Piret Ahi

_{Foto: pexels} 

Õppimine on elukestev protsess, kuid sageli võib õpingute taasalustamine olla keeruline, eriti kui möödunud on märkimisväärne aeg eelmisest õppimisperioodist. Asudes uuesti haridusteele, seisab õppija sageli silmitsi erinevate takistustega, ehk õpibarjääridega. 

Õpibarjääridest kirjutama ajendas isiklik kogemus. Olles ise uuesti 48-aastaselt asunud õppima pärast 10 aastat kestnud pausi ning valinud senisest erineva eriala, võin kinnitada, et õpibarjäärid võivad mõjutada nii enesehinnangut ja tekitada tunde, et ma ei kuulu gruppi. Kogu see protsess nõudis kohanemist ja sisemisi mõtterännakuid ning innustas süvenema õpibarjääride teemasse.

Blogipostituses arutlen hoiakuliste õpibarjääride mõiste üle, nende mõjule täiskasvanute õppimise teekonnale ning analüüsin võimalikke strateegiaid barjääride ületamiseks.

Seetõttu valisin uurimiseks Tallinna Ülikoolis 2023. aastal kaitstud Gerli Sirgi magistritöö, mis avab uusi vaatenurki ja aitab mõista, kuidas täiskasvanud hoiakuliste õpibarjääridega silmitsi seisavad ja kuidas neid ületavad.  

Milliseid hoiakulised õpibarjäärid väljenduvad täiskasvanute õppima asumise kogemustes?

Täiskasvanute õppimist võivad sageli takistada negatiivsed hoiakud, kogemused või eelarvamused. Õpibarjäärid nagu koolikiusamine, lahkhelid õpetajatega või tajutud ebaõiglus hindamises mõjutavad õppijaid sügavalt. Samuti võivad ebakindlus oma võimetes, hirm ebaõnnestuda ja ekslik arvamus, et õppimine on mõeldud ainult noortele, piirata nii õppimisvõimalusi kui ka eneseteostust. 

Gerli Sirk rõhutab oma magistritöös, kuidas hoiakulised barjäärid mõjutavad täiskasvanute enesekindlust, õppimise tulemuslikkust ja avatust uutele ideedele. Uuringu tulemustest ilmneb, et täiskasvanud õppijate peamine väljakutse on seotud ebakindlusega tööalaste väljavaadete, isiklike eesmärkide saavutamise ja uute oskuste omandamise suhtes. Seetõttu on õpibarjääride mõistmine ja kõrvaldamine oluline täiskasvanute hariduslikus edasijõudmises.

Kuidas õpibarjäärid mõjutavad täiskasvanute õppimist?

Nagu eelpool mainitud, võib õpibarjääride kogemisel tekkida ebakindlus ja hirm, mis on sageli tingitud varasematest ebaõnnestumistest või ebapiisavast toetusest. Lisaks võib täiskasvanute ebakindlus hakkamasaamise ees olla seotud õppe mahuga, erialaste ainetega, töö- ja koolikohustuste lõimimisega ning majandusliku toimetuleku hirmuga, mis tuleneb töökoormuse vähenemisest õpingute ajal.

Uurimistöö toob esile, et vanus võib samuti olla takistuseks õppimisele. Mõned täiskasvanud kardavad, et nad on liiga vanad, või tunnevad muret, et nooremad õppurid on neist edukamad. Kõik need tegurid võivad tekitada stressi, mis omakorda mõjutab õppijate tervist ja üldist heaolu. 

Tulemustest võib järeldada, et õpibarjääride kogemisel on oluline, et täiskasvanud õppijad tunneksid end kindlalt ja toetatuna oma õppeteel. Samuti tasub meeles pidada, et õppimata jätmine võib kaasa tuua olulisi võimaluste kaotusi nii isiklikus kui ka professionaalses arengus.

Hoiakuliste õpibarjääride ületamine

Gerli Sirk on esile toonud välja praktilised soovitused õpibarjääride ületamiseks:“Julgustada katsetama, samas ennetada suuri läbikukkumisi, mis võivad enesetõhusust pärssida. Leida või luua väiksemaid samme, mis toetavad kordaminekuid ja enesekindluse leidmist. Integreerida õpi-, koostöö- ja ajaplaneerimisoskuste õpetamine teiste õppeainetega.” Seega võib tõdeda, et õpibarjääride ületamiseks on oluline toetada õppijate motivatsiooni. On tähtis mõista, et motivatsiooni tegurid võivad erineda ja tihti leitakse motivatsiooni individuaalsete kogemuste kaudu. Olles ise kogenud erinevaid õpibarjääre, võin kinnitada, et eelkõige aitab barjääre ületada tugivõrgustiku ja grupikaaslaste toetus.

Samuti on oluline mõista, et hoiakulised õpibarjäärid võivad olla varjatud ja alateadlikud, mis nõuab pidevat teadlikkuse arendamist ning valmisolekut kriitiliselt oma hoiakuid ja käitumist analüüsida, kuna barjääride tähelepanuta jätmine võib viia õpingute katkemiseni. Teadlikkus iseenda hoiakutest aitab tuvastada isiklikke õpibarjääre, mis võimaldab neid efektiivsemalt käsitleda. Oluline on küsida endalt kriitilisi küsimusi, nagu: Millised hoiakud võivad mind õppimisel takistada? Kuidas suhtun uutesse väljakutsetesse? Kas ma usun endasse ja oma võimetesse õppida?

Lõpetuseks tooksin Henry Fordi tsitaadi: "Igaüks, kes lõpetab õppimise, on vana, olgu ta siis 20- või 80-aastane." Tsitaat rõhutab, et õppimine on dünaamiline protsess, millel ei ole vanusepiire, vaid see avab uksed avastusteks ja isiklikuks arenguks kogu elu vältel. Inspireeriv mõte barjääride ületamiseks!

Soovin tänada Gerli Sirk'i tema põhjaliku uurimistöö eest, mis mitte ainult ei selgita täiskasvanute õpibarjääre, vaid ka toetab igaühe võimalust jätkata elukestvat õpet. Töö on leitav Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu e-teadusraamatukogus  ETERA 

Artikli autor on Tallinna Ülikooli andragoogika eriala magistrant Piret Ahi. 

Artikkel on valminud TLÜ 2024. aasta kevadsemestri kursusel „Kommunikatsioonioskused elukestvas õppes“.