European Commission logo
Zaloguj Utwórz konto
Można wpisać wiele słów, odzielając je przecinkami.

EPALE - Elektroniczna platforma na rzecz uczenia się dorosłych w Europie

Blog

Õppetund 36: Rohepööre vajab töötajatelt rohkem roheoskusi kui prügisorteerimine

Mis on roheoskused, kuidas neid õpetada? Kuidas kaasata roheteemadesse töötajad ja kliendid? Kuidas kasutada oskuste registris olevaid roheoskusi?

Profile picture for user katresavi.
Katre Savi
Community Hero (Gold Member).
Ambassador badge.

Soe sügis on kestnud kauem, kui harjunud oleme ja sagenevad üleujutused teatud piirkondades võivad kodukindlustuse viia erikoefitsendi alla. Me saame aru, et kliima meie ümber on muutunud ja loodusressurss, mida tarbime, ei ole lõputu. Kuid soov parema elatustaseme ja kasvava majanduse järele on vastandlik sooviga säilitada loodus tema mitmekesisuses.

Suured ökoloogilised muutused on tingitud inimtegevusest ja riikide kokkuleppel püüame seda kurssi muuta. Rohepöördesse suunduv maailm nõuab ühiskondadelt, organisatsioonidelt ja inimestelt teistsuguseid väärtusi ja oskusi.

Oktoobrikuu raadiosaade "Õppetund" oli roheteemade päralt – kuidas roheidu istutada ja kasvatada ehk millised on kestliku tuleviku jaoks vajalikud roheoskused ja kuidas neid arendada. Töötajate roheoskustest oli arutlema palutud Swedbank Eesti jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim, sihtasutuse Kutsekoda oskuste registri toimetaja Helin Kask ja koolitaja Mayri Tiido. Vestluse kokkuvõtte kirjutas Katre Savi.

oppetund_roheoskused.

Fotol vasakult Mayri Tiido, Maris Riim ja Helin Kask. Foto: Katre Savi.

Saatekülaliste seotus roheoskuste ja kestliku tuleviku loomisega on erinev. Mayri Tiido tegutseb ringmajanduse vallas igapäevaselt, nõustab ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja teeb roheteemadel koolitusi. Mayri sõnastuses hõlmavad roheoskused oskusi ja väärtushinnanguid, mis aitavad luua jätkusuutlikku ja ringmajandavat maailma. Maris Riim on jätkusuutlikkuse valdkonnaga kokku kasvanud pikema aja jooksul ja ütleb, et see on väärtusruum, mis on kaasa tulnud töötamisest suurkorporatsioonis. Varasemalt töötas Maris aktsiaseltsis Telia Eesti, kus sel ajal jätkusuutlikkuse teemadega alustati ja see tundus valdkond, millega tahaks põhjalikumalt tegeleda. Nüüd on Maris Swedbankis jätkusuutlikkuse valdkonda juhtinud kolm aastat ja esmasest eesmärgist tõsta töötajate rohekompetentse ja luua ühine väärtusruum on jõutud palju laiema mõjuni läbi finantseerimisportfelli. Tänaseks on jätkusuutlikkus Swedbanki strateegia keskne osa ja töötajate roheoskused on vajalikud ka selleks, et nõustada kliente tegema rohelisemaid valikuid. Helin Kask on roheoskustega seotud läbi Kutsekoja oskuste registri, kus on värskelt töömaailmaoskuste seas kirjeldatud ka roheoskused. Lisaks osales Helin kevadel koolitajate roheoskuste koolitusel, mis andis väga hea raamistiku roheoskustest kui oskustest, mis on vajalikud rohepöörde elluviimiseks ja ringmajanduse põhimõtetele üleminekuks.

Ainult oskusest kompostida või prügi sorteerida ei piisa kestlikuks tulevikuks

Kui soovime, et ühiskond muutuks rohelisemaks, ettevõtted tegeleksid ringmajandusega, teenused ja tooted muutuksid rohelisemaks, siis nende muutuste taga on inimene, kes peab aru saama, millist tulevikku ta tahab ja kuidas ta seal toimetab. Inimest võib sundida olema keskkonnasäästlik, kuid suurt muutust sellega ei saavuta. Vajalik on loomulik soov väärtustada loodust ja keskkonda meie ümber, tahe tegutseda vastutustundlikult ja kestlikult ning seda nii üksikisiku kui ühiskonna vaates.

Looduskeskkonna ja kestliku ühiskonna väärtustamine on vastutustunde ja teadlikkuse teema, ütleb Maris Riim.

Kui oleme teadlikumad sellest, kuidas me oma tegevusega mõjutame keskkonda enda ümber, siis oskame olla vastutustundlikumad ja mõistame, et samamoodi jätkata ei saa ning vaja on muutusi. Sealjuures on teadlikkust vaja ka mõtlemiseks, kuidas me siit edasi läheme, kuidas uute teadmiste ja väärtustega edasi liikuda selliselt, et koormus keskkonnale ei kasvaks koos elanikkonna ja tarbimise kasvuga.

Seega, oluline osa roheoskustest on väärtuspõhised kompetentsid. Helin Kask toob näite kevadisest koolitajatele suunatud roheoskuste koolitusest, kus uus teadmine saavutati läbi küsimuste küsimise, lahenduste otsimise, analüüsi, grupitöö ja arutelude. Õppejõud juhendasid ja suunasid ning selle õpiprotsessi käigus jõuti vastusteni ja väärtused kasvasid igaühe osaks. Helin peab saadud erilist õpikogemust väga-väga põnevaks ja kasulikuks.

Roheoskused oskuste registris

Eesti oskuste registrisse on värskelt kantud ligi 90 töömaailma roheoskust. Helin Kase sõnul on roheoskuste kaardistamisel aluseks võetud Euroopa Komisjoni Green Comp raamistik (Green Comp. The European sustainability competence framework), mis defineerib 12 roheoskuste valdkonda. Lisaks on kasutatud ka teisi allikaid, sh „OSKA ülevaade digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest“, TalTechi roheoskuste arendamise veebiseminarid, jäätmeseadus jt.

Roheoskused ei ole olulised ainult kindlate ametite puhul, vaid järjest enam on roheoskuste olemasolu vajalik ettevõtte või organisatsiooni töötajate seas laiemalt. Oskuste registrisse kantud roheoskuste kirjeldused võimaldavad töötajal/tööotsijal tuvastada, millised on tema roheoskused ning ettevõttel/organisatsioonil kaardistada vajalikud ja olemasolevad roheoskused. Samuti on register abiks roheoskuste sõnastamisel õppe- ja ainekavade koostajatele, strateegiate loojatele, kutsestandardite töörühmadele, poliitikakujundajatele jne. Tulevikus pakub süsteem ka koolitusi, et puuduvaid roheoskusi õppida ja arendada.

Swedbank, kus jätkusuutlikkus on äristrateegia keskne osa ning visiooniks on jätkusuutlik ühiskond, käsitleb töötajate roheoskuste arendamist komplekssena ning läheneb roheoskuste koolitamisele mitmekihiliselt. Iga uus töötaja läbib esmalt üldise kliimakoolituse, et mõista, milliste kliimaprobleemidega ühiskond silmitsi seisab ja miks pank sellega tegeleb. Sealt edasi toimub arendamine läbi inspireerimise - kord kuus toimuvad Swedbankis jätkusuutlikud reeded, kus erinevad välised külalised erinevatest valdkondadest käivad rääkimas roheteemadest. Selline erinevaid nurki mööda lähenemine töötab väga hästi, sest inimestel tekib avastamine ja äratundmine erinevalt. Varasemalt oli Swedbankis rohesaadikute kogukond, mis oli pigem klubiline formaat, kuhu kuulus paarkümmend töötajat. Aja jooksul kasvas see aga orgaaniliselt nii suureks, et seda asendavadki nüüd „rohereeded“, kus osalejate arv samuti kasvab.  

Eraldi suund on kliendihaldurite koolitamine, kus koolitus on juba spetsiifiline lähtuvalt Swedbanki pakutavatest rohetoodetest, milleks on nt päikesepaneelide laen, roheline kodulaen, keskkonnasäästlik autoliising või ettevõtete rohelaenud, mis on juba veelgi keerulisemad. Näiteks rohelise finantseerimistoote pakkumiseks ärikliendile teeb Swedbank ettevõtte auditi, mille käigus hinnatakse ettevõtte ESG (nn jätkusuutlikkuse skoor), mis lisatakse krediidiraportisse ja tulemusest lähtuvalt hinnastatakse laen. Iga ärikliendi ESG hindamine annab Swedbankile võimaluse mõõta panga finantsportfelli kestlikkust.

Kui kliendihaldurite töös on roheoskused väga olulisel kohal, siis jätkuvalt on ka pangas valdkondi, kus roheteemad ei ole veel igapäevatöösse nii tugevalt integreerunud. Swedbankis kehtib aga põhimõte, et kuna iga töötaja on mingil viisil jätkusuutlikkuse teemaga seotud, siis igaüks võtab vastutuse ja hoolitseb enda arendamise eest jätkusuutlikkuse valdkonnas.

GreenComp - Euroopa kestlikkusalaste pädevuste raamistik

Euroopa kestlikkusalaste pädevuste raamistiku ehk GreenCompi järgi on roheoskused jagatud neljaks suureks plokiks.

Kestlikkuse väärtustamine – arusaam, et loodus on väärtus:

  • kestlikkuse väärtustamine;
  • õigluse toetamine;
  • looduse väärtustamine.

Keerukuse käsitlemine – oskus saada aru, mis probleemi me lahendame:

  • süsteemne mõtlemine;
  • kriitiline mõtlemine;
  • probleemi piiritlemine.

Kestliku tuleviku kujutamine – see on tugevalt seotud keerukuse käsitlemise oskusega:

  • tulevikupädevus;
  • uuriv mõtlemine;
  • kohanemisvõime.

Tegutsemine kestlikkuse nimel – arusaam, kuidas teha eri pooltega koostööd ja olemasolevaid keskkonnakahjulikke struktuure muuta:

  • poliitiline ärksus;
  • ühistegevus;
  • isiklik algatus.

Muudatuste juhtimine kui üks roheoskustest

Rohesuuna võtmine toob kaasa muutused ettevõttes/organisatsioonis, mida on vaja juhtida või hoopis kliendi tarbimisharjumuste muutmise vajaduse. Ehk teisipidi võib öelda, et ka muudatuste juhtimine on üks roheoskustest.

Ettevõtted saab jagada kaheks.

1) Uue põlvkonna ettevõtted, kus roheliseks olemine on juba ettevõtte loomishetkel osa ettevõttest ja selle visioonist. Sellisel juhul on juhtide väärtusmaailm ja ettevõtte visioon paigas ja iga uue töötaja värbamine toimub juba olemasolevasse väärtussüsteemi. Lihtsam variant. Küsimus võib olla, kas turg on valmis uut toodet/teenust kasutama või kas rohelisema toote/teenuse eest ollakse valmis kõrgemat hinda maksma.  

2) Juba tegutsevad ettevõtted, kus rohepööre on vajalik muutus, mida ellu viia. Need on ettevõtted, kus on juba sisse töötatud protsessid ja tarneahelad ning rohesuund on väline tegur, mis nüüd on vaja integreerida olemasolevatesse protsessidesse. Sageli on sellises ettevõttes kaks-kolm visiooniga töötajat, kes hakkavad muutuste protsessi vedama, kuid võivad ilmneda erinevad raskused ja kitsaskohad: töötajad ei mõista muutuse vajadust, turg ei ole valmis, vajadus uute tarnijate järele, klientide valmisoleku väljaselgitamine ja ootuste juhtimine vms. Igal juhul on rohemuutuste elluviimine sellises ettevõttes oluliselt keerukam, samuti ka investeeringuotsuste langetamine. Kui turg ei ole veel valmis, siis kas praegu on see hetk, et vastav investeering teha? Kas olla ise jätkusuutlikkuse teemade eestvedaja ja visionäär või oodata, kuni muud võimalust enam ei ole.

Ühel või teisel juhul, kui otsus on oma ettevõttega panustada kestliku tuleviku suunale, siis on vaja usku, et see vaev on seda väärt. Jah, skeptikuid jagub ka roheteemadesse. Eriti, kui tulemust ei tea. Siinkohal aitab mõtteharjutus - mis on alternatiiv. Püüa kirjeldada tulevikku, kui jätkata tänasel moel tegutsemist.

Kuidas roheoskustega alustada?

  • Kaardista vajadused: milliseid oskusi on vaja organisatsioonis tervikuna, kuhu suunda tahate liikuda.
  • Hinda olemasolevaid ressursse. Missugused oskused on töötajaskonnas juba olemas, mis on puudu? Kas on vaja värvata uusi inimesi või kuidas arendada olemasolevaid töötajaid, et roheoskused, väärtused ja hoiakud oleksid organisatsioonis tervikuna rohkem esil ja kaasas.
  • Kaasa töötajad igal sammul muutuste protsessi ja roheteemadesse, oma töötajate pidev kaasamõtlemine on vajalik ka välise kogemuse analüüsil.
  • Kaasa võimalusel organisatsiooniväline spetsialist rohemuutusi vastu peegeldama ja oma kogemusi jagama.
  • Võrdle, mis toimub mujal maailmas/Euroopas/Eestis samas valdkonnas kestlikkuse kontekstis.
  • Inspireeri oma töötajaid ja kutsu rääkima valdkonna eksperte, teiste ettevõtete töötajaid, kes on juba jätkusuutlikkuse valdkonnas edusamme teinud ja valmis neist ka avatult rääkima (vestluses läbi käinud näited: Swedbank, Ragn-Sells, Rimi, keskkonnapsühholoog Grete Arro, roheoskuste koolitajad Mayri Tiido või Kadri Kalle - need vaid üksikud näited/). Paku loenguid, inspiratsioonihommikuid, koolitusi või temaatilisi tegevusi, mis võimaldavad kestlikkust erinevatesse teemadesse integreerida (nt rattaga tööle päev, kuu väljakutsed vms).
  • Koolituse valikul arvesta, et kliimateemad on nii laiad ja kõigest kõike ei ole võimalik teada. Lähtu sellest, milleks sa roheoskusi vajad. Näiteks kas sind ennast huvitab või on konkreetsed roheoskused seotud ettevõtte tegevusvaldkonnaga, kas disainid toodet või protsessi (ringmajanduse suund), on seda vaja finantsteenuste või raporteerimise kontekstis (nt ESG), kas vajad teadmisi rohepöörde juhtimiseks.
  • Kui Eestist ei leia spetsiifilise valdkonna teadmist, leia ekspert väljastpoolt Eestit.
  • Kui võimalik, siis tasub koolitustel või programmides osaleda ettevõttest mitmekesi. On väga oluline ja suurem väärtus, kui on, kellega teemasid peegeldada, kellega arutada ja pärast üheskoos arendada.

 

Kokkuvõtteks, roheoskuste teema on laiem ühiskondlik vastutus, millesse igaühel meist on oluline panus. Töötajate roheoskuste tase ettevõtte/organisatsiooni sees on kindlasti erinev, kuid olulisem on ühine väärtusruum, kus jätkusuutlikkust väärtustakse.

Vaata ja loe ka:

https://www.kutsekoda.ee/vaata-jarele-europassi-kommik-roheoskuste-joul-edasi/

https://www.kutsekoda.ee/roheoskused-on-21-sajandil-osa-viisakusoskustest/

 

____________________________________________________________________________________________

Saatesari „Õppetundˮ käsitleb teemasid, mis on seotud täiskasvanu-, ümber- ja täiendusõppega. Saade on eetris iga nelja nädala tagant neljapäeviti kell 13, kordusena samal päeval kell 18 ja pühapäeval kell 15. Raadiosaade on järelkuulatav raadio.aripaev.ee ja Äripäeva raadio äpis.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

Materjali koostamist toetas Euroopa Liit. Dokumendis väljendatud arvamuste eest vastutavad autorid ja toimetaja ning need ei väljenda tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Teksti reprodutseerimine ja tõlkimine on lubatud tasuta õppe eesmärkidel.

Login (0)