_{Foto: https://www.pexels.com/}

“Kas noor inimene saab olla andragoog?”

Just selline küsimus küsiti minult andragoogika eriala sisseastumiskatsetel, millest sai alguse pikem mõtisklus noorte andragoogide üle. 

Ma usun, et nii mõnigi lugejatest on kuulnud, kuidas viidatakse noortele, kui ullikestele, sest nende vanus ei ole veel arvestatav. Minuga on seda juhtunud lugematutel kordadel, näiteks oma eelnevas töökohas. Minusse suhtuti nagu “tüüpilisse” noorde, kes ei tea ju elust veel midagi, pidutseb iga nädalavahetus ja elab emme-issi kinnimakstud elu.

“Tüüpiline noor” on tänapäeval mõiste, mis on kahjuks saanud pigem halvustava varjundi osaliseks. Üks Rohetiigri eestvedajatest, Mihkel Tammo on öelnud: “Palju kritiseeritakse täna noori ja öeldakse, et nad on lumehelbekesed”. Selline üldistatud arusaam on kujunenud näiteks läbi oma tutvusringkonnas olevate noorte, sotsiaalmeedias laineid löövate suunamudijate või kasvõi noorte ajateenijate. Siinkohal tahan kinnitada, et ei, kõik sarnasesse vanuseklassi kuuluvatest noortest ei ole Viru keskuses laaberdavad, roppude väljaütlemiste ja ükskõiksusega lajatavad “tüüpilised noored”. 

2020. aasta põllumees Kaja Piirfeldt on öelnud: 

“Kui eelarvamused on juba omandatud, on nendest väga raske vabaneda.” 

Kahjuks on paljud siiski, võib-olla tahtmatult, eelarvamuste meelitavasse rüppe sattunud ning ei taha nendest lihtsalt lahti lasta. 

Juhtusin mõnda aega tagasi pealt kuulama ema ja poja vahelist dialoogi. Õhtu oli juba suhteliselt hiline ning nad olid tulnud kohvikusse, et tee peale veel päeva lõpetuseks midagi head kaasa haarata. Poiss tahtis saada veel kohvi, aga ema ütles selle peale, et no okei, saad, aga väikse, sest muidu ei jää poeg jälle õhtul magama. See lugu annab hea võrdluse, kuidas emal on poja magama jäämisega varasem kogemus, mille põhjal teeb ta edasise kohta järeldusi. Kogemuste pealt ongi raske arvamusi ümber lükata. Noorte puhul on ühiskond loonud teatud pildi ja võib-olla on paljudel ka eelnevad halvad kogemused, mis kahjuks jäävad alati rohkem meelde, kui head. 

Kas noor inimene saab siis olla andragoog? 

Minu ema mulle alati öelnud, et noortelt on nii palju õppida. Ta on tihti imestunud, kui targad  võivad noored olla. Nii nagu andragoogika üks printsiip (Karu, 2019) ütleb, et iga inimene on unikaalne ja täiesti erilaadsete kogemustega, siis nii võiks suhtuda ka noortesse, sest kunagi ei või teada, milline on inimese senine elumuster olnud. Noor andragoog võib alustada oma karjääri ja õppida koos oma õpilastega, elukestvalt. Noored andragoogid saavad tuua erinevaid vaatenurki ja kogemusi, mis võivad samuti rikastada õppeprotsessi. Selleks, et olla tõsiseltvõetav andragoog või ükskõik millise eriala alles alustav tegija, tuleb ennast tõestada. Noortel on vanade tegijate kõrvale alati raske jõuda, selleks tuleb palju tööd teha ja vaeva näha. Seega jah, noor inimene saab olla andragoog, kui ta teeb selle nimel tööd, tõestab enda teadmisi ja näitab, et ta on andragoogi tiitlit väärt. 

Autor: Stella Liis Otspere, Tallinna Ülikooli andragoogika eriala 1. kursuse üliõpilane.

Artikkel on valminud TLÜ Andragoogika bakalaureuseõppe 2023. aasta sügissemestri ainekursuse „Esitlus- ja aruteluoskused“ raames.

_{Kasutatud kirjandus: https://epale.ec.europa.eu/et/blog/polvkonadevaheline-ope}