Märtsi alguses toimunud raadiosaade „Õppetund“ võttis vaatluse alla digioskuste arendamise ettevõtetes. Värskelt on valminud Sihtasutuse Kutsekoda OSKA informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna uuring, mis kaardistas ettevõtete IT-oskuste vajaduse üle kõikide majandussektorite ja eluvaldkondade. Vajalike oskuste taseme tõstmiseks ettevõtetes ja organisatsioonides pakub Töötukassa koolitustoetust. Nendest teemadest ja oma kogemustest töötajate digioskuste arendamisel rääkisid SA Kutsekoda OSKA uuringujuht Urve Mets, LEAB Eesti OÜ personalijuht Tii Oot ja Baltic Workboats ASi IT-juht Asko Mäemets. Saadet juhtis Äripäeva toimetaja Helen Roots ning saate võttis kokku ja pani kirja EPALE saadik Katre Savi.

OSKA informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna uuring

Värskelt valminud IKT valdkonna uuring on juba teine valdkonnas läbi viidud uuring ning seekordse uuringu fookuses ei olnud mitte ainult IT-ettevõtetes töötavate IT-spetsialistide tööjõu- ja oskuste vajadus, vaid ka teiste sektorite IT-spetsialistide oskuste vajadus. Seega fookuses oli, milliste teadmiste ja oskustega IT-spetsialiste vajavad eri majandus- ja eluvaldkondades tegutsevad ettevõtted. Uuringu peamistest tulemustest andis ülevaate SA Kutsekoda OSKA uuringujuht Urve Mets.

Uuringu üks peamiseid tõdemusi oli, et meil on liiga vähe IT-spetsialiste, et katta kõigi majandus- ja eluvaldkondades tegutsevate ettevõtete vajadusi. Seitsme aasta vaates on juurde vaja vähemalt 18000 IT-spetsialisti. Peamised oskuste vajadusega seotud kitsaskohad on teadmiste puudujääk eri valdkondade toimimisloogikast, andmeteadusest ja -analüüsist, teenusedisainist ja küberturvalisuse tagamisest. Uuringu üks olulisemaid sõnumeid oli aga, et kõigi inimeste erialane digipädevus vajab arendamist, sh juhtide digimuutuste eestvedamise oskus, ehk teadmised uute digivõimaluste kasutamisest oma organisatsiooni väärtuse kasvatamiseks.

Töö nõuab üha enam erialased digioskuseid

Kõikides valdkondades ja enamikul ametialadel suureneb vajadus n-ö kõrgemate ja keerukamate oskustega, tehnoloogiakompetentsiga targemat tööd tegevate inimeste järele.

Töötaja puhul enam pelgalt baastasemel digioskusest ei piisa. Vaja on sügavamaid erialaseid digioskusi. Automatiseerimine ja digitaliseerimine aitab vähendada tööjõukasutust ja tööjõust sõltumist ning suunata seda suuremat lisandväärtust loovate ülesannete täitmiseks.

IT-spetsialiste värvates toodi esile, et just eeskätt mitte-IT-sektoris tegutsevad ettevõtted eelistavad värbamisel kõrgemal tasemel IT-oskustega spetsialiste (näiteks vähemalt MA tasemel) ja soovitavalt varasema töökogemusega. IT-spetsialistilt oodatakse enam suutlikkust leida lahendusi valdkonnaspetsiifilistele probleemidele. Suurandmetel põhineva andmeanalüütika võimaluste kasutamine eri sektorites kasvatab vajadust tegevusprotsesse mõistvate andmeanalüüsi kompetentsiga spetsialistide järele.

Juhi tasemel eeldatakse enam teadmisi innovaatiliste IKT-lahenduste rakendamise võimalustest oma valdkonnas, et olla tark IT-lahenduste tellija. Ehk, juhtidel peab olema arusaam nii valdkonnaspetsiifilistest protsessidest ja vajadustest kui ka teadmine IKT kasutusvõimalustest.

IKT-oskuste vajaduste erisused erinevates valdkondades

Uuringu käigus tehtud intervjuudest juhtide ja ekspertidega selgus, et olenemata valdkonnast on arengukohad üsna sarnased. Kui veel mõni aasta tagasi sai ideaalse tulevikutöötaja oskusi kirjeldada T-kompetentsiga – sügavad teadmised oma erialast ning oskus mõista ja omavahel siduda teisi distsipliine ja nendega tegelevaid inimesi, siis hetkel on vaja juba PII-kompetentsi tasemega spetsialisti. See tähendab, et lisaks sügavatele erialastele teadmistele ja oskustele on vaja juurde teise sambana erialaseid kõrgema taseme digioskusi – oskusi, mida on vaja IKT-süsteemide tõhusaks ja turvaliseks rakendamiseks, aga ka teadmisi tegevusprotsesside digitaliseerimise võimalustest, andmeanalüüsist, süsteemide ja seadmete planeerimise, arendamise, haldamise, integreerimise ja administreerimise võimalustest.

Valdkonnapõhistest erisustest rääkides tõi Urve Mets näidetena esile tööstuse, kaubanduse ning kinnisvara ja turvavaldkonna IKT arendusvajaduse:

• tööstuses on vaja suurendada süsteemide koostoimimist. Näiteks ERP-süsteem ja tootmisega seotud andmed paiknevad eri süsteemides, kuid nutikas tootmine ja kulude juhtimine eeldab, et andmed oleks sõltumata kasutatavast süsteemist või tehnoloogilisest lahendusest (või tekke allikast) ühtselt hallatavad. Ekspertide hinnangul peab info ja andmete kogumine toimuma viisil, et oleks võimalik leida seoseid eri tootmislõikude vahel. Seega on vaja tagada eri infosüsteemide ja seadmete turvaline koostoime. Küberturvalisuse tagamise tähtsus suureneb koos võrku ühendatud masinate ja seadmete arvu kasvuga, sageli on just kasutatav tehnika potentsiaalsete küberrünnete sihtmärk.
• kaubanduses kasvab vajadus suurandmete analüüsioskusega töötajate järele, et täpsemalt suunata turundustegevusi ja optimeerida tööprotsesse. Andmete kasutamine võimaldab paremini aru saada ja mõista, millised on kliendi ootused, pakkuda vastavalt parimaid valikuid klientidele ja kokkuvõttes langetada paremaid otsuseid.
• kinnisvara- ja turvavaldkonnas kasutatakse laialdaselt rahvusvaheliselt turult soetatud seadmeid ja IKT-lahendusi (nt eri turvalahendused), kuid nende paigaldamiseks Eestis peab kohapealses ettevõttes tekkima kompetents, kuidas neid seadmeid paigaldada, seadistada, hooldada, administreerida ja hallata (sh kaughaldus).

IKT-oskuste arendamiseks ettevõtetes tuleb appi Töötukassa koolitustoetus, mis on üks osa Töötukassa poolt pakutavatest võimalustest töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks. Lisaks töötajate IKT-oskuste arendamisele on võimalik tööandjal taotleda koolitustoetust ka uute töötajate koolitamiseks, töötajate koolitamiseks muutuste olukorras ja töötajate eesti keele oskuse arendamiseks.

Koolitustoetus tööandjatele töötaja IKT-alaste oskuste arendamiseks

Töötajate IKT-oskuste arendamise koolitustoetuse eesmärk on töötaja kvalifikatsiooni tõstmine, et töötaja IKT-oskused vastaksid tööandja ootustele. IKT-oskuste arendamisega tõuseb nii töötaja kui ettevõtte konkurentsivõime. Koolitustoetus on suunatud tööandjatele oma töötajate koolitamiseks ja seda nii eraettevõtetes, kohaliku omavalituse või riigiasutustes. Taotlejaks saab olla ettevõte või organisatsioon, kes on viimase 36 kuu jooksul maksnud töötuskindlustusmakseid. Koolituse kestus peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta ühe aasta ühe koolitaja juures, sealjuures võib koolitus koosneda erinevatest moodulitest. Tegemist ei pea olema valmis koolituspaketiga ehk nn letikoolitusega, vaid toetatakse ka konkreetse ettevõtte vajadustest lähtuvat koolitusprogrammi (nn rätseplahendust). Samuti võib koolitustoetust kasutada IT-spetsialisti oskuste tõstmiseks.

Töötukassa toetab kuni 80% koolituse maksumusest ja mitte rohkem kui 2500 eurot ühe töötaja kohta ühe tööandja juures, tegemist on vähese tähtsusega abiga. Tööandja saab kasutada koolitustoetust kolme aasta jooksul. Koolitusele suunatud töötajaga peab olema sõlmitud tööleping.

Koolitaja ei pea olema Töötukassa partner, kuid peab olema täienduskoolitusasutuse pidaja. Samas, kui turul keegi soovitud koolitust ei paku, siis toetatakse ka nt mitte täienduskoolitusasutuse pidajatest seadmete maaletoojaid (robotseadmed).

Koolitustoetuse näol on tegemist tähtajatu meetmega, st lõpptähtaega ei ole. Koolitustoetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus e-töötukassas.

IKT koolitustoetuse kasutajad ja kogemused

Seni on IKT koolitustoetuse taotlejaid olnud kõikidest valdkondadest, enam ehk tööstusest, ehitusest ja kaubandusest. Tegemist on ülipopulaarse meetmega, mida ettevõtted kasutavad aktiivselt. Koolitustoetust töötajate IKT-alaste oskuste arendamiseks hakati maksma alates 01.01.2021 ja esimese aasta jooksul sai koolitustoetust 191 tööandjat 1047 töötaja koolitamiseks. Koolitustoetust on kasutatud erinevate majandustarkvarade ja 3D tarkvara kasutusoskuste tõstmiseks, aga ka Microsoft 365 baasoskuste ja edasijõudnute koolitamiseks. Oma kogemusi töötajate digioskuste arendamisest Töötukassa toel jagavad LEAB Eesti OÜ ja Baltic Workboats AS.

LEAB Eesti OÜ personalijuht Tii Oot kirjeldab vajadust töötajate digitargemaks arendamiseks järgmiselt: „Arvutisüsteemid ja server olid vananenud, ettevõttel oli soov uuendustega kaasa liikuda. Samuti tingis digioskuste arendamisvajaduse soov pakkuda töötajatele kaugtöövõimalust.“ Ettevõte pidi hakkama saama uues keskkonnas ja viima kogu ettevõtte dokumendihalduse ja palju muud toimingud üle pilvelahendustele, kaasarvatud ERP-süsteemid. LEAB Eesti OÜ otsustas kasutusele võtta Microsft Office 365 lahenduse. Ettevõttes viidi läbi programmi lühikoolitus ja selle käigus ilmnes töötajate väga suur huvi oma arvutialaste teadmiste täiendamise suhtes, seda nii kontoritarkvara kui pilvelahenduste osas.

Baltic Workboats ASi IT-juhi Asko Mäemetsa sõnul selgus digioskuste arendamise vajadus arenguvestlustest. Töötajad tõid välja soovi erinevate rutiinsete ja aeganõudvate tööülesannete lahendamiseks tarkvara abil, kuid neil puudus kõikide tarkvara pakutavate funktsioonide piisav tundmine. Põhjusel, et Baltic Workboats AS on pikaaegne Microsofti lahenduste kasutaja, kuid võimalused, kuidas oma tööd Microsoft Office 365 lahenduste abil efektiivsemaks ja kiiremaks teha olid kesised, otsustati viia läbi koolitus ettevõtte juhtkonnale, administratsioonile ja projektijuhtidele, kokku 27 inimesele. Ettevõte kasutas Töötukassa koolitustoetust ja valis koolituseks Microsoft Office 365 tooted edasijõudnutele, mille käigus omandati oskused kontoritöörakenduste (Word, Excel, PowerPoint jm), meiliteenuste, koosolekute, suhtlusvõrkude, faili- ja tööhalduse ning täiustatud turbe- ja analüüsifunktsioonide (nt Powe Bi) kasutamiseks ettevõttes.

Mõlemad ettevõtted kinnitasid töötajate positiivset meelestatust koolitusel osalemiseks. Palju kogeti ahhaa-efekti - kui väheste töövõtetega ja kiiresti on võimalik andmeid sisestada, koondada, analüüsida ning kui palju lisavõimalusi see juurde annab! Töötajate igapäevatöö on muutunud süsteemsemaks, omavaheline kommunikatsioon kiiremaks ja paremaks. Väljakutseid tekitas koolitusprogrammi suur maht (50 akadeemilist tundi) ja ajakava ning sellest tulenev probleem, kuidas mahutada koolitusaeg oma päeva selliselt, et tavatöö ei kannataks.

Nii ulatuslik töötajate IKT-oskuste arendamine tekitas ka ettevõttele uusi väljakutseid. Baltic Workboats ASi IT-juht Asko Mäemets toob näite: „Kui vahetada ettevõttes kasutatavaid programme ja tarkvara, siis uus faas on natuke erinev eelmisest ja edasi liikumiseks tuleb ületada kaasnenud väljakutsed, mis kukuvad IT-juhi lauale. See teeb rõõmu, sest päeva lõpuks teeb ettevõte hüppe digivõimekuses ja see meeldib väga.“

Teadmiste ja oskuste tasandamise olulisus

Asko Mäemets tõi eraldi välja ka koolituse käigus toimuva teadmiste tasandamise olulisuse. Selleks, et ettevõte saaks meeskonnana edasi liikuda, on vaja teadmiste ja oskuste tasandamist ning ühtlustamist, et kõik oleksid teadlikud võimalustest, mida saab kasutada ja kuidas neid kasutada. Isegi kui kõik koolituse käigus kohe meelde ei jää, siis tegeliku kasutamise käigus saab uusi rakendusi ja lahendusi ikkagi kasutama hakata (alguses võib-olla ka kolleegi toel). Peale nn tasandamist liiguti juba ühiselt kõrgemale tasemele, näiteks võeti ettevõttes kasutusele Power Bi, mis andis palju uusi ja laiemaid võimalusi andmeanalüüsiks, kuid selleks pidid olema olemas baasteadmised Exceli põhifunktsioonidest. Asko Mäemets kiitis koolituse positiivset pinget ja õppejõudude head taset. Kui keegi millestki aru ei saanud või endas kindel ei olnud, siis õppejõud julgustas märku andma ja abi küsima, et jõuaks ikka samal tasemel edasi liikuda.

Tarkus tulevikuks

Mõlemad ettevõtted võtsid esimesest digioskuste koolitustsüklist kaasa teadmise, et IKT-oskuste arendamine peab jätkuma, koolitus viiakse majast välja, et hoida selgemini lahus töö ja õppimise aeg ning fookus on paigas. Samuti tehakse koolitusi lühemate õppeperioodidena ja valitakse eelduslikult rahulikumad tööperioodid.

Baltic Workboats AS viis lisaks töötajate digioskuste koolitusele läbi ka ettevõtte digidiagnostika, mis tõi välja digitaliseerimise kitsaskohad ettevõtte tööprotsessides. Analüüsist selgus, et ettevõtte andmete integreerituse tase on suhteliselt madal, samas vajadus kvaliteetsete andmete ja erinevate andmete kokkusidumise järele on kõrge, mis toetaks juhtimisotsuste tegemist. Edasi liigutaksegi paralleelsete arendussuundadega, arendatakse ja integreeritakse tööprotsesse ning arendatakse töötajate erialaseid IKT-oskusi.

Kokkuvõtteks, digioskuste arendamine on ühtviisi tähtis nii töötaja, IT-spetsialisti kui ettevõtte juhi tasemel, samaaegselt ettevõtte digitaseme tõstmisega, et tööprotsesse efektiivsemaks muuta ja tagada ettevõtte konkurentsivõime. Ei tohi tähelepanuta jätta, et ettevõtte kasvava digitaliseeritusega kasvab küberturvalisuse risk. Ettevõte peab olema teadlik küberohtudest ja ettevõtte ja klientide vara peab olema kaitstud lisaks lukkudele ja valvesüsteemidele ka küberturbe lahendustega ning töötajad peavad olema koolitatud küberteadlikeks.

***

Töötukassa koolitustoetuse kohta leiab rohkem informatsiooni Töötukassa kodulehel, küsimuste korral võib pöörduda Töötukassa koolituskonsultantide poole või kirjutada aadressile: koolitustoetus@tootukassa.ee.

 

Raadiosaadet saab järele kuulata SIIN.

---

Saatesari „Õppetundˮ käsitleb teemasid, mis on seotud täiskasvanu-, ümber- ja täiendusõppega. Saade on eetris iga nelja nädala tagant neljapäeviti kell 13, kordusena samal päeval kell 18 ja pühapäeval kell 15. Raadiosaade on järelkuulatav raadio.aripaev.ee ja Äripäeva raadio äpis.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

Materjali koostamist toetas Euroopa Liit. Dokumendis väljendatud arvamuste eest vastutavad autorid ja toimetaja ning need ei väljenda tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Teksti reprodutseerimine ja tõlkimine on lubatud tasuta õppe eesmärkidel.