Professionaalse koolitaja enesearengu oluline osa on  pidev tegelemine oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tasakaalu saavutamise ning hoidmisega. Üheks tööriistaks oma vaimse tervise eest hoolitsemisel on mindfulness-praktikad, mille kasutamisest on viimase kümnendi jooksul avaldatud üle 4000 teadusartikli¹. Vältimaks vaimse tervise probleeme ning hoolitsedes oma vaimse võimekuse eest, suudame elada tervemat ja kvaliteetsemat elu. Täiskasvanukoolituses on oluline see, kuidas tunneb end koolitaja koolitusel, milliste emotsioonidega ta läheb koolitusele, millised emotsioonid on tal  koolituse ajal ja millised emotsioone koolitaja kokkuvõtteks kogeb².

Koolitajatele - ja tegelikkuses kehtib see kõikide tänapäeva inimeste kohta -  on suur väljakutse vältida vaimse tervise probleeme ning loomulikult on oluline hoolitseda oma vaimse tervise eest. Eestis on hakatud viimastel aastatel rohkem rääkima vaimsest tervisest, depressioonist ja läbipõlemisest. WHO statistika näitab, et Eesti on depressiooni poolest maailmas esirinnas ja depressioon on diagnoositud umbes 75 000 eestimaalasel ehk 5,9 protsendil kõigist meie inimestest. Inimesi, aga kes on tegelikult masenduse ja depressiooniga kimpus, on aga veelgi rohkem. Kui aga rääkida diagnoositud depressioonist, siis halvab see iga saja hulgast viit-kuut inimest³.

Minu enda kogemus on näidanud, et tegeledes mindfulness-praktikatega, aitavad need praktikad igapäeva elus hoida fookust ning säilitada meelerahu ka kriitilisemates olukordades. Head eneseanalüüsi meetodid ning oskus oma emotsioone juhtida aitavad koolitajat pingeliste olukordadega toime tulla. Nii nagu iga inimese elus, on ka koolitaja puhul, et kui on liigselt kogunenud pingeid, millega ei osata toime tulla, siis tekib stress ning selle mitte maandamisel see üha suureneb.  USAs ja Iisrealis läbiviidud uuringust medõdede seas selgus, et mindfulness-praktikaid saab õpetada töökohtades ning need võivad olla kasulikuks komponendiks multidimensionaalses strateegias, et vähendada töötajate seas läbipõlemist. Samas uuringus läbiviidud kvalitatiivne osalejate päevikute analüüs  näitas vähenenud stressi, paranenud sisemist rahu, kaastunnet ja rõõmu, paremat fookust ning eneseteadlikkust⁴ (Moody, Kramer, Santizo, Magro, 2013).

Oma töös uurisin, kuidas kasutavad Eesti mindfulness koolitajad ise mindfulness praktikaid oma vaimse tervise ning saavutus- ja töövõime eest hoolitsemisel. Kuidas aitavad mindfulness-praktikad kaasa igapäevases elus meelerahu saavutada ning millised on erinevused võrreldes ajaga kui mindfulness praktikad ei olnud nende elus. Ühtlasi uurisin ka mindfulness-praktikate võimalusi läbipõlemise ennetamisel. Tööst selgus, et mindfulnessi koolitajad, kes on ka ise aktiivsed teadveloleku praktikate tegijad, tunnetasid suurt kasutegurit praktikate läbiviimisel. Tulemustest selgus, et mindfulness-praktikad aitavad neil endi hinnangul paremini mõjutuste korral tasakaalukaks jääda ning oma igapäevast elu teadlikumalt elada. Väiksem stressitase aga toob kaasa suurema ja parema elukvaliteedi ühes vaimse ja füüsilise tervisega.

Täpsemalt saab valminud uurimustööd ja selle tulemusi lugeda SIIT

_Viited:

1. _{AMRA 2019, AMRA Resources and Services, loetud aadressil https://goamra.org/resources/}
2. _{Pedosaar, Alesja (2014). Koolitaja emotsionaalsed kogemused täiskasvanukoolituses. Loetud aadressil http://andragoogika.tlu.ee/?page_id=574}
3. _{Rõuk, Laura, (2018, 9.märts). Eestlased depressiooni poolest esirinnas: kuidas vaimset tervist ravida? Postimees. Loetud aadressil https://tervis.postimees.ee/4434135/eestlased-depressiooni-poolest-esirinnas-kuidas-vaimset-tervist-}
4. _{Moody, Karen; Kramer, Deborah; Santizo, Ruth O, Magro, Laurence (2013). Helping the Helpers: Mindfulness Training for Burnout in Pediatric Oncology-A Pilot Program. Journal of Pediatric Oncology Nursing 30(5):275-284}