_{Foto: autori erakogu}

Kogemuste mitu tahku

Olen 2018. aastast olnud tegev kiusuennetuses, andes oma panuse õpetajana, kiusamisvastase programmi KiVa tiimijuhina, koolitajana ja koolijuhina. Olen läbinud mitmeid koolitusi, kus räägitakse sellest, kuidas kooli ajal kogetud kiusamine vähendab enesekindlust, suurendab riski koolist välja langeda ja sattuda kuritegelikule teele. Praktikuna olen aga kuulnud inimeste lugusid sellest, kuidas kooli ajal kogetud kiusamine on neid pealtnäha justkui tugevamaks muutnud. Tegelikkuses on tekkinud olukord, kus inimene on endaga rahulolematu, pingutab rohkemgi kui vaja, et teistele meele järele olla. 

Koolieas kogetud kiusamine avaldab mõju edasisele õppimisele, väljendudes õppija ebakindluses ja ärevuses ning madalas eneseusus keerukate olukordadega toime tulla, selgus ka 2023 aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud Jaanika Reiniku magistritööst¹. 

Tubli lapse sündroom kui riskifaktor elukestvast õppest väljalangemiseks

Carl Rogers on välja toonud, et lapsed, kes peidavad enda justkui lubamatuid emotsioone, tunnevad ebakindlust ning on vaimse tervise teemade osas tulevikus riskigrupis². Väidan, et õppija madal enesehinnang ja ebakindlus suurendavad riski langeda koolikiusamise ohvriks. Koolikiusamise ohvriks langemine suurendab aga omakorda enesekindluse langust, vallandates lumepalli, mida on üksi keeruline peatada. Madal enesehinnang, kuid soov teistele siiski meele järele olla, viib olukorrani, kus inimene pingutab, on endas kahtlev ega mõista sageli, kust jookseb mõistliku pingutuse piir. Seisundit, kus inimene on enese suhtesülinõudlik, andestamata endale väiksemaidki eksimusi, nimetatakse n-ö tubli lapse sündroomiks³. Olen märganud mustrit, kus õpetajad, kes on enda suhtes väga nõudlikud ja teevad silmatorkavalt palju ületööd, on olnud koolieas ka ise kiusamise ohvrid. Need on tublid töötajad, kes enda seatud kõrgete nõudmiste tõttu tunnevad sageli ärevust ja stressi, mis võib põhjustada enesetäiendamisest loobumist või isegi tööturult eemaldumist. 

Eelnevat arvestades võibki juhtuda, et kui olukorrale mitteteadlikult läheneda, on nn tubli lapse sündroomiga töötajad potentsiaalsed elukestvast õppest väljalangejad. Ennekõike on oluline, et inimene oskaks end ise aidata, kuid roll on ka teda ümbritseval keskkonnal. Keskkond saab soodustada enesehoiu vajalikkuse mõistmist ja tõsta teadlikkust, et igal inimesel on võimalus valikuid teha. Nii toob ka Jaanika Reinik enda magistritöö praktilise väärtusena välja just selle, et tema töö tulemused võimaldavad täiskasvanud õppijaid teadlikumalt toetada. “Magistritöö koostamise ajal intervjuude läbiviimiseks valmistudes tegelesin enda teadlikkuse tõstmisega. Mõtlesin, kuidas vestelda niivõrd isiklikul ning keerulisel teemal nagu seda on kiusamine,” sõnas Jaanika Reinik täna, pea aasta peale magistritöö kaitsmist, olles programmi “Kiusamisest vabaks!” koolitaja ja koordinaator.  Ta lisas, et pidas oluliseks ennekõike jälgida, et ei tooks kahju intervjueeritavatele ja sama põhimõtet on ta oma sõnul ka koolitajana enim meeles hoidnud. 

Nii Jaanika Reiniku magistritöö kui mitmed teised uurimistööd kinnitavad, et kooli ajal kiusamist kogenud õppijad on sageli ebakindlad ja ärevad, madalama enesehinnanguga ning sellest tulenevalt sageli enda suhtes liiga nõudlikud. Just viimasel põhjusel on vaja teadlikku lähenemist, et täiskasvanud õppijas pingeid vähendada ja enesekindlust tõsta. 

Kolm nõuannet täiskasvanud õppijale ja tema suunajale

Esmalt: kuula! Sageli tekivad täiskasvanud inimestel pinged, kuna neil pole olnud aega enda mõtteid väljendada ja seeläbi neis selgusele jõuda. Seega kuula aktiivselt nii ennast kui ka teisi ja ole lihtsalt olemas. Täiskasvanud õppijad vajavad teadmist, et nendega arvestatakse, neid on märgatud ja kuuldud. 

Märka positiivsest! Enda suhtes liialt nõudlik inimene märkab puuduseid, kuid jätab märkamata kõik selle, mis on tunnustamist väärt. Negatiivsus iseenda ja teiste suhtes võib tekitada tunde, et kogu maailm on tormipilve sees ja kuskilt ei paista valgust. Sellises olukorras on vaja positiivne välja tuua ja kogetu taas proportsioonidesse seada. 

Ole teadlikult uudishimulik! Õppimine tähendab muutumist ja muutuste protsessis on osalejal vaja teada, MIKS midagi tehakse. Arusaam tegevuste eesmärgist aitab paremini seoseid luua ja tekitada pinnas mõtteviisi muutuseks. Mõtteviisi muutus võimaldab meil õpitu omaks võtta ja praktikasse rakendada. Just uudishimu ja avatus aitab mõista teiste vaadet ja luua väärtust. 

Oluline on protsess ja usk endasse

Kokkuvõtvalt selgub, et tähtis on tõsta inimeste teadlikkust kiusuennetuse olulisusest. Kiusamist kogenud, aga seda ka mitte kogenud täiskasvanud õppija vajab turvalist keskkonda ja kinnitust, et ta saab keerulistes olukordades hakkama ning ei pea alati perfektselt kõike sooritama. Oluline on usk endasse, protsessi teadvustamine ja teadlikkus enda arengust ning pingutustest.

Jaanika Reinik kaitses enda magistritöö andragoogika ja täiskasvanuhariduse valdkonnas 2023. aastal. Tema juhendajaks oli Pirko Tõugu (PhD). Magistritööd “Koolieas saadud kiusamiskogemuse mõju täiskasvanute osalusele elukestvas õppes“ saab lugeda Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu e-teadusraamatukogus ETERA.

Artikli autor on Triin Hallik, Tallinna Ülikooli andragoogika magistrant. Artikkel on valminud TLÜ 2024. aasta kevadsemestri kursusel „Kommunikatsioonioskused elukestvas õppes“.