Sihtasutus Kutsekoda avaldas veebruaris 2024 OSKA uuringu, mis kaardistas 70 kutseõppekava, mille lõpetajatest siirdub erialasele tööle vähem kui 40%. Raadiosaates "Õppetund" otsisime vastuseid järgmistele küsimustele: kas nende erialade puhul on tegemist hobiharidusega, mida riik ei peaks tasuta pakkuma või on pilt nende erialade taga kirjum; miks teatud kutseõppe erialadele tööle minejaid on oluliselt vähem kui teistele; kas ja kellele neid erialasid tulevikus vaja on ning millega tuleks muudatusi kavandades arvestada. Külalisteks olid Siim Krusell, OSKA vanemanalüütik Sihtasutusest Kutsekoda, Liina Veskimägi-Iliste, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juht ning Kaire Sõmer, kes on lisaks juhtimiserialadele õppinud Luua Metsanduskoolis loodusretkede juhtimist ja Hiiumaa Ametikoolis floristiks.

_{Pildil vasakult: Kaire Sõmer, Siim Krusell, Liina Veskimägi-Iliste. Foto: Andres Laanem}

Uuringu peamine eesmärk oli välja selgitada põhjused, miks teatud kutseõppekavade lõpetajad ei lähe erialasele tööle, samuti sooviti uuringu käigus kaardistada nendel õppekavadel õppivate inimeste profiilid ning esitada peamised järeldused ja ettepanekud muudatusteks. Kutseõppes on õppekavasid väga palju, uuringusse kaasati need õppekavad, kus põhitööle rakendumine on alla 40%. 

Info õppekavade lõpetajate rakendumisest tööturul tuleneb OSKA valdkonna uuringutest, mida on tehtud alates 2016. aastast. OSKA uuringutega on kaetud kõik majandusvaldkonnad ja juba tehakse kordusuuringuid info kaasajastamiseks. Nende uuringute abil on loodud andmebaas, kus on seosed ameti ja õppe vahel. Ilma sellise andmebaasita ei oleks olnud kutseõppe lõpetajate tööle rakendumise uuringut võimalik läbi viia või oleks see olnud väga raske, selgitab Siim Krusell. Ainult andmete põhjal ei ole siiski võimalik välja selgitada põhjusi, miks rakendumine on madal ja nii tehtigi uuringu käigus väga palju intervjuusid vilistlaste ja tööandjatega, millest omakorda joonistus välja erialase mitterakendumise tüpoloogia.

***

Erialase mitterakendumise tüpoloogia (allikas: Kokkuvõtlik teemaleht: madala erialase rakendumisega õppekavad kutsehariduses)

• Tüüp 1. Iseloomustab: tööde hooajalisus. Täiskasvanute osatähtsus üle 90%, kõrgharidusega lõpetajaid 40%. Näiteks aednik, väikesadama spetsialist, giid.

• Tüüp 2. Iseloomustab: tööturul on piisav vajadus lõpetajate järele, kuid lõpetajatel on vähene huvi erialasele tööle asumiseks. Madal palgatase ning rasked ja ebasobivad töötingimused. Täiskasvanute osatähtsus alla 30%, kõrgharidusega lõpetajaid 8%. Näiteks laotöötaja, sõiduki pindade hooldaja/rehvitehnik, kinnisvarahooldus.

• Tüüp 3. Iseloomustab: ebapiisav nõudlus toodete/teenuste järele, mistõttu erialase tööga on keeruline ära elada. Õppimine enesetäienduseks. Täiskasvanute osatähtsus 70%, kõrgharidusega lõpetajaid 20%. Näiteks tekstiilkäsitöö, pehme mööbli valmistaja, küünetehnik.

• Tüüp 4. Iseloomustab: paljud tööandjad eeldavad tööle kandideerijatelt kutsehariduse asemel kõrgharidust. Täiskasvanute osatähtsus 25%, kõrgharidusega lõpetajaid 7%. Näiteks keskkonnakaitse, infotehnoloogia süsteemide nooremspetsialist.

„Erialase mitterakendumise peamised põhjused peituvad ühelt poolt õppijas, tema motivatsioonis ja valmisolekus hiljem erialaselt rakenduda. Teisalt ka selles, milline on nõudlus vastavate toodete ja teenuste järele ning millised on töövõimalused, -tingimused ja palk,“ selgitab Siim Krusell ning lisab, et kutsekoolide õppe kvaliteet peamiste mitterakendumise põhjuste seas esile ei kerkinud.

OSKA uuringust selgub, et täiskasvanud õppijate osatähtsus on suur nendel madala erialase rakendumisega õppekavadel, kus ainult erialase tööga on keeruline ära elada – töö on hooajaline või on nõudlus õpitud valdkonna toodete/teenuste järele ebapiisav. Selliseid erialasid asutakse õppima muuhulgas sooviga ennast arendada ja õpitut hobikorras rakendada. Mõnel puhul on omandatud oskused täiendava või lisakompetentsina kasutatavad muudes ametites.

Käsitööoskus - tore nokitsemine või kultuurikandja?

Käsitöö ja rahvakunst on läbi aegade olnud oluline osa kultuurist ja majandusest, kuid nende erialade tähtsus ning rakendusvõimalused on aja jooksul muutunud. Kui vaadata 95 aastat tagasi, mil loodi Käsitööliit, näeme selget riiklikku sekkumist naiste tööhõive suurendamiseks. Kuid tänapäeval seisame silmitsi uute väljakutsetega, arutleb Liina Veskimägi-Iliste. Ametikoolides õpivad peamiselt juba täiskasvanuikka jõudnud õppijad, mis tähendab, et nende motivatsioon võib olla seotud eriala vahetamise, enesetäiendamise või isegi sotsiaalsete põhjustega.

Uuringu tulemused on muret tekitavad - käsitöö erialade esindatus ametlikes registrites on väga madal ning EMTAK koodide süsteem ei pruugi neid piisavalt kajastada. Paljud käsitöömeistrid rakendavad oma erialaseid oskusi mõnes teises majandusvaldkonnas, näiteks töötades muuseumides, lasteaedades, koolides või ettevõtluses. Seega on oluline mõista, kuidas käsitööoskused tegelikult ühiskonnas rakenduvad ning kuidas neid edasi arendada ja toetada, et säilitada ja edendada meie kultuuri ning käsitööoskusi hariduses ja ühiskonnas laiemalt. 

Käsitöö erialade õpetamine toimub väikestes gruppides ja õpetamine on kulukas, sest nõuab väga tugevat tehnilist baasi ja kvalifitseeritud õpetajaid. 

Käsitöö on valdkond, mis ei ole kogu aeg nähtaval. Kui on laulu- ja tantsupidu, siis imetlevad kõik uhkeid rahvarõivaid, kuid muul ajal võib tunduda, et see on midagi, mida inimesed teevad oma lõbuks või traditsioone järgides. Siiski on oluline mõista, et käsitöö on samamoodi eriala nagu kõik teisedki, sellel on oma tehnoloogiline areng ja seda tuleb pidevalt õppida, et tulemus oleks kvaliteetne. Loodetavasti hindab ühiskond käsitöö väärtust. Käsitöö on oluline kultuurikandja ning ei tohi unustada, kui tähtis on Eesti käsitöö ja kultuuri säilimine, kuna see on meie visuaalne emakeel. 

Töömaailma mitmekesisus ja muutuv töö nõuab erinevaid oskusi

Kaire Sõmer, kellel palusime jagada oma kogemusi, on omandanud bakalaureusekraadi ärijuhtimises ja magistrikraadi juhtimise sotsiaalsetes strateegiates. Kutseõppes on Kaire omandanud ka loodusretkede juhi ja floristi eriala. Oma erinevaid valikuid haridusteel põhjendab Kaire sooviga luua oma ellu mitmekesisust, et karjäär ei koosneks ainult ühest valdkonnast. Tal on kindel põhitöö, mille kõrval ta on aastaid tegelenud vabatahtliku tööga ja panustanud kogukonna arengusse, lisaks soovib ta teha tööd vabakutselisena, mis toob lisatulu. Kaire näeb kogu oma haridusteed ja erinevaid tegevusalasid, millega ta tegeleb omavahel seotuna, mitte eraldiseisvana. Näiteks õpitud kutseerialad täiendavad teineteist - loodusretkede juhtimise kaudu saadud väga head teadmised taimedest on kasuks floristikas.  

Tänapäeval ei piirdu inimeste karjäär vaid ühe tööga. Üha rohkem inimesi tegeleb ka väikeettevõtlusega ja osaleb mitmes erinevas projektis. See on osa tänapäeva töömaailma dünaamikast. Tegelikult on see pigem rikkus kui puudus, et inimesed saavad mitmeid rolle täita ja erinevaid oskusi rakendada. Muutunud töömaailm ja karjääripöörete kujunemine pigem tavapäraseks kui erandlikuks sammuks inimeste tööelus on muutnud ka piiri tõmbamise erialase- või hobihariduse vahel väga keeruliseks, mustvalgeid seoseid pole enam võimalik luua. Klassifitseerides mõned erialad hobihariduseks me justkui vähendame nende erialade tähtsust ja tähendust. Õpitud oskused ja teadmised võivad leida rakendust mitmel erineval viisil, mitte ainult spetsiifilisel erialal töötades ning laiemas plaanis ei tohiks hariduse eesmärke vaadelda ainult konkreetse professionaalse rakendumise kaudu. Haridus mõjutab inimeste isiklikku arengut ja osalemist ühiskondlikus elus, lisaks toetab vaimset tervist ja sotsiaalseid suhteid, mistõttu peaksime hindama hariduse kasu mitmekesisemalt kui siirdumist tööturule omandatud erialal. 

Kulu või väärtus ühiskonnale

Madala erialase rakendumisega kutseõppe erialade puhul on välja toodud, et neid erialasid ei peaks õpetatama tasuta, see on riigile liiga kulukas. Kaire tegi väikese arvutuse Hiiumaa Ametikoolis õppimise perioodist ja toob välja asjaolu, et neli päeva kestvatel õppesessioonidel õppimisega mitteelukohas (uuringus käsitletud erialadest paljusid ongi võimalik õppida vaid ühes või kahes kutsekoolis, kuhu valdav osa õppijatest õppesessiooni ajaks kohale sõidab) kaasnevad arvestatavad otsesed kulud. Transport, elamiskulud, toit, õppematerjalid ja töövahendid võivad kokku moodustada märkimisväärse summa. Õppepuhkuse ajaks, mida õppesessioonideks kasutatakse, säilitatakse küll töötasu, kuid see ei ole sama suur kui tavapärane palk. Lisaks ei kata õppepuhkuse päevad alati kõiki õppimise päevi, mis võib tähendada veelgi suuremat kaotust töötasus. Seega, tasuta õppekaval õppimisega kaasnevad olulised kulud ja neid kulutusi saab endale lubada inimene, kellel on sissetulek (põhitöölt teenitud sissetulekuga finantseeritakse täiendava eriala omandamist). Kirjeldatu paikapidavuse kinnituseks toob Kaire näite oma kursuselt, kus paar mittetöötavat noort pidid just sel põhjusel valitud õpingud katkestama. Kui lisanduks veel tasu õppimise eest, siis jääks kindlasti paljudel erialadel õppijaid väga väheks ja tekiks omakorda oht, et teatud valdkondades kaobki õpetamise võimekus ning seejärel juba ka kvaliteetsed oskused.

Samas on otseselt tööga mitteseotud õppimisel ka teine osapool, kes kulusid kannab - tööandja. Ettevõte peab leidma töötajale asenduse või tööd selliselt ümber korraldama, et võimaldada töötajale aega õppimiseks ja õppepuhkuseks. Siinkohal peab Kaire oluliseks suhet tööandjaga ja ettevõtte väärtusi ning nendib, et tal on tööandjatega vedanud. Kaire on läbinud nii bakalaureuse-, magistri- kui ka kutseõppe töö kõrvalt ja tööandjad on olnud väga toetavad. See aga tähendab, et töötajana on ta ise pidanud samuti pingutama selle nimel, et õpingute tõttu töö ei kannataks. Kaire ütleb, et tema ja tööandjate vaheline suhe on olnud vastastikku mõistev ja toetav ning ta on tundnud, et tema õppimist on toetatud. Tema praegune tööandja, Tallinna Tehnikaülikool, on ise õppiv organisatsioon, mis tähendab, et organisatsioonil on laiem arusaam hariduse ja õppimise väärtustamisest ning töötajate õppimise suhtes ollakse paindlikud ja toetavad. Kaire on kindel, et see, mida ta on õppinud, on rikastanud teda inimesena – ta on õnnelik inimene ja seeläbi kindlasti ka parem töötaja. 

Järeldused ja ettepanekud uuringust

Mitmed uuringus käsitletud õppekavad ja erialad kannavad kultuurilist järjepidevust, toetavad regionaalset arengut või teisi olulisi aspekte. Uuringu järeldustes öeldakse, et ka madala rakendumisega erialade järele on tööturul ja ühiskonnas vajadus. Ent oluline on kokku leppida, millises õppevormis ja missuguse rahastusmudeli alusel peaks täiskasvanuõpe kutseõppes toimuma ning milline on optimaalne õppijate ja lõpetajate arv tasemeõppes tööturu vajadusi arvestades, näiteks:

• täiskasvanud õppijate suure osatähtsusega õppekavadel tuleks kaaluda tasemeõppe vähendamist,  samal ajal suurendada täienduskoolituste, mikrokvalifikatsioonide ja töökohapõhise õppe osakaalu koolituses; 

• noorte puhul on haridusel oluline roll nende tööturule ettevalmistamisel üldiselt, suurendades nende konkurentsivõimet ja valmisolekut tööturul rakenduda ning olla täisväärtuslik ühiskonnaliige.

Uuringu tulemustest lähtuvalt on oluline arvestada pidevalt muutuvaid töövorme ja -kultuure, kus üha rohkem töötajaid soovib paindlikumat töökorraldust ja mitmekesisemaid töövorme. Sealjuures on just kõrvaltöö omamine ja korraga mitmel töökohal töötamine muutumas üha levinumaks. Oluline on silmas pidada, et paljud õppekavad ja -suunad ei valmista ette tööjõudu tööks kindlates sektorites ega organisatsioonides, vaid õpiväljunditena omandatud oskused loovad eeldused töötamaks eri ametites mitmel elualal (allikas: uuringu olulisemad järeldused).

Tulevikus töötavate inimeste jaoks sobivamaid oskuste omandamise viise pakkudes tuleks kindlasti mõelda ka sellele, kuidas eri vanuses inimesed õpivad, milliseid õppeviise nad eelistavad ja millisteks nad on valmis. Kuigi paljud erialad võimaldavad viia õppe veebikeskkonda, ei tohiks siiski tähelepanuta jätta, kui oluline on kontaktõpe ja õppijate omavaheline suhtlus ning kogemuste vahetamine (sh vanemad õppijad eelistavad enamasti vahetut kontaktõpet). Kontaktõpe rikastab õpikogemust ja annab erinevaid teadmisi, mida veebikeskkonnas õppides omandada ei ole võimalik. Ei õpita mitte ainult õpetajatelt/õppejõududelt, vaid ka kaasõppijatelt (kuidas teised õppijad ülesandeid teevad ja lahendavad, kuidas oma tööd analüüsivad ja sellest räägivad, milliseid materjale ja kuidas kasutavad jne), mis on omamoodi sümbiootiline õppimine.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kiirelt muutuvas maailmas ja keerulistel aegadel on kõige olulisemad oskused kriitiline mõtlemine ja analüüsivõime. Iga töö puhul on oluline mõista, miks sa midagi teed ja kuidas sa seda teed. Neid oskusi on võimalik omandada väga erinevalt, erinevate erialade ja õppekavade raames, erinevates õppevormides. Ühiskonnas laiemalt soovime saavutada paindlikkust inimeste mitmekesistes karjäärides, nende valmisolekut õppida ja valmisolekut muudatusteks elus. Igasugusel õppimisel on tuntav kasu inimese ja ühiskonna jaoks. Loomulikult on arusaadav, et riik ja tööandjad soovivad nähtavat kasu, milleks on õpingute järel tööle siirdumine omandatud erialal. Samas, maailm on palju mitmekesisem ja komplekssem ning selleks, et inimesed oleksid töövõimelised ja õnnelikud, tuleb leida tasakaal mitmete väga erinevate tegurite vahel. Eesootavad muudatused ja otsused ei peaks lähtuma vaid kulude kokkuhoiust ja olema kõigile erialadele/õppijatele ühtmoodi rakenduvad. Targa riigina võiksime luua targemaid valikuid ja meie väiksus peaks võimaldama ka paindlikumaid õpiteid.

Loe uuringut: https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/madala-erialase-rakendumise…

____________________________________________________________________________________________

Saatesari „Õppetundˮ käsitleb teemasid, mis on seotud täiskasvanu-, ümber- ja täiendusõppega. Saade on eetris iga nelja nädala tagant neljapäeviti kell 13, kordusena samal päeval kell 18 ja pühapäeval kell 15. Raadiosaade on järelkuulatav raadio.aripaev.ee ja Äripäeva raadio äpis.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

Materjali koostamine on kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.