_{Foto: Freepik}

2022. aastal läbi viidud uuringus osalejad tunnistasid, et kuigi õppimine on oluline osa elust ja nad sooviksid arendada jätkuvalt oma teadmisi ja oskusi, ei jää selleks töö kõrvalt siiski piisavalt aega ega energiat

Täiskasvanuharidus aitab inimestel kohaneda muutuva maailmaga ja leida endale koht ühiskonnas. Kuigi üldiselt osalevad täna täiskasvanud Eestis elukestvas õppes rohkem, kui kümme aastat tagasi, ei ole siiski kõikide sihtrühmade osalus võrdne. Statistikaameti andmete järgi osales 2022. aasta seisuga elukestvas õppes 14,4% eesti emakeelega täiskasvanuid, kuid ainult 12,4% muu emakeelega inimesi. Vene emakeelega täiskasvanute osalus vanuses 50–65 aastat oli veelgi madalam - 8,8%.

Tallinna Ülikooli andragoogika eriala endine üliõpilane Julija Smirnova asus 2022. aastal oma magistritöö raames uurima sellise madala protsendi tagamaid. Uuringus osales neli naist ja viis meest vanuses 50–60 aastat, kes elasid Tallinnas või Harjumaal ja kelle emakeeleks oli vene keel. Osalejatel oli omandatud keskeriharidus, nad töötasid erinevates valdkondades: tootmine, alushariduse pedagoogika, ettevõtlus jms. Osalejad rääkisid Smirnovale intervjuude käigus oma õppimisega seotud kogemustest ja arusaamadest.

Konkurents tööturul innustab õppima

Uuringus osalejad teadvustasid, et pidev õppimine on elus vajalik, eriti seepärast, et aitab püsida tööturul konkurentsivõimelisena. Mõned osalejad leidsid, et õppimisest pääsu ei ole, olgu tõukejõuks töö või isiklik huvi. Isikliku huvi rahuldamiseks eelistasid osalejad kasutada mitmekesiseid online võimalusi, eeliseks nimetati otsingu kiirust ja kasutamise mugavust sõltumata asukohast. Koolituse valikul oli kõige olulisem õpiväljundite praktiline kasu ja isiklik huvi, hea koolituse eest olid inimesed nõus tasuma vastavad summad.

Millised õpibarjäärid hoiavad täiskasvanud õppijat tagasi?

Kathryn Patricia Cross tõi oma 1981. aastal ilmunud raamatus „Adults as learners“ välja kolme tüüpi barjääre, mida võivad kogeda täiskasvanud oma õpiteel: situatsioonilised, institutsionaalsed, hoiakulised. Situatsioonilised barjäärid on seotud töö- või pereeluga - tihe töögraafik ei jäta aega õppimiseks, pereliikmed ei toeta õppija soove või tõmbavad mitmesugused kohustused tähelepanu mujale. Institutsionaalsed barjäärid on seotud õppimisvõimaluste kättesaadavusega - koolitus toimub ebasobival ajal või elukohast kaugel, sisseastumise nõuded on liiga kõrged, õppijal puudub teave koolituse kohta. Hoiakulised barjäärid on kõige laiema mõistega, siia kuuluvad õppimist takistavad õppija isiklikud hoiakud, suhtumine õppimisse ja iseendasse, motivatsioon, õppimisvõimet mõjutav terviseseisund jm. Arvestades Eesti konteksti, lisas Smirnova uuringusse neljanda õpibarjääri tüübina puudulikud digioskused ja madala eesti keele oskuse - PIAACi 2014. aastal läbi viidud uuring näitas kahe faktori seost madala osalusega täiskasvanuõppes.

Smirnova uuringus osalejad olid kogenud kõiki nelja õpibarjääri tüüpi, ent kõige rohkem takistasid õppimist ajapuudus ja väsimus. Tunti muret tervise pärast ja kurdeti, et enam ei ole nii palju energiat, et tegeleda eneseharimisega töö kõrvalt. Mitmed osalejad jagasid, et peale tööpäeva lõppu soovivad pigem puhata või teatasid, et huvialased koolitused jäävad tagaplaanile üldise madala hingeseisundi pärast. Mitte kõik ei näinud vajadust käia mittetööalastel koolitustel.

Institutsionaalsetest barjääridest avaldas suurimat mõju võimetus ühildada õppimist tööga. Osalejad ei tundnud puudust vajalikust teabest õppimisvõimaluste kohta, pigem tõid välja, et rohke informatsiooni süsteemitus segab valiku tegemist ja abi oleks ühtsest infokogust. Tööandja või perekonna toetust nähti kui olulist faktorit õpingute jätkamiseks ja selle puudust kurdeti vähe. Osalejate digioskused vastasid suures osas nende vajadustele. Samuti ei takistanud õppimist madal eesti keele oskus, sest osalejad oskasid üldjuhul keelt piisavalt hästi või neil oli juurdepääs venekeelsetele koolitustele.

Soolist erinevust uuringu tulemused ei näidanud. Määravateks tingimusteks õppes osalemiseks osutusid ajaressurss ja võimekus. Kui tegemist ei olnud tööandja poolt võimaldatud õppega tööajal, siis pidi inimesel jätkuma vaba aega ja energiat oma teadmiste ja oskuste arendamiseks.

Toetame vanemate inimeste potentsiaali

Julija Smirnova leiab, et vanemaealiste vene kodukeelega inimeste õppimisvõimaluste ja takistuste küsimus vajab Eestis põhjalikumat uurimist: „Kui on teada põhjused, miks inimeste osalus elukestvas õppes on madal, saab keskenduda lahenduste otsimisele.“ Tänapäeval on oluline tunnustada vanemate inimeste pädevust ja kogemusi, toetada nende potentsiaali ja soovi õppida. Üks võimalik lahendus võib uurija sõnul peituda Tervishoiuameti ja Haridusameti koostöös, mis leevendab õppijate muresid oma tervise pärast ja aitab kasutada elukestva õppe võimalusi suuremal määral. „Iga osaleja panus ühiskonda on väärtuslik, aidates inimesi me aitame oma ühiskonda,“ lõpetab Julija Smirnova uuringu tulemuste arutelu.

Julija Smirnova magistritöö „Õppimisvõimalused ja takistused vene keelt kõnelevatel inimestel elukestvas õppes osalemiseks“ on avaldatud Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu e-teadusraamatukogus ETERA

Autor: Darja Zubareva, Tallinna Ülikooli andragoogika magistrant

Artikkel on valminud TLÜ 2023. aasta kevadsemestri kursusel „Kommunikatsioonioskused elukestvas õppes“.

https://www.etera.ee/zoom/198594/view