_{Foto: onlyyouqj, freepik}

Siin artiklis vaatan lähemalt sisse konflikti olemusse ja pakun välja uue vaatenurga erimeelsuste lahendamiseks. Mis oleks kui järgmine kord konflikti sattudes läheneksime sellele andragoogilisest vaatepunktist? Knowles on öelnud, et andragoogika on kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida. Õppimine ei toimu mitte ainult koolis, vaid ümbritseb meid igal pool ja ei lõppe kunagi. Samamoodi on meie ühiskond väga mitmekesine ja inimesed kannavad endas erinevaid väärtusi. Selle asemel, et proovida erimeelsusi vältida, vaatame hoopis, kuidas neid võimalikult kavalalt lahendada.

Mis on konflikt?

Konflikt oma sisult kujutab endast lahkheli kahe vastaspoole vahel, mis võib tekitada pingeid. Konfliktid saavad enamasti alguse erinevustest meie vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktide leidmiseks kaugele ei pea vaatama, neid on meie ümber palju. Tänapäeva ühiskonda kirjeldab mitmekesisus ja arvamuste lahusus. Paratamatult toob see endaga kaasa põrkumisi inimeste väärtuste ja vajaduste vahel. Siiski töötab ühiskond tervikuna, saab edasi liikuda ainult ühes suunas korraga ja vajab selleks ühtehoidu. Paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest toob kaasa positiivseid tulemusi ja avardab meie silmaringi. Heast konfliktist on kindlasti võimalik kasu lõigata. Nii saab leida uusi ja paremaid viise edasiminekuks. 

Eduard Lindeman, keda peetakse täiskasvanuhariduse süsteemse teooria alusepanijaks, on öelnud, et täiskasvanu on motiveeritud õppima kui ta tunneb sellist vajadust ja huvi, mida saab õppimisega rahuldada. Täiskasvanud on valmis õppima, kui nad tahavad tegutseda paremini teatud eluvaldkonnas (Märja, 2021). Seega, kas tasub üldse vaielda inimesega, kes ei ole avatud mõttega ja pole valmis õppima? 

Konflikti lahendamine

Lindeman on öelnud, et täiskasvanute õpiorientatsioon on elukeskne ning suunatud elulistele situatsioonidele või probleemidele, millele nad vastust otsivad (Märja, 2021). Seega tasuks konfliktis proovida leida päris lahendusi ja edasiviivaid mõtteid. Tühi hääle tõstmine ei too kasu kellelegi. Lisaks keskendub nii üks olulisemaid andragoogika põhimõtteid kui ka kogu meie haridusstrateegia õppijakesksele õppele. Konfliktses situatsioonis tasub mõelda, kas üldse ja kuidas vastaspool oleks valmis konflikti lahendama. Proovime end panna teise inimese kingadesse või veel parem, küsime tema arvamust ja kuulame hoolikalt. Veel on Lindeman öelnud, et parimaks ressursiks täiskasvanuõppes on õppija kogemused ja nende analüüs (Märja, 2021). Teisisõnu reflekteerimine. Küllap leiaks nii mõnigi inimene enda jaoks lahenduse kui ta suudaks enda kogemused ja mõtted kõigepealt ära reflekteerida. Enda kogemustele tagasivaatamine ja mõtestamine aitab luua olemasolevatest teadmistest uusi ning välja töötada uusi käitumismustreid. Meie andragoogidena saame seda protsessi juhtida. Järgmine kord, kui tunned end konflikti sattumas, küsi oma vestluspartnerilt: “Mis juhtus?”, “Miks sa nii arvad?”, “Mida sa teistmoodi teeksid?”. Me mõistame nii ise rohkem ja suuname ka vastaspoolt seda tegema. 

Miks just andragoogiline lähenemine?

Olles ise vaid paar kuud andragoog olnud, näen kui palju meie õppepõhimõtetega kokku puutumine on minu enda mõtlemist muutunud. Ma olen saanud paremaks kuulajaks, ajaplaneerijaks, kõnelejaks, sõbraks, tütreks ja ma tunnen siiralt, et mõistan teisi inimesi paremini. Ma olen õppinud erimeelsusi nägema võimalustena ise õppida ja areneda ning kujundada seeläbi oma maailmavaadet. Andragoogidena on meil nii suur eelis, kuna meie teame, kuidas täiskasvanu õpib ja toimib. Lase andragoogikal olla osa sinu identiteedist ja näe, kuidas ühest konfliktist saab võimalus õppida, mõista, areneda ja olla eeskuju. Mikael Raihhelgauz ütles oma Paide Keskväljakul peetud kõnes: “Kui me järgmine kord oma vaidluste juurde läheme, vahest suudame näha teises rohkemat, kui me nägime eile?” See mõte võtabki väga kenasti kogu minu loo mõtte kokku.

Tessa Kristal, andragoog

Lisainfo: Artikkel on valminud TLÜ Andragoogika bakalaureuseõppe 2022. aasta sügissemestri kursusel „Esitlus- ja aruteluoskused“.