chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - ríomhArdán d’Fhoghlaim Aosach san Eoraip

Blag

Sisekoolituse mõiste ja tähendus

26/08/2020
ag kaido vestberg
Teanga: ET

Kas sisekoolituse mõistet saab üheselt tõlkida teistesse keeltesse? Selgub, et Eestis on erinevates koolitajate ringkondades selle mõiste tähendus erinev.

Hiljuti sattusin selle mõiste kasutamisest rääkima ühe andragoogiga. Samal teemal olen rääkinud varasemalt ka sisekoolitajate liidu esindajaga. Nende väide on, et inglise keelset mõistet in-company training ei saa tõlkida organisatsiooni sisekoolituseks, kuna lähtuvalt läbiviijast võib olla tegu ka tellimuskoolitusega. Ehk eesti keeles ei peagi olema ühest selget vastet inglise keelsele mõistele.

Olen töötanud 30 aastat rahvusvahelises koolitus-konsultatsioonifirmas, kus on koolitused jaotatud kaheks: organisatsiooni sisesed (in-company) ja lahtised või avatud (public) koolitused. Kõik meie koolitajad-konsultandid 50 riigist mõistavad seda üheselt. Enne seda 5 aastat Eesti Majandusjuhtide Instituudis töötamise ajal oli ka sel mõistel sama tähendus.

Kas on meil võimalik omavahel suhelda, kui puudub selgus terminites? Usun, et kõik oleme seda meelt, et see lihtsalt ei ole võimalik. Meil on vaja kokku leppida terminites, et saaksime üheselt aru, millest räägime. Seepärast on rõõm tõdeda, et EPALE selle aastane mittekonverents ja sellele eelnev aeg on suuresti pühendatud just täiskasvanute koolituse mõistete tähendustes selguse loomisele.

Aga keskendume siis sisekoolituse olemusele, et paremini mõista selle tähendust. Kõik ülaltoodud kolm osapoolt on ühisel arusaamal, et sisekoolituse osalejad on seotud ühe konkreetse organisatsiooniga. Tänapäeval ei ole ilmselt tegemist vaid põhikohaga ja täisajaga töötajatega, seal on ka erinevate töölepingutega töötajad ja ka partnerid. Aga lähtekohaks on siiski üks konkreetne organisatsioon, mille huvidest lähtutakse.

Kuidas aga teha siis vahet sisekoolitusel ja tellimuskoolitusel? Kui koolitajaks on organisatsiooni mitte kuuluv inimene, on tegemist andragoogide ja sisekoolitajate terminoloogias tellimuskoolitusega (inglise keeles otsene vaste sellele mõistele puudub) ja kui läbiviijaks on inimene organisatsiooni seest, on tegemist sisekoolitusega (inglise keeles in-company on liiga lai selle jaoks). Tänapäeval jääb üha vähemaks inimesi, kes on seotud ainult ühe organisatsiooniga. Meil on lepingud ja kokkulepped erinevate organisatsioonidega. Samas võib olla, et koolitusfirma koolitaja töötab mõne aasta ainult konkreetse organisatsiooni jaoks. Sageli on sisekoolitustel ka erinevad koolitajad. Järelikult koolitaja seotust aluseks võtta sise- ja tellimuskoolituse eristamiseks pole vettpidav.

On kasutatud ka väidet, et sisekoolituse eest ei pea maksma, aga tellimuskoolituse eest peab. Olen koolitanud mitmeid rahvusvahelisi ja ka kohalikke suuremaid organisatsioone, kus on eraldi koolitusüksus koolitajatega. Nende käest koolituse tellimisel tuleb tavaliselt ka maksta. Rahvusvahelistes organisatsioonides võivad sellise üksuse hinnad olla oluliselt kõrgemad kohalikul turul pakutavatest. Aga kes maksab kinni organisatsioonis töötava inimese aja ja panuse? Ikka seesama organisatsioon, st kulu organisatsioonile. Ja selle inimese aeg ja panus tuleb tellida konkreetse koolituse ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Eelmise sajandi 80-ndatel olid firmasisesed ülikoolid väga populaarsed, kuid just rahalist aspekti arvestades on organisatsioonisiseseid koolitusüksusi hakatud piirama. Pikas vaates on sageli odavam koolitused väljast sisse osta, kui eraldi inimesi ülal pidada. Igasuguse koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine ei ole tasuta, selle eest keegi alati maksab. Väide, et ühiskondlikus korras tehtav töö on tasuta, ei pea siiski paika, sest see toimub millegi muu arvelt, millel on ikkagi hind. Ja kuna koolitus ei ole kunagi tasuta, siis tuleb see tellida. Tegelikult on kõik koolitused tellimuskoolitused. Tellimuskoolitused on ka avatud koolitused, sest nende kohad tuleb ka ju tellida. Järelikult ka see lähtekoht ka ei sobi sisekoolituse mõiste tähenduse täpsustamiseks.

Ma mõistan, et teatud koolitajate ringkondades on sisekoolituse mõiste kitsam tähendus koolitajast ja tellimisest lähtuvalt juurdunud.  Kuid on ka palju koolitajaid, kes mõistavad seda nii nagu teistes riikides. Teen ettepaneku sisekoolituse mõiste tähendust kasutada nii nagu mujal maailmas. Pole mõtet hakata üldlevinud mõistele oma tähendust välja mõtlema. Ja vähemalt ülal vaadatud kaks jaotamise alust ei ole ka loogilised. Meil on vaja mitmetes mõistete tähendustes veel kokku leppida.

--

Kaido Vestberg on Eesti koolitus- ja konsultatsioonifirmade liidu juhatuse liige, omab täiskasvanute koolitaja tase 7 kutset, on rahvusvahelise koolitus- ja konsultatsioonifirma Mercuri International Eesti kontori juhtiv partner.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email


Kas oled nõus autori ettepanekuga või defineerid sisekoolituse mõistet teisiti?
Refresh comments Enable auto refresh

1 - 3 as 3 á dtaispeáint
  • Jüri Ginter's picture
    Ma kirjutasin juba Facebookis, et asutuses võivad toimuda ka tellimuskoolitused, mida ei vii läbi asutuse töötajad. Sõnaraamatus selliseid koolitusi ei ole ette nähtud. 
  • kaido vestberg's picture
    Sõnaraamatutest ja tesaurustest kahjuks sisekoolituse mõiste (internal, in-company, in-house jms) tähendusi eriti ei leia. Ei leia ka koolitusfirmade tegemistele spetsialiseerunud lehtedelt https://trainingindustry.com/glossary/ Need terminid ja eriti see jaotus sise- ja tellimuskoolituse vahel ei kõneta ilmselt kliente. 
    Kohalikud koolitajad kasutavad sisekoolituse mõistet erinevalt: nii kitsamas kui ka laiemas tähenduses. Tellimuskoolituse mõistet kasutatakse ka kohalike tegijate poolt palju, selle mõiste kasutamisel tundub olevat selge andragoogi taust ehk õppeprogrammidesse on see mõiste sisse pandud. 
    See mind murelikuks teebki. Reaalselt igapäevaselt sisekoolitusi (laiemas mõistes) läbiviivad koolitajad pole sellist tellimus- ja sisekoolituse mõistete liigitamise vajadusest aru saanud. 
    Proovime siis rahvusvaheliste firmade lehtedelt aimu saada selle mõiste kasutamisest. Praktika pidi tõe kriteerium olema. Rahvusvahelisi koolitusfirmasid Eestis on kahjuks vähe. Big4 audiitoritest leidsin vaid PwC Eestis kasutatavat seda sisekoolituse mõistet: „Korraldame nii avalikke konverentse ja koolitusi kui ka Sinu ettevõtte vajadustest lähtuvaid ettevõttesiseseid koolitusi.“ https://www.pwc.com/ee/et/konverentsid-ja-koolitused.html Rahvusvaheliste tunnustatud koolitajatest Eestis Mercuri Internationali veebilehelt saab lugeda: „Kõik meie pakutavad ettevõttesisesed kursused ja arenguprogrammid sünnivad koostöös kliendiga, arvestades nii firma kui ka selle töötajate eripära, arengu- ja koolitusvajadusi.“ https://mercuri.ee/mercuri-ettevottesisesed-programmid/ 
    Loodan, et rahvusvahelistes koolitus- ja konsultatsioonifirmades töötanud inimesed on valmis oma kogemust jagama. 
    Ja veelkord. Erinevates keeltes sama mõiste erinev tähendus ei ole iseenesest probleem. Muidugi, kui enamike mõistete tähendused on erinevad, on vist küll probleem. Aga põhjendamatult ilma loogilise põhjenduseta välja mõelda uusi tähendusi pole küll kellegi huvides. Jätame hetkeks selle eestindamise eripära ja püüame leida mingitki loogikat erinevate tähenduste kasutamisele. 
  • Georgi SKOROBOGATOV's picture
    Kaido, teema on põnev ja selleteemalistes aruteludes on mitu korda õnnestunud ka osaleda. 
    Otsustasin see kord vaadata mõiste definitsioone erinevatest allikatest. 
    Näiteks Hariduse ja kasvatuse sõnaraamatus (Erelt, T., Kala-Arvisto, U., Tamm, E., Kadakas, M., Kraav, I., Maanso, V., Puksand, H., Unt, I.. (2016). Tallinn: Eesti keele sihtasutus.) defineeritakse järgnevalt: 
    • sisekoolitaja: oma töötajaid koolitav sama asutuse, ettevõtte või organisatsiooni spetsialist. (ingl.k. company trainer, saks.k interner Schulungsspezialist, soom.k. (laitoksen, yrityksen ym.) sisäinen kouluttaja, ven.k. vastand puudub). LK 375 
    • sisekoolitus: koolitus, mis toimub asutuse, ettevõtte või organisatsiooni sees ning kus nende enda töötajad õpetavad oma kolleege või uusi, alles tööle asuvaid inimesi VRD töökohasisene täiend[us]koolitus. (ing.k training inside the organisation, saks.k. interne Schulung, soom.k. sisäinen koulutus, ven.k. обучение внутри организации). LK 366
    • töökohasisene täiend[us]koolitus - töötajate täienduskoolitus, mis toimub töökohas ja üldjuhul tööajal. VRD sisekoolitus. (ing.k. in-company training, in-service training, saks.k. betriebliche Weiterbildung, soom.k. työpaikan sisäinen täydennuskoulutus, ven.k. внутриорганизационное дополнительное обучение). LK 441
    • töökohaväline täiend[us]koolitus - töötajate täienduskoolitus, mis toimub väljaspool töökohta (ing.k. oof-the-job training, saks.k. externe Fortbildung, soom.k. työpaikan ulkopuolinen täydennyskoulutus, ven.k. дополнительное обучение вне места работы). LK 441
    Tellimuskoolitus, avatud koolitus, avalik koolitus ei ole selles sõnaraamatus defineeritud. Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi otsing ei anna vastet ühelegi nendest mõistetest. 

    Sisekoolituse arendamise liit käsitleb kahte mõistet: 
    sisekoolitus - koolitusvorm, mille kaudu saab edastada tulemuslikult organisatsiooni- ja erialaspetsiifilist infot.
    sisekoolitaja - täiskasvanute koolitaja, kes lisaks erialasele tööle jagab organisatsiooni siseselt teadmisi kolleegidele, juhendab neid spetsiifiliste oskuste arendamisel, suunab täiskasvanute arusaamade ja hoiakute kujunemist ning toetab nende enesearengut.

    Minu meelest on mõistlik kasutada neid mõisteid vastavalt Hariduse ja kasvatuse sõnaraamatu definitsioonidele, sest need võimaldavad eristada oma töötaja poolt läbiviidavaid ja organisatsiooni sisse muul viisil tellitud koolitusi. Selleks, et neid mõisted laiemalt leviksid, nende definitsioonid oleksid selgemad ja ühiselt mõistetavad, tasuks neid sisestada EKI Sõnaveebi. Lisaks vajaksid defineerimist tellimuskoolitus ja avatud koolitus (avatud õpe, avatud õppekeskus, avatud ülikool on eelpoolmainitud sõnaraamatus defineeritud). 
    Mida arvavad teised kolleegid? Mida arvab ESAL?