvaliteet formaalhariduses, kuid seda tuleks teha mitteformaalse ja informaalse õppe rolli väärtustamisel, toetades koolitajaid formaalsest haridusest väljaspool. Õppimisvõimalused on ja peaksidki olema kättesaadavad kogu inimese elu jooksul. Seega tuleks tsiviil- ja kodanikuõpetust ning selle õppekomponente tunnistada elukestva õppe lahutamatuks osaks.

Hariduse tugevdamine. Mitmekesiste ja kaasavate ühiskondade edendamine ja mõjuvõimu suurendamine

Tsiviil- ja kodanikuhariduse pakkumisel võivad olla erinevad tulemused olenevalt protsessi kvaliteedist, koolitajate suutlikkusest, osalejate taustast jne. Selle protsessi mõju ja väärtuse suurendamiseks on aga oluline tagada õigustepõhine lähenemine ning väärtustada ja toetuda teistele valdkondadele, mis toetavad jõupingutusi demokraatliku elu ja aktiivsete kodanike võimestamiseks. Toetavateks oleksid veel: 

• inimõiguste haridus;
• säästvat arengut toetav haridus;
• rahukasvatus;
• kultuuridevaheline haridus.

Need erinevad valdkonnad on omavahel seotud ja üksteist tugevdavad, soodustades seega rohkem mõjuvõimu suurendavat protsessi. Protsessi, kus inimesed saavad paremini aru ja neil on ka võimalus olla kriitilised ning vaidlustada hoiakuid ja tavasid. Ehitada ruum, mis edendab dialoogi terviklikuma protsessi kaudu. Selline, mis sisaldab intersektsionaalsust ja investeerib kaasamisse. Selle eesmärk on aidata inimestel mitte ainult mõista demokraatia erinevaid elemente, vaid ka tugineda sellele, kuidas seda oma elus kogetakse ja praktiseeritakse.

Võtmepädevused. Kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku kultuuri mõjuvõimu suurendamine ja edendamine

Ühiskonnad seisavad silmitsi mitmete väljakutsete ja ohtudega, oodates samas, et neid tuleb veel rohkem. Seega on nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil oluline varustada end viisil, mis suudaks neid ohte paremini tuvastada ja väljakutsetest üle saada. Selleks peame tagama, et arendame teatud pädevusi, mis ühendavad väärtusi, hoiakuid, oskusi, teadmisi ja kriitilist arusaamist (vaata lisateavet - CoE - DEMOKRAATLIKU KULTUURI PÄDEVUSED).

Digitaalne demokraatia. Maailm on rohkem kui see, mida me näeme

Astudes sammu edasi, on meie elu nüüd ühendatud digitaalse ruumiga. Seega on tugevamatele demokraatiatele viidates oluline edeneda viisil, et ka meie digitaalne kaasatus liiguks demokraatlikuma ja turvalisema digitaalse ruumi suunas. Sel juhul ei saaks ma seda paremini öelda, kui on mainitud UNESCO aruandes Tehisintellekti toetatud ülemaailmse digitaalse kodakondsuse hariduse edendamine”

„Globaalne digitaalne kodakondsusõpe peaks inspireerima õppijate tegutsemist ja ajendama õppijaid aktiivselt pühenduma maailma parandamisele. Parekh (2003) väidab, et globaalne kodakondsus hõlbustab õppimist tegevuse kaudu, mis keskendub kolmele põhikomponendile: õppija enda riigi ja selle poliitika järjekindel, peegeldav küsitlemine, aktiivne huvi teiste riikide asjade vastu ja aktiivne pühendumine [...]. Õppijad peavad arendama mõtteviise, oskusi ja kriitilise mõtlemise oskusi, mis aitavad kaasa õppija tegutsemisvõimele (Lindsey, 2021). Koostöös viivad need oskused ja mõtteviisid oskusteni ja mõtteviisid annavad õppijatele võimaluse ja mõistmise, et nad arendavad aktiivselt oma mõtteid, häält ja digitaalset identiteeti digitaalsete kogemuste kaudu ning neil on võime neid kogemusi ja teadmisi kasutada, et suhelda neid ümbritseva maailmaga (Lindsey, 2021). ” 

Need soovitused ja nende sisu on vaid väike osa tööst, mida on vaja tugevama demokraatia tagamiseks. Oluline on mõista, et rasked ajad ei vaja alati raskeid meetmeid. Pigem on oluline, et me investeeriksime ja valmistaksime end ette nii, et rasketest aegadest ülesaamiseks teevad meie ühiskonnad koostööd. On oluline, et edendaksime kodanikuaktiivsust, investeeriksime elukestvasse õppesse ja kodanikuharidusse ning mis kõige tähtsam, töötaksime koos selle nimel, et meie demokraatiad muutuksid tugevamaks.

Veel mõned kasulikud ressursid:

• Kodakondsuspädevus – veebitegevus
• UNESCO -Ühiskondliku lepingu pedagoogika: globaalse kodanikuhariduse adialoogiline ja arutlev mudel