Kas sisekoolituse mõistet saab üheselt tõlkida teistesse keeltesse? Selgub, et Eestis on erinevates koolitajate ringkondades selle mõiste tähendus erinev.

Hiljuti sattusin selle mõiste kasutamisest rääkima ühe andragoogiga. Samal teemal olen rääkinud varasemalt ka sisekoolitajate liidu esindajaga. Nende väide on, et inglise keelset mõistet in-company training ei saa tõlkida organisatsiooni sisekoolituseks, kuna lähtuvalt läbiviijast võib olla tegu ka tellimuskoolitusega. Ehk eesti keeles ei peagi olema ühest selget vastet inglise keelsele mõistele.

Olen töötanud 30 aastat rahvusvahelises koolitus-konsultatsioonifirmas, kus on koolitused jaotatud kaheks: organisatsiooni sisesed (in-company) ja lahtised või avatud (public) koolitused. Kõik meie koolitajad-konsultandid 50 riigist mõistavad seda üheselt. Enne seda 5 aastat Eesti Majandusjuhtide Instituudis töötamise ajal oli ka sel mõistel sama tähendus.

Kas on meil võimalik omavahel suhelda, kui puudub selgus terminites? Usun, et kõik oleme seda meelt, et see lihtsalt ei ole võimalik. Meil on vaja kokku leppida terminites, et saaksime üheselt aru, millest räägime. Seepärast on rõõm tõdeda, et EPALE selle aastane mittekonverents ja sellele eelnev aeg on suuresti pühendatud just täiskasvanute koolituse mõistete tähendustes selguse loomisele.

Aga keskendume siis sisekoolituse olemusele, et paremini mõista selle tähendust. Kõik ülaltoodud kolm osapoolt on ühisel arusaamal, et sisekoolituse osalejad on seotud ühe konkreetse organisatsiooniga. Tänapäeval ei ole ilmselt tegemist vaid põhikohaga ja täisajaga töötajatega, seal on ka erinevate töölepingutega töötajad ja ka partnerid. Aga lähtekohaks on siiski üks konkreetne organisatsioon, mille huvidest lähtutakse.

Kuidas aga teha siis vahet sisekoolitusel ja tellimuskoolitusel? Kui koolitajaks on organisatsiooni mitte kuuluv inimene, on tegemist andragoogide ja sisekoolitajate terminoloogias tellimuskoolitusega (inglise keeles otsene vaste sellele mõistele puudub) ja kui läbiviijaks on inimene organisatsiooni seest, on tegemist sisekoolitusega (inglise keeles in-company on liiga lai selle jaoks). Tänapäeval jääb üha vähemaks inimesi, kes on seotud ainult ühe organisatsiooniga. Meil on lepingud ja kokkulepped erinevate organisatsioonidega. Samas võib olla, et koolitusfirma koolitaja töötab mõne aasta ainult konkreetse organisatsiooni jaoks. Sageli on sisekoolitustel ka erinevad koolitajad. Järelikult koolitaja seotust aluseks võtta sise- ja tellimuskoolituse eristamiseks pole vettpidav.

On kasutatud ka väidet, et sisekoolituse eest ei pea maksma, aga tellimuskoolituse eest peab. Olen koolitanud mitmeid rahvusvahelisi ja ka kohalikke suuremaid organisatsioone, kus on eraldi koolitusüksus koolitajatega. Nende käest koolituse tellimisel tuleb tavaliselt ka maksta. Rahvusvahelistes organisatsioonides võivad sellise üksuse hinnad olla oluliselt kõrgemad kohalikul turul pakutavatest. Aga kes maksab kinni organisatsioonis töötava inimese aja ja panuse? Ikka seesama organisatsioon, st kulu organisatsioonile. Ja selle inimese aeg ja panus tuleb tellida konkreetse koolituse ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Eelmise sajandi 80-ndatel olid firmasisesed ülikoolid väga populaarsed, kuid just rahalist aspekti arvestades on organisatsioonisiseseid koolitusüksusi hakatud piirama. Pikas vaates on sageli odavam koolitused väljast sisse osta, kui eraldi inimesi ülal pidada. Igasuguse koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine ei ole tasuta, selle eest keegi alati maksab. Väide, et ühiskondlikus korras tehtav töö on tasuta, ei pea siiski paika, sest see toimub millegi muu arvelt, millel on ikkagi hind. Ja kuna koolitus ei ole kunagi tasuta, siis tuleb see tellida. Tegelikult on kõik koolitused tellimuskoolitused. Tellimuskoolitused on ka avatud koolitused, sest nende kohad tuleb ka ju tellida. Järelikult ka see lähtekoht ka ei sobi sisekoolituse mõiste tähenduse täpsustamiseks.

Ma mõistan, et teatud koolitajate ringkondades on sisekoolituse mõiste kitsam tähendus koolitajast ja tellimisest lähtuvalt juurdunud.  Kuid on ka palju koolitajaid, kes mõistavad seda nii nagu teistes riikides. Teen ettepaneku sisekoolituse mõiste tähendust kasutada nii nagu mujal maailmas. Pole mõtet hakata üldlevinud mõistele oma tähendust välja mõtlema. Ja vähemalt ülal vaadatud kaks jaotamise alust ei ole ka loogilised. Meil on vaja mitmetes mõistete tähendustes veel kokku leppida.

--

Kaido Vestberg on Eesti koolitus- ja konsultatsioonifirmade liidu juhatuse liige, omab täiskasvanute koolitaja tase 7 kutset, on rahvusvahelise koolitus- ja konsultatsioonifirma Mercuri International Eesti kontori juhtiv partner.