_{Foto: charlesdeluvio, Unsplash}

"Pilootuuringute käigus ilmnes, et mõistekaartide analüüs võib anda õpetajale või uurijale rohkem infot kui valikvastuste või lühikeste vabavastustega" Katrin Soika (2021)

Mõistekaardi meetod

Mõistekaart (ingl concept map) ehk märksõnaskeem on suurepärane strateegia olulise sõnavara ja põhiterminite õpetamiseks mistahes aines. See on visuaalne tööriist, mille abil võib paremini mõista õppematerjali ja tõsta õppimise efektiivsust.

Kaart koosneb mõistetest/sõnadest, mis on tavaliselt ümbritsetud ringidest või kastidest ja joontest, mis ühendavad erinevaid mõisteid. Joonte peale kirjutatud mõisted/sõnad iseloomustavad seost kastides asuvad mõistete vahel.

Tavaliselt on mõistekaartidel hierarhiline struktuur: ülaosas esitatakse kõige olulisemad mõisted, allosas on vähemolulised mõisted.

_{Foto: fumingli, Pixabay} 

Kuid vajadusel võib struktuur olla ka vabakujuline, näiteks võtta algust keskelt ja areneda väljapoole.

_{Joonis: Biljana Jovanovic, Pixabay} 

Mõistekaardi abil saab verbaalse teksti esitada visuaalselt.

Meetodi erilisus

Meetodi unikaalsus seisneb selles, et mõistekaarti võib kasutada nii individuaalse- kui rühmatööna, võib koostada paberile, tahvlile või arvuti abil. Internetist võib leida erinevaid valmis šabloone, mis lihtsustab kaartide koostamise protsessi. Näiteks siit: https://padlet.com/annekrull/skeemid või siit: https://cmapcloud.ihmc.us/

D. Ausubel, keda loetakse mõistekaardimeetodile alusepanijaks, lõi mõtestatud õppimise teooria. Mõtestatud õppimise teooria tähendab seda, et õppides uusi fakte, saab õpilane neist nii aru kui ka oskab siduda varem õpitud teadmistega. Meetod loobki võimaluse seostada teksti varemõpituga, õpetab eristama mõisteid, neid õigesti kasutama ja omavahel seostama.

Haridusvaldkonnas kasutatakse mõistekaarte nii õppevahendina kui ka õpilaste hindamisvahendina. Mõistekaartide abil loodud konstruktsioon väljendab õpilase teadmisi käsitletavas valdkonnas. Mõistekaardid aitavad õpilasel arendada loova ja kriitilise mõtlemise oskust, struktureerida teadmisi ning peegeldavad, kuidas õpitud mõisted, ideed, seaduspärasused on ühendatud. Õpetajal aitab mõistekaart esitada keerukaid teemasid kergemas vormis, vormistada kursuste või koolitusprogrammide õppematerjale, korraldada vajaliku teema ümber tõhusat ajurünnakut. Mõistekaardi meetodit võib pakkuda kui efektiivset alternatiivi traditsioonilistele kirjutamisülesannetele.

Hoolimata asjaolust, et mõistete kaardistamise meetod töötati algselt välja hariduslikel eesmärkidel, tunnistab üha suurem hulk eri valdkondade kaasaegseid teadlasi selle tõhusust ka analüütilise vahendina.

„Mõistekaarte saab kasutada õppeprotsessi kõikides faasides algkoolist kuni ülikoolini. Rakendust leiab see meetod aga veel väga paljudes valdkondades, näiteks kasutavad mõistekaarte NASA ja NSA,” Priit Reiska (2016).

ALLIKAD

1. _{Löfström, E. (2008). Mõtestatud õppimine ja õpetajakoolitus. https://www.yumpu.com/xx/document/read/35934496/motestatud-oppimine-ja-opetajakoolitus-erika-lofstrom-haridus}   
2. _{Reiska, P. (2014). Paradigmaatilised suundumused loodusainete õpetamisel üldhariduskoolis.  Rannikmäe, M., & Soobard, R. (toim.). Mõistekaardi meetodi kasutamine õppimisel ja õpetamisel. (lk 119 – 135). TÜ Loodusteadusliku Hariduse Keskus}
3. _{Soika, K. (2021). Expanding opportunities on the use of concept mapping as an assesment tool in science education. [Doktoritöö, Tallinna Ülikool] ETERA. https://www.etera.ee/zoom/104835/view?page=1&p=separate&tool=info}
4. _{Tammets, P. (2012, 21.veebruar). Mõistekaartide teooria. Mõistekaartide koostamine ja kasutamine. https://moistekaart.wordpress.com/lugemismaterjal/1-nadal/}
5. _{Õpetajate leht (2016, 5.september). Mis toimub? Tallinnas toimub suurüritus mõistekaartide kasutamise teemal. https://opleht.ee/2016/09/tallinnas-toimub-suururitus-moistekaartide-kasutamise-teemal/}