chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Ajaveeb

Kas me mõistame, mäletame ja kogeme tekste teisiti, kui loeme neid ekraanilt, mitte paberilt? Vastuseid annab teadustöö

21/04/2020
looja Katre Savi
Keel: ET
Document available also in: EN

9. aprillil 2020 kirjutas Merle Koik EPALE ajaveebis arvamusloo „E-raamat versus paberraamat - kumba eelistada?“, millele olid oodatud ka lugejate kommentaarid, kas loetakse meelsamini e-raamatut või paberraamatut ja miks on eelistus just selline. Vastajate seas oli nii e-raamatu kui paberraaamatu eelistajaid, samuti tõusetus küsimus, kas samasugune eelistus kehtiks ka koolituste ja koolitusmaterjalide puhul.

Soovin teemasse täiendust tuua tuginedes üle-euroopalise teadusvõrgustiku E-READ (Evolution of reading in the age of digitisation) uurimistööle, mille lõpparuanne on esitatud teadlaste ühisavalduse ehk Stavangeri deklaratsioonina 2019. aastal. 

E-READ on teadusvõrgustik, mis tegutses programmi European Cooperation in Science and Technology (COST) raames ning ühendas enam kui 120 teadlast ja teadustöötajat 33 riigist erinevatest teadusvaldkondadest, sh neuroteadused, kunstide ja humanitaarteadused ning sotsiaalteadused jt. E-READ teaduvõrgustiku töö peamine eesmärk oli vähendada digitaalse lugemise mõjuga kaasas käivaid spekulatsioone ning asendada need empiiriliste tõenditega ning töötada välja paberil ja ekraanil lugemise hindamismudel.

 

Kumba siis eelistada? Vastab teadustöö

E-READ uurimistöö keskendus lugemispraktikatele, pöörates erilist tähelepanu paberil ja ekraanil lugemise erinevustele. Nelja aasta jooksul, aastatel 2016-2019, läbi viidud meta-uuring, mis põhines enam kui 170 000 osalejaga 54 uuringu tulemustel, keskendus konkreetsemalt teemale, kuidas lugejad mõistavad ja mäletavad kirjutatut lugedes ekraanilt võrrelduna paberilt lugemisega.

Uurimustöö põhijäreldusena tõid teadlased välja, et digitehnoloogiad hõlbustavad küll info edastamist ja esitlemist, kuid teadmiste omandamiseks ja keeruka materjali paremaks mõistmiseks on selge eelis trükitud teksti lugemisel. Eriti suurenes paberilt info lugemise eelis ajalise surve all olles.

Trükitud tekstidel ja ekraanidel on kummalgi omad eelised, mis töötavad erinevalt eri vanuserühmades ja erinevatel kasutuseesmärkidel. Digitehnoloogiad pakuvad tohutult võimalusi teabe tootmiseks, sellele juurdepääsuks, talletamiseks ja edastamiseks, samal ajal leidis kinnitust, et teksti sisu omandamisel on jätkuvalt eelis paberilt lugedes. Paberilt tekstide lugemisega kaasneb lisaks materjali tunnetuslik omandamine - paraneb teksti sügavam mõistmine, areneb sõnavara kasutamine ning mälu. Eraldi toodi uurimustöös välja, et õpilased tunnevad ennast kindlamalt õpikust ja teistelt pabermaterjalidest õppides, sest nad keskenduvad nii enam õpetuse sisule, mitte digirakenduse või- seadme funktsioonidele.

 

E-õpe mõjub keskkonnale

Veel tasub tähelepanu pöörata kogu e-õppe mõjule keskkonnale. Iga kirjavahetus ja postitus, üleslaetud õppematerjal või veebikursus, ülesannete lahendamine veebikeskkonnas ja muu tegevus digimaailmas suurendab digijäätmete hulka ning on üha kasvav probleem keskkonnale. Küll aga on trükised vastutustundlikul kasutamisel hoopiski hea näide keskkonnasäästlikkusest ja toimivast ringmajandusest, paber on hõlpsasti ümbertöödeldav ja taaskasutatav tooraine.

E-READ uurimuse tulemused on pakkunud laialdast huvi haridusvaldkonna otsustajatele, õpetajatele, kirjastajatele ja tarkvaratootjatele, kuna IT on jätkuvalt üks kiiremini arenevaid sektoreid ja digitaalseid õppevahendeid ning -keskkondi tuleb üha juurde. Praegusel keerukal ajal, mil igasugune õppetegevus on saanud külge tähise e-õpe ja veelgi enam, kogu suhtlus toimubki peamiselt e-kanalites on asjakohane läbi mõelda, mida, milleks ja kuidas me kasutame.

5 soovitust digitaalsete õpikeskkondade ja -kursuste loomisel:

  • Mõelge eelnevalt läbi, milline tehnoloogia on õpetatava esitamiseks sobivaim, milliseid digivahendeid ja millistel tingimustel kasutada, et need toetaksid parimate õpitulemuste saavutamist
  • Lähtuge kasutaja vajadustest, mitte tehnoloogia võimalustest, sh vali vastavalt formaat ja platvorm, nt kuulamisloeng taskuhääling platvormil, videoloeng reaalajas, grupitöödega seminar, avatud arutelu jne
  • Mõtle läbi, kuidas õppijaid kaasata ja juhendada, sh olukorrad, kus õppijatel võib olla olematu või väga vähene kogemus valitud platvormi või tehnoloogia kasutamisega (rakenduse alla laadimine, konto loomine ja sisselogimine, rakenduse erinevused Apple või Microsoft seadmel)
  • Kaaluge pabervõimaluste kasutamisest võrdselt ekraanidega. Paberil õppematerjalidel on oma tõestatud tugevused, nt erinevate allikate kokku kogumine tervikuks, allajoonimine, ääremärkused ja teised teksti omandamist hõlbustavad viisid
  • Õppijatele tuleb samaaegselt õpetuse sisuga õpetada ka strateegiad analüütiliste ja peegeldavate lugemisharjumuste omandamiseks ja teadlikuks kasutamiseks ekraanidelt õppides

Kogu informatisoon uurimustööst Evolution of reading in the age of digitisation (E-READ), on leitav programmi kodulehelt https://ereadcost.eu/

Foto: Intergraf

--

Katre Savi on Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu tegevjuht, EPALE saadik 2020. aastal. Eelnevalt olnud Eesti Disainikeskuse avaliku sektori teenusedisaini valdkonna juht ning HITSA IT hariduse arenduskeskuse juht. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsioloogia erialal ja täiendanud oma teadmisi paljudel erinevatel koolitustel.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
  • Kasutaja Kreet Poolma pilt
    Isiklikult nõustun, et teadmiste omandamiseks ning keeruka materjali paremaks mõistmiseks on parem paberil trükitud tekst. Nagu artiklis mainitud, võimaldab see lisada juurde märkmeid ning jooniseid. Samuti saab seda materjali lihtsasti kaasas kanda ning näiteks bussis/rongis, raamatukogus või kohvikus üle lugeda. Muidugi saab kõike ka teha e-lugeris või sülearvutis aga nendega võib ju juhtuda, et näiteks aku saab tühjaks. Tehhnoloogia kasutamisel on miinuseks veel see, et tähelepanu hajub kiiresti - saab ju alati lisaks õppematerjalile avada uudiste- või sotsiaalmeediaportaali, või kontrollida oma emaile, mis kõik omakorda segab õppimist. Pabertrükil õppematerjalile on lihtsam keskenduda ning muid ahvatlusi on kergem vältida. Oma ülikooliõpingute ajal printisin pidevalt õppematerjalid kas paberile või tegin loengute ajal kirjalikult märkmeid vihikusse. Läbi kirjutamine on ka üks hea meetod õpitu kinnistamiseks. 
    Keskkonnajäätmete kohta kommenteeriks nii palju, et kuigi e-õpe tekitab tõesti samuti jäätmeid, siis kaldun arvama et paberjäätmete probleem on maailmas hetkel siiski palju suurem. Toon elulise näite - kui veetsin vahetusõpilasena ühe semestri Türgis, siis avastasin ebameeldiva üllatusena trükiste liigkasutamise. Nimelt tuli iga semestri alguses minna trükikotta, et iga õpilane saaks individuaalselt omale õppematerjale välja trükkida. Mõninga õppeaine puhul tähendas see vähemalt 200-lehelist väljaannet - see kogus oli ainult üheks semestriks ning üheks õppeaineks. Võib ainult ette kujutada kui palju paberjäätmeid üks õppeaasta Türgis võib tekitada... Eesti on küll selles vallas väga eeskujulik, kuid kahjuks ei ole kõik maailma piirkonnad veel nii tehnoloogiliselt arenenud, et vähendada paberimajandust ning minna üle e-õppele. 
  • Kasutaja Tatjana Jaskeviča pilt
    Thank you for posting this blog post. It is important to know how technologies affect our everyday lives, especially, our learning since the majority of information that students get right now is in the digital format. 

    The results of the research are unexpected to me to some extent. The most astonishing part was the effect of the E-learning on the environment. I have been thinking for a long time that we save the environment by using digital materials. I think that this piece of information should be disseminated. Furthermore, people need to learn how to use digital technologies effectively, in order not to use it in vain. From my experience, it is always more difficult for me to acquire new information by using digital technologies. I prefer to read a book when I have such opportunity. However, many of my friends and acquaintances like to read from the screen, and would choose digital technologies over printed materials. Nonetheless, I like to work with digital texts when I need to analyse something. I save a lot of time by typing or voice typing. Besides, I can rearrange information if I need to.

    This research and five tips for developing digital courses are informative and valuable pieces of information. Thank you for sharing it.
  • Kasutaja Anna Holberga pilt
    I also think that this topic is very important. Thank you for the tips! One of the best things about using technology to teach is that it captures the interest of learners. However, being distracted when using technologies to study is a problem. E-learning offers many opportunities, but it is important that we teach students how to use IT responsibly and effectively. One of the problems might be that students do not know how to do that. Just like people are taught to use text analysis skills, we should also teach skills that help use digital platforms more effectively. One of those would probably be self-discipline. Being distracted by what is online is something that affects most people. I also think that we should teach students to reuse paper. For example at the school that I graduated we would have “scrap paper boxes” where you could put paper that had one side used, so someone else could use the other side. We also had this in our art classroom, because someone might use those pieces of paper for their work.
  • Kasutaja Katre Savi pilt
    Read more about European research initiative: the Evolution of Reading in the Age of Digitisation (E-READ) at EPALE resource centre.