Raamatuid on inimesed lugenud aastatuhandeid, e-raamatud on kasutusel olnud alles viimastel aastakümnetel. Ometi kerkib aeg-ajalt ikka üles teooria, et e-raamatute võidukäigu tõttu kaob vajadus päris raamatute järele. Raamatukogude seisukohalt võttes paneb see kukalt kratsima.

Olen alati olnud paberraamatu usku ja pean ausalt tunnistama, et kuni viimase ajani olin vaid mõned korrad e-raamatuid lugenud, sedagi lennujaamas tundide kaupa oodates ja juhul, kui päris raamatut käepärast ei olnud. Raamatul on palju eeliseid: ei vaja laadimist, kestab kaua ja silmi ei riku. Uue raamatu trükivärvine aroom selle avamisel annab emotsiooni, et ees ootab midagi põnevat ja head. E-raamatu puhul pole olnud muid tundeid peale soovi leevendada kohutavat igavust. Lugemine hakkab silmadele isegi e-lugerit kasutades ja justkui pole ikka seda õiget tunnet ka.

Hiljuti aga muutus kogu maailm. Seoses uhke nimega tõve Covid-19 ehk koroonaviiruse leviku tõkestamisega on praegu suletud paljud raamatukogud üle-Eesti ja raamatute laenamine on raskendatud. Väga kiiresti on tekkinud vajadus e-raamatute järele ka nendes Eestimaa nurkades, kus see seni eriti suur ei olnud. Väiksemad raamatukogud ei ole teadlikult ostnud e-raamatuid, kuna nende laenutamine on pisut komplitseeritud. Miks, tahate kindlasti küsida? Mis vahet seal on, kas laenata välja e-raamatuid või paberraamatuid? Tegelikult on vahe suur, e-raamatute ostmisel omandatakse raamatukogude poolt raamatu laenutamise litsents, mis kehtib teatud arv kordi, näiteks 10 või 20 korda. Seejärel tuleb osta uus litsents. Paberraamatut saab aga lugejatele laenutada kuni see sõna otseses mõttes tükkideks laguneb. Teine suur probleem on seni olnud e-raamatu hind, mis on küll paberraamatu hinnast pisut odavam, kuid mitte sedavõrd, et kaalumisel e-raamat versus paberraamat kaalukauss just e-raamatute poole kalduks, eriti arvestades piiratud laenutamise võimaluste arvu. E-väljaannetel on seni kehtinud 20% käibemaksumäär, paberväljaannetel aga 9% käibemaksumäär. Viimasel ajal paistab siiski jää liikuma hakkavat. Kultuuriministeerium vajutab tugevalt gaasi e- ja audioväljaannete ning ajakirjanduse käibemaksumäära alandamise suunas, selle kohta saab lugeda siit. 
Kõigi nende asjaolude tõttu on seni olnud eestikeelsed e-raamatud laenamiseks saadaval kõige suuremas mahus ainult Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute laenutamise keskkonnas ELLU, mis eriolukorra alguses kogu Eesti inimestele kättesaadavaks tehti. Selle kasutamiseks peab ennast registreerima Tallinna Keskraamatukogu lugejaks, mida saab üsna lihtsalt teha internetis kas siis ID kaarti või Mobiil-ID kasutades. Teadaolevalt on kriisiperioodil suurenenud Tallinna Keskraamatukogu lugejate arv väga kiiresti just tänu sellele, et ELLU kasutamist vajades registreerivad ennast lugejaks inimesed üle kogu Eesti.
Olen värske ELLU kasutaja ja soovitan seda siiralt kõigile, kes koduses karantiinis viibides raamatuid lugeda tahaks. Julgen soovitada ka Rahvusraamatukogu kasutajakeskkonda DIGAR, mis pakub juurdepääsu digitaalarhiivis talletatud väljaannetele. Lisaks kavatseb Rahvusraamatukogu käivitada üle-eestilise tasuta e-väljaannete laenutamise teenuse. Sellest saab lähemalt lugeda siit. 

Kuigi isegi minust, suurest paberraamatute eelistajast, on saanud e-raamatute lugeja, tahan ma intrigeerida ja küsida: mis juhtub siis, kui internet ühel hetkel sama äkitselt kaob nagu uus viirus meie sekka tekkis? Siis pole ju e-raamatutega midagi peale hakata. Kindlasti on palju neid, kes arvavad, et seda ei juhtu mitte iialgi. Aga kas oleks keegi osanud arvata aasta tagasi, et üks väike nähtamatu kuri viirus suudab terve maailma lukku panna? 
Võimalusel jään ma ikka eelkõige paberraamatutele truuks ja usun, et päris raamatud saavad e-raamatutega paralleelselt kenasti eksisteerida veel väga kaua aega. Eks see on igaühe otsustada, kas ta loeb raamatut nutiseadmest, arvutist või raamatut käes hoides. Oluline on see, et inimesed loeksid!  

Kirjuta kommentaaridesse, kas loed meelsamini e-raamatut või paberraamatut ja miks on Sinu eelistus just selline!

--

Merle Koik, merle@lib.werro.ee, Võrumaa Keskraamatukogu arendusjuht, koolitaja ja EPALE saadik alates 2017. aastast. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaubandusökonoomika erialal ja täiendanud oma teadmisi paljudel erinevatel koolitustel.