Tõlgitud inglise keelest. Originaalpostituse avaldas EBSN CBS Editor inglise keeles 13.03.2024. Keeleversiooni vahetamiseks vali soovitud keel veebilehel kõrval asuvast rippmenüüst või EPALE rakenduse seadetes. 

Kas Euroopa ühise arvutamisoskuse strateegia suunas?

PIAACi esimene tsükkel (OECD, 2016) näitas, et umbes 20-25% osalevate riikide tööjõust saavutas arvutusoskuse skaalal esimese või madalama taseme, mis teeb sellest sama suure või isegi suurema probleemi kui kirjaoskuses madalad tulemused saavutanud inimeste arv. Nende inimeste puudulikud arvutusoskused suurendavad töötuse riski ning võivad mõjutada pereelu ja sotsiaalset kaasatust. Eelkõige on madala kvalifikatsiooniga töötajad tööturul ohustatud, eriti kui nad seisavad silmitsi tööturu kohanemisega.

Euroopa Liidu Nõukogu rõhutab, et täiskasvanuõpe on vahend tööpuudusest, ümberkorraldamisest ja karjäärivahetusest mõjutatud inimeste oskuste tõstmiseks või ümberõppimiseks, kuid samal ajal annab see olulise panuse sotsiaalsesse kaasamisse, kodanikuaktiivsusesse ja isiklikku arengusse. Täiendavaid oskusi käsitlevas soovituses märgitakse, et piisavate põhioskuste puudumine võib põhjustada ühiskonnas keerulisi probleeme:

"Madala kvalifikatsiooniga inimesed, kellel on peamised puudujäägid põhioskustes, võivad moodustada suure osa töötutest (eelkõige pikaajalistest töötutest) ja muudest haavatavatest rühmadest, näiteks eakatest töötajatest, majanduslikult mitteaktiivsetest inimestest ja kolmandate riikide kodanikest. Sellised puudused raskendavad nende tööturule sisenemist või sinna naasmist."

Euroopa Ülemkogu soovitab Euroopa 2020. aasta strateegia raames parandada põhioskusi, sealhulgas kirjaoskust, arvutamisoskust, probleemide lahendamise oskust ja digioskusi. Vaata näiteks Euroopa uut täiskasvanuhariduse tegevuskava (2021-2030).

Elukestva õppe raames on seega täiskasvanute arvutusharidusel oluline roll tulevaste põhioskuste heade programmide väljatöötamisel.

Lühike ülevaade arvutamisoskuse kontseptuaalsest arengust

Arvutamisoskuse mõiste ilmus esimest korda 1950. aastatel. Arvutamisoskus arenes põhiliste aritmeetiliste oskuste seostamisest laiema mõiste suunas, mis viitab inimese võimele tõlgendada andmeid ja luua seoseid, mis võimaldavad tal mõista äri, teadust ja tehnoloogiat. Cockrofti 1982. aasta aruandes "Mathematics Counts" väideti, et arvutusoskus tähendab "numbritega suhtlemist" ja "oskust hinnata ja mõista matemaatiliselt esitatud teavet" (lk 11).

Arvutamisoskuse määratluste teises etapis käsitleti seda kui matemaatikat kontekstis või matemaatikat igapäevaelus. Erinevad autorid määratlesid arvutusoskust reaalsetes olukordades, koondades kokku sellised komponendid nagu matemaatika mõtestamine reaalsetes igapäevastes olukordades, matemaatika kontekstis, igapäevane arvutusmõtlemine ja nii edasi.

1997. aastal andis Dave Tout olulise panuse rahvusvahelisse arutellu, tuues kontseptsioonile veel ühe mõõtme: arvutusoskusega olemine tähendab kriitiline olemist. Gal, van Groenestijn, Schmitt, Tout ja Clermont lõid ALL Numeracy Groupi. Nad kasutasid mõistet arvutusoskus ja võtsid esmakordselt kasutusele termini arvutuskäitumine.

2000. aastatel arenes mõiste arvutusoskus kultuurilisi, sotsiaalseid, isiklikke ja emotsionaalseid tegureid hõlmava integreerituma kontseptsiooni suunas. Coben, O'Donoghue ja FitzSimons (2000) avaldasid oma rahvusvahelise käsiraamatu Perspectives on Adults Learning Mathematics, mis koondab selle hetke peamised panused ALMi valdkonnas. Oma peatükis korraldas FitzSimons oma arutelu seoses täiskasvanud matemaatika õppijaga, kasutades makro- ehk institutsionaalset tasandit (sealhulgas sotsiaalset, kultuurilist ja poliitilist perspektiivi), meso- ehk struktuurset tasandit ja mikro- ehk isiklikku operatiivset ehk subjektiivset tasandit. Arvutamisoskust on käsitletud töökeskkonnas (meditsiiniõed, puusepad, põllumehed, laotöötajad jne), kultuurilises keskkonnas, sotsiaalsetes praktikates jne.

Praegused suundumused arvutusoskuse määratlemisel viitavad sellele, et tegemist on sotsiaalse praktikaga (Yasukawa et al, 2018), mis tähendab, et arvutusoskus on ajalooliselt ja kultuuriliselt paiknev. Rohkem teavet võib leida arvutusoskuse kohta Gal (1993 ja 2000), FitzSimons & Godden (2000), Coben et al. (2003), FitzSimons (2004), Coben (2006), Morton, McGuire, & Baynham (2006), Tout & Gal (2015), Díez-Palomar & Hoogland (2023) ülevaadetest. Hiljuti on avaldatud Hooglandi (2023) artikkel "Arvutamisoskuse kui põhioskuste muutuv olemus".

Rahvusvaheline koostöö arvutamisoskuse arendamisel

Arvutamisoskus on alates 1950. aastatest olnud üks maailma valitsuste peamisi probleeme. Me elame arvutusühiskonnas, mis on täis koode, andmeid ja ebakindlust ning inimesed peavad kasutama arvutusoskust, et sellega toime tulla.

Erasmus+ projektis "Euroopa ühtne arvutusoskuse raamistik" (CENF) (2018-2021) töötati välja ulatuslik arvutusoskuse raamistik, et teha kindlaks põhitegurid inimeste arvutusoskuse kvaliteedi parandamiseks. Lühidalt öeldes oli selle projekti eesmärk esiteks töötada välja Euroopa ühine arvutusoskuse raamistik ning teiseks laiendada ja parandada täiskasvanutele pakutavate arvutusoskuse kursuste (või muude asjakohaste haridusalaste püüdluste) arvu ja kvaliteeti, et parandada nende võimalusi ühiskonnas toimetulekuks. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutasime mitmetasandilist lähenemisviisi, et käsitleda õpetajaid ja vabatahtlikke, kes osalevad arvutusoskuse kursuste pakkumisel, õpetajate koolitajaid, kes pakuvad neile õpetajatele ja vabatahtlikele kursusi ning poliitikakujundajaid ja teisi sidusrühmi, kes vastutavad selliste kursuste võimaluste loomise eest.

See mitmetasandiline lähenemisviis on juba alanud sellega, et ühendasime seotud partnerid meie eesmärkidega selles taotluses. HU Utrechti rakendusteaduste ülikool Hollandis juhtis projekti ja tegi tihedat koostööd projektipartneritega BFI-OÖga Linzist Austriast, Barcelona Ülikooliga Hispaaniast ja Limericki Ülikooliga Iirimaalt. Erasmus+ jätkuprojektis "Arvutamisoskus praktikas" (2022-2024) töötatakse raamistikku välja ja valideeritakse seda täiskasvanute arvutusõpetuse (rahvusvahelises) praktikas toimuvate tegevuste kaudu. Osalevad riigid on järgmised: Iirimaa, Holland (projektijuht), Belgia, Poola, Prantsusmaa, Hispaania, Austria, Itaalia, Sloveenia, Kreeka ja Türgi.

Mis on arvutuskäitumise parandamiseks oluline?

Allpool esitatud joonisel koos nelja peamise aspektiga, mis on arvutuskäitumise parandamiseks olulised, on Euroopa ühises arvutusoskuse raamistikus keskne koht. Arvutamisoskus ja arvutuskäitumine hõlmavad enamat kui ainult matemaatilisi või arvutuslikke teadmisi ja oskusi. Tegemist on igasuguste olukordadega, mis nõuavad matemaatilist taipamist, teadmisi ja oskusi, nagu on kirjeldatud PIAACi määratluses. Pädevused, mis võimaldavad üksikisikutel sellistes olukordades adekvaatselt tegutseda, vajavad täiendavat täpsustamist. Olulist rolli mängivad kõrgema astme oskused, dispositsioonid seoses matemaatikaga ja olukord, milles matemaatiline tegevus toimub.

Matemaatiliste teadmiste ja oskuste (sisu) kasutamine igapäevaelus on alati situatsioonispetsiifiline (kontekstis). Matemaatilise tegevuse kvaliteet sõltub sellest, kuidas inimene suhestub oma matemaatiliste teadmiste ja oskustega (dispositsioonidega) ning mil määral ta suudab olukorda jälgida ja kontrollida (kõrgema astme oskused). Igaüks neist neljast aspektist mängib igas olukorras ühel või teisel viisil rolli. Arutame neid nelja aspekti veidi lähemalt.

_{Numbrilise käitumise aspektid}

Kontekst

Arvutuskäitumine on alati seotud kontekstiga. Osa arvutamisoskusest toimub igapäevaelus, näiteks üksikisiku igapäevastes tegevustes, näiteks toiduvalmistamises. Arvutamisoskus võib toimuda ka töö- ja kutsealases kontekstis, alates lihtsatest numbrite loeteludest kuni keerukate algoritmidega rakendusteni. Viimane kategooria on meedia ja avalik elu, näiteks andmete visualiseerimine. Iga tegevus täiskasvanuhariduses on tõenäoliselt seotud vähemalt ühe kontekstiga. See võib sõltuda sellest, kuidas täiskasvanutele mõeldud sätted on korraldatud. Näiteks tööga seotud kursused keskenduvad selgelt töösituatsioonile, kuid võivad keskenduda ka üldisematele teemadele üksikute osalejate jaoks. Finantskirjaoskusega seotud koolitused keskenduvad selgelt eelarve koostamisele. Teise keele õppijatele mõeldud kursused võivad keskenduda ka edasisele õppimisele.

Kõrgema taseme oskused

Arvestuskäitumise parandamiseks on olulised kõrgemad oskused. Nimetatud oskusi võib leida mõnes matemaatikat või arvutusoskust käsitlevas raamistikus. Need kattuvad nn 21. sajandi oskustega. Iga inimene - sõltumata tema kognitiivsetest võimetest ja kogemustest - kasutab kõrgema taseme oskusi. Igaüks teeb otsuseid, arutleb ja töötleb teavet. Ilmselgelt saavad paljud inimesed neid oskusi parandada. Need oskused hõlmavad olukordade juhtimist ja analüüsimist, aga ka kriitilist mõtlemist ja probleemide lahendamist.

Sisu

Sisulised teadmised ja oskused on olulised arvutuskäitumise parandamiseks. Esimesed neli alamkategooriat - hulk ja arv; mõõtmed ja kuju, muster, suhe ja muutus; andmed ja juhus - võib leida enamikus matemaatikat või arvutusoskust käsitlevates raamistikes väljaspool ametlikku koolisüsteemi. Neid võib pidada 19. ja 20. sajandil domineerinud algebra ja geomeetria jaotuse kaasaegseteks asendajateks. (Digitaalsete) vahendite ja rakenduste kasutamine on veel üks alamkategooriate kogum, mis on tänapäeval oluline, et tulla toime olukordadega meie digitaliseeritud ühiskonnas.

Dispositsioon

Täiskasvanute arvutamisoskuse dispositsioonid arenevad elu jooksul, alustades lapsepõlvest ja koolikohustusest. Need sõltuvad inimeste enda võimetest, tõekspidamistest ja tunnetest seoses matemaatikaga, kuid neid mõjutavad ka välised positiivsed ja negatiivsed kogemused: kuidas ja mida koolis matemaatikas õpiti ja milliseid kogemusi läbielatud olukordades saadi. Õpilased, kes saavad koolimatemaatikas paremini hakkama, toovad kaasa hea matemaatika- ja arvutamisoskuse: tunnevad end arvudes enesekindlalt, tunnevad numbritest rõõmu ja mõistavad matemaatika kasulikkust. Seevastu negatiivsete kogemustega õpilastel võivad tekkida negatiivsed tunded numbrite suhtes, väiksem enesekindlus või isegi matemaatikahirm. Pettumus matemaatikas madalate hinnete saamisel võib tulevase täiskasvanu arvutusvõimet tohutult mõjutada.

Tõenduspõhine poliitika ja tegevused seoses arvutamisoskuse kui põhioskusega

Tõenduspõhine täiskasvanute arvutusõpe võib olla Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärkide saavutamise võti. Enamikus Euroopa riikides on täiskasvanute arvutusõpe kohalikul tasandil toimuv ettevõtmine, mille puhul on kasutusel hulgaliselt erinevaid tavasid, millest mõned on tõhusad, mõned vähem tõhusad. Lisaks sellele on olemas mitmesugused eeldused selle kohta, milline on hea täiskasvanute arvutusharidus. Praegu on loodud ja avaldatud veebilehel cenf.eu kogumik (katsetatud) kutsealase arengu mooduleid, mis põhinevad CENFil.

Loodame, et see aitab kaasa täiskasvanute kvaliteetse arvutushariduse arendamisele kogu Euroopas ning seeläbi aitab kaasa ka poliitikale ja tegevusele, mis on suunatud madala arvutusoskuse taseme ja põhioskuste parandamisele paljudes Euroopa riikides. Tõhus arvutusharidus Euroopa riikides, mis põhineb ühisel raamistikul, võib viia täiskasvanute suurema ühiskondliku osaluse ja kaasatuse tasemeni ning seeläbi Euroopa majanduse paranemiseni.

Andke meile teada!

Selle artikli eesmärk oli anda lühiülevaade viimastest uuendustest arvutusoskuse vahendite ja professionaalse arengu valdkonnas. Selle eesmärk on teadvustada rohkem tõsiasja, et arvutusoskus koos kirjaoskuse ja digioskustega on tänapäeva põhioskuste nurgakivi.

Kutsume kõiki lugejaid üles jagama meiega oma kogemusi ja materjale arvutusoskuse kohta!

Autori kohta

Selle blogipostituse autor on Kees Hoogland, Utrechti rakenduskõrgkooli (Holland) spetsialistide matemaatiliste ja analüütiliste pädevuste professor ja EBSNi EK liige.