European Commission logo
Iniciar sesión Crear una cuenta
Each keyword is searched for in the content

EPALE - Plataforma electrónica de aprendizaje de adultos en Europa

Blog

Alternatiivsed võimalused täiskasvanud õppija professionaalse arengu toetamiseks organisatsioonis

Millised on alternatiivsed võimalused klassikalisele koolitusele, et toetada täiskasvanud õppija professionaalset arengut organisatsioonis?

Kaks inimest vestleb maalide taustal.

Foto: autori erakogu

"Koolitusjuhi käsiraamatus” (2022) selgitab Külli Meier peatükis “Erinevad võimalused inimeste arendamiseks organisatsioonis” koolituse, juhendamise, mentorluse, coachingu, supervisiooni ja kovisooni kui koolitus- ja arendusprotsessi kesksete tegevuste olemust ja erisusi. Professionaalse superviisori, coachi ja täiskasvanute koolitajana toon järgnevalt välja nende protsesside ühisosa. Minu taotlus on niisiis täiendada Külli Meieri vaatenurki töötajate uute teadmiste ja oskuste või arusaamade ning hoiakute muutmise osas. 

Koolitus on kindla eesmärgiga õppimist ja arengut toetav kokkulepitud õpiväljunditega arendustegevus, mis võib olla oma formaadilt erinev, ent oluline on osalejate kaasatus (Meier jt, 2022). Sarnaselt juhendamise, mentorluse, coachingu ja supervisiooniga saab kõik alguse probleemist, mida üritatakse lahendada ja tulemustest, mida soovitakse saavutada. 

Probleemi lahendamine algab selle tunnistamisest ja olukorra kaardistamisest. Inspireerituna coachingus enim levinud GROW mudelist nimetame reaalsust “punktiks A” ja soovitud tulemust “punktiks B”. Kesksel kohal on niisiis küsimus, kuidas “punktist A” jõuda “punkti B”, et toimuks muutus ja areng

Alati ei pruugi täiskasvanud õppijale sobivaim lahendus olla niivõrd koolitus, vaid näiteks töökohal personaalne juhendamine või mentorlus. Minu hinnangul on need omavahel üsna sarnased kui jätta kõrvale asjaolu, et juhendada võib uut kolleegi ka ilma, et tööandja oleks ametlikult kedagi sellesse rolli määranud, samal ajal kui mentor reeglina määratakse. 

Coaching – või nagu Külli Meier seda tähistab eestikeelse terminiga kootsing - on õppimise, arengu ja sooritusvõime hõlbustamise protsess, milles keskendutakse tuleviku eesmärkide saavutamisele, tuginedes eelkõige ressurssidele, mis inimesel just parajasti olemas on. 

Kogenumatele sarnast tööd tegevate spetsialistidele võib sobida hoopiski omavahel tööalaste juhtumite arutelu ja üksteise kogemusest ja parimatest praktikatest õppimine, s.o kovisioon ehk ilma välise coachi sekkumiseta grupicoaching.

Supervisioon seostub paljudele protsessina, kus kasutatakse põnevaid loovmeetodeid ja sellest tulenevalt räägitakse koolitusel supervisiooni meetodite rakendamisest. Tegelikkuses ei ole olemas supervisiooni meetodeid, vaid supervisioon on protsess, kus võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Näiteks mina kasutan Moreno Keskuse superviisori ja coachi väljaõppe läbinuna peamiselt psühhodraama tegevuslikke meetodeid.

Supervisiooni vajavad teiste inimestega töötavad spetsialistid – haridusvaldkonnast rääkides õpetajad, koolitajad, juhendajad, õppejõud ja mentorid. Eesmärk on arutada tööalaseid juhtumeid ja õppida oma tööd reflekteerima. Samuti sobib supervisioon koolitus- ja personalijuhtidele, kellel on organisatsioonis oluline roll inimeste kui üksikindiviidide ja meeskondade arengu toetamisel, ent samas vajavad nad ka ise tuge enda isiklikus ja tööalases kasvamises professionaalina. 

Kas valida juhendamine, mentorlus, coaching või kovisioon - see sõltub õpieesmärkidest. Kõige sobivama õppevormi kasutamine on õppija jaoks kiireim tee õpiväljundite saavutamiseni.

Login (0)
Etiquetas