_{Pildi aitas genereerida https://openart.ai/}

Elukestev õpe nii enne kui ka pärast aktiivset tööelu ja tegevuste planeerimine  on määrava tähtsusega, et säilitada elurõõm, olla aktiivne ja väärtustatud ühiskonnaliige ka pensionieas. Piret Jõhvik on oma magistritöös uurinud aktiivses tööelus osalevate 50–65aastaste tegevusi, kogemusi ja arusaamu enne pensioneerumist ja väidab, et edukas ja aktiivne vananemine on võimalik. Selleks on vaja õppida elukestvalt ja erinevates vormides, et hoida vaim virge, mõistus selge ja meeled tegevuses ning jõudes elukaare teise poolde, anda ühiskonnale tagasi.    

Eduka vananemise võti on elukestev õpe 

Jõhvik toob uurimistöös välja, et kõige tähtsam on elukestev õppimine, mis annab võimaluse tunda ennast rohkem tegusa ja väärtuslikumana. Vanusega ei muutu uudishimu ja teadmistejanu uute ning huvitavate tehnoloogiate ja maailmas toimuvate muutuste osas. Väärikamas eas on õppimine refleksiivne, võimaldades mõtiskleda elu mõtte üle ja tegeleda isikliku arenguga ning õppimine on eelkõige inimese enda vajadustest lähtuv. Uuritavad tunnetavad heaolu ja väärtustamist, kui saavad jagada oma teadmisi ja kogemusi põlvkondadeüleselt, olles valmis juhendama nooremaid. Magistritöö autor teeb ettepaneku luua täiskasvanute õppimisvõimaluste digitaalne keskkond, kus vanemaealistel on võimalik välja pakkuda teemasid ja olla õppimise eestvedajaks ja teadmiste jagajaks kogukonnas. Uuringu tulemused näitasid, et inimesed soovivad osaleda vabatahtlikus töös, juhendada erinevaid huviringe, osaleda hobitegevuses ning jätkata töötamist ka pensioniealisena.   

Teadlikult vananemine 

Vananemine on elu loomulik kulg ja keegi meist ei pääse sellest, aga see võib olla väga erinev iga inimese jaoks. Vananemine pole pelgalt bioloogiline, vaid ka sotsiaalne ja psühholoogiline protsess. Magistritöö autor tugineb elukestva õppe ning eduka ja aktiivsena vananemise uuringutele. Nende kohaselt tagavad teadlikult alustatud ettevalmistavad tegevused aktiivsest tööelust väljumisel ja edasiste tegevuste planeerimine hilisemas eluetapis rahulolu. Uurimistööst selgub ka, et edukana ja aktiivsena vananemiseks on vajalik säilitada senine elustiil, mille abil saab kohaneda järk-järgult tööelust lahkumise ja ealiste muutusega. Rahulolu suureneb leides uusi harrastusvõimalusi ja sotsiaalseid suhteid, et asendada need kaotatud suhetega.   

Mina ise vastutan  

Õppimine ja areng ei lõpe kunagi, olenemata vanusest. Iga inimene on ise võimeline muutma oma elukäigu tegureid, mis on seotud eluviisi valikuga, sh hariduse omandamise, aktiivse liikumise ja tervisliku toitumisega. Uurimusest selgus, et praegu on pensioniks ettevalmistavad tegevused peamiselt seotud majandusliku kindlustamisega ja sotsiaalsete garantiide tagamisega. Järgmiste tegevustena on välja toodud õppimisvõimalused ja huvitegevused, seejärel füüsiline aktiivsus ja sotsiaalsed suhted. Uuringus osalejad tundsid ebakindlust riigi otsuste suhtes, kuna ei ole kindlust pensioniea ja pensionisammaste regulatsiooniga ning riigi makstav pension ei taga piisavat sissetulekut senise elustiiliga jätkamiseks. Seega kinnitasid küsitletavad, et peavad ise pensioniks valmistumise peale mõtlema ja tegevusi planeerima. Iga inimene saab ise kaasa aidata oma elukvaliteedi tõstmisele, leides endale mõtestatud tegevusi ja seades eesmärke, mis toetavad tegutsemist.  

Iga inimene on kohanemisvõimeline 

Tänased 50–65aastased veedavad tänu pikemale elueale pensionärina  20–30 aastat, mis on veerand nende elust. Rahuldust pakkuvaks pensionipõlveks on vaja kohaneda muutustega erinevates eluvaldkondades. Kierkegaard on öelnud: „Elu tuleb elada ajas edasi, aga seda tuleb mõista ajas tagasi.“ Muutused elus toimuvad märkamatult, see tähendab, et alles tagasi vaadates tõdetakse, et muutus on toimunud. Selle asemel, et näha vananemist kui aeglustumise või tagasitõmbumise aega, võiksime näha seda kui võimalust elu ümber hinnata ja uusi sihte seada. Teades, et meie elus jõuab kätte  65. sünnipäev, siis peame meeles, et eduka vananemise võtmeteguriteks on elukestev õpe, aktiivne eluhoiak ja sotsiaalne kaasatus kogukonnas. Mida sa täna teed selleks, et üleminek pensioniikka oleks sujuv? Sinu homne päev algab täna!    

Autor: Kati Undla, Tallinna Ülikooli andragoogika eriala magistrant 

Artikkel on koostatud tuginedes Piret Jõhviku magistritööle „Sinu homne päev algab täna (50–65aastaste inimeste edukana ja aktiivsena vananemist toetav elukestev õppimine)”, Tallinna Ülikool, 2023.  

Artikkel on valminud TLÜ 2024. aasta kevadsemestri kursusel „Kommunikatsioonioskused elukestvas õppes“. Magistritööga saab tutvuda Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu e-teadusraamatukogus ETERA.