9. aprillil 2020 kirjutas Merle Koik EPALE ajaveebis arvamusloo „E-raamat versus paberraamat - kumba eelistada?“, millele olid oodatud ka lugejate kommentaarid, kas loetakse meelsamini e-raamatut või paberraamatut ja miks on eelistus just selline. Vastajate seas oli nii e-raamatu kui paberraaamatu eelistajaid, samuti tõusetus küsimus, kas samasugune eelistus kehtiks ka koolituste ja koolitusmaterjalide puhul.

Soovin teemasse täiendust tuua tuginedes üle-euroopalise teadusvõrgustiku E-READ (Evolution of reading in the age of digitisation) uurimistööle, mille lõpparuanne on esitatud teadlaste ühisavalduse ehk Stavangeri deklaratsioonina 2019. aastal. 

E-READ on teadusvõrgustik, mis tegutses programmi European Cooperation in Science and Technology (COST) raames ning ühendas enam kui 120 teadlast ja teadustöötajat 33 riigist erinevatest teadusvaldkondadest, sh neuroteadused, kunstide ja humanitaarteadused ning sotsiaalteadused jt. E-READ teaduvõrgustiku töö peamine eesmärk oli vähendada digitaalse lugemise mõjuga kaasas käivaid spekulatsioone ning asendada need empiiriliste tõenditega ning töötada välja paberil ja ekraanil lugemise hindamismudel.

Kumba siis eelistada? Vastab teadustöö

E-READ uurimistöö keskendus lugemispraktikatele, pöörates erilist tähelepanu paberil ja ekraanil lugemise erinevustele. Nelja aasta jooksul, aastatel 2016-2019, läbi viidud meta-uuring, mis põhines enam kui 170 000 osalejaga 54 uuringu tulemustel, keskendus konkreetsemalt teemale, kuidas lugejad mõistavad ja mäletavad kirjutatut lugedes ekraanilt võrrelduna paberilt lugemisega.

Uurimustöö põhijäreldusena tõid teadlased välja, et digitehnoloogiad hõlbustavad küll info edastamist ja esitlemist, kuid teadmiste omandamiseks ja keeruka materjali paremaks mõistmiseks on selge eelis trükitud teksti lugemisel. Eriti suurenes paberilt info lugemise eelis ajalise surve all olles.

Trükitud tekstidel ja ekraanidel on kummalgi omad eelised, mis töötavad erinevalt eri vanuserühmades ja erinevatel kasutuseesmärkidel. Digitehnoloogiad pakuvad tohutult võimalusi teabe tootmiseks, sellele juurdepääsuks, talletamiseks ja edastamiseks, samal ajal leidis kinnitust, et teksti sisu omandamisel on jätkuvalt eelis paberilt lugedes. Paberilt tekstide lugemisega kaasneb lisaks materjali tunnetuslik omandamine - paraneb teksti sügavam mõistmine, areneb sõnavara kasutamine ning mälu. Eraldi toodi uurimustöös välja, et õpilased tunnevad ennast kindlamalt õpikust ja teistelt pabermaterjalidest õppides, sest nad keskenduvad nii enam õpetuse sisule, mitte digirakenduse või- seadme funktsioonidele.

E-õpe mõjub keskkonnale

Veel tasub tähelepanu pöörata kogu e-õppe mõjule keskkonnale. Iga kirjavahetus ja postitus, üleslaetud õppematerjal või veebikursus, ülesannete lahendamine veebikeskkonnas ja muu tegevus digimaailmas suurendab digijäätmete hulka ning on üha kasvav probleem keskkonnale. Küll aga on trükised vastutustundlikul kasutamisel hoopiski hea näide keskkonnasäästlikkusest ja toimivast ringmajandusest, paber on hõlpsasti ümbertöödeldav ja taaskasutatav tooraine.

E-READ uurimuse tulemused on pakkunud laialdast huvi haridusvaldkonna otsustajatele, õpetajatele, kirjastajatele ja tarkvaratootjatele, kuna IT on jätkuvalt üks kiiremini arenevaid sektoreid ja digitaalseid õppevahendeid ning -keskkondi tuleb üha juurde. Praegusel keerukal ajal, mil igasugune õppetegevus on saanud külge tähise e-õpe ja veelgi enam, kogu suhtlus toimubki peamiselt e-kanalites on asjakohane läbi mõelda, mida, milleks ja kuidas me kasutame.

5 soovitust digitaalsete õpikeskkondade ja -kursuste loomisel:

• Mõelge eelnevalt läbi, milline tehnoloogia on õpetatava esitamiseks sobivaim, milliseid digivahendeid ja millistel tingimustel kasutada, et need toetaksid parimate õpitulemuste saavutamist
• Lähtuge kasutaja vajadustest, mitte tehnoloogia võimalustest, sh vali vastavalt formaat ja platvorm, nt kuulamisloeng taskuhääling platvormil, videoloeng reaalajas, grupitöödega seminar, avatud arutelu jne
• Mõtle läbi, kuidas õppijaid kaasata ja juhendada, sh olukorrad, kus õppijatel võib olla olematu või väga vähene kogemus valitud platvormi või tehnoloogia kasutamisega (rakenduse alla laadimine, konto loomine ja sisselogimine, rakenduse erinevused Apple või Microsoft seadmel)
• Kaaluge pabervõimaluste kasutamisest võrdselt ekraanidega. Paberil õppematerjalidel on oma tõestatud tugevused, nt erinevate allikate kokku kogumine tervikuks, allajoonimine, ääremärkused ja teised teksti omandamist hõlbustavad viisid
• Õppijatele tuleb samaaegselt õpetuse sisuga õpetada ka strateegiad analüütiliste ja peegeldavate lugemisharjumuste omandamiseks ja teadlikuks kasutamiseks ekraanidelt õppides

Kogu informatisoon uurimustööst Evolution of reading in the age of digitisation (E-READ), on leitav programmi kodulehelt https://ereadcost.eu/

Foto: Intergraf

--

Katre Savi on Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu tegevjuht, EPALE saadik 2020. aastal. Eelnevalt olnud Eesti Disainikeskuse avaliku sektori teenusedisaini valdkonna juht ning HITSA IT hariduse arenduskeskuse juht. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsioloogia erialal ja täiendanud oma teadmisi paljudel erinevatel koolitustel.