Ilmselt vaid laisk ei muretse praegu olukorra pärast Ida-Virumaal ega kasuta selle iseloomustamiseks väljendit „sotsiaal-majanduslik kriis“, mis on olusid arvestades osaliselt ju tõsi. Loomulikult on uute töökohtade loomine tõhusaim lahendus. Kuid me ei tohiks unustada ka täiskasvanute täiendhariduse/ümberõppe valdkonda, mis on igas olukorras  vahend paljude raskuste ületamisel. 

Elukestva õppe mõiste siseneb meie ellu üha tugevamalt - see pole ainult täiskasvanute koolitajate saatus, vaid vältimatu reaalsus üha rohkematele täiskasvanutele, kelle elus toimuvad muutused. Üks töökoht kogu eluks on paratamatult minevikku vajuv nähtus - muutuvad elukutsed ja inimeste tööhõive. Nagu paljud ennustused näitavad, kaovad järgmisel kümnendil tööturult paljud tuttavad erialad, mis asendatakse kas automatiseerimisega või siis mitu ametikohta koonduvad ühte ja tööandjad soovivad ühendatud pädevustega töötajaid. 

Kas on olemas tööelu pärast energiasektorit?
Loomulikult uurivad koondatavad energeetikud ja kaevurid aktiivselt vabu töökohti ja mõistavad, et nende oskustele ja võimetele vastavate töökohtade leidmine on põlevkivitööstuse vähenemise tõttu peaaegu võimatu. Järgmine samm on töö leidmine teistes Eesti piirkondades või välismaal, mis on muidugi võimalik lahendus, kuid see ei sobi kõigile tööotsijatele.

Sageli ei võeta ümberõppe või täiendhariduse varianti tõsiselt ega peeta seda isegi nn plaaniks "B". Samal ajal eraldab praegune tööotsijate toetamise süsteem palju ressursse ümberõppeks või uue eriala omandamiseks nii otse koolituse kui ka selliste meetmete kaudu, nagu on tööpraktika või proovitöö. 

Õigesti kasutatud aeg
Koondatavatel energiasektori töötajatel on reeglina soliidne tööstaaž. Töötuskindlustusmaksed võivad tagada umbes aastapikkuse, küll madalama, kuid stabiilse sissetuleku. Selle aja jooksul on võimalik valida eriala või suund, mis on huvitav, ja omandada uusi oskusi ning võimekusi, mis toovad perekonda uusi tulusid.

Loomulikult tundub selline mõttekäik koondatavatele valulik, kuid sellest hoolimata tasub juba koondamisteate saanutel väljuda tavapärasest raamistikust ja küsida endalt mõni küsimus. Millisest elukutsest mõtlesin varem? Kas äri paelub mind? Kas mul on mingi hobi, mis võib leiva lauale tuua? Kas on mõningaid valdkondi, näiteks mõne teenuse pakkumisel, mida ma sooviksin teistmoodi teha? Mis eriala mind paelub? Rahulik arutlemine selliste küsimuste üle võib pakkuda ootamatuid vastuseid. Uskuge mind, paljud on varem endalt sama küsinud!

Aga kuidas puutuvad siia täiskasvanute õpetajad?
Täiskasvanuhariduse valdkond on Eestis arenenud suhteliselt kõrgel tasemel isegi mõningate "vanade” ELi liikmesriikidega võrreldes. Tuhanded koolitatud, erisugused täiskasvanute aktiveerimise programmid, koolitusalased vahetusprogrammid ja palju muud - kõik need jõupingutused aitavad paljudel tööturul ennast uuesti leida. Tegemist pole mitte ainult uue erialaga - sageli tuleb täiskasvanuid õpetada õppima (seada eesmärgid, otsida teavet, tekitada oma õpingutee, kiiremini meelde jätta ja omandada uut jne).

Hoolimata üsna tugevast konkurentsist koolituskeskuste vahel teevad täiskasvanute õpetajad koostööd ühistes projektides ja algatustes, osaledes nii oma kvalifikatsiooni parandamises kui ka kaasates oma õpilasi ümberõppe eri võimalustesse. Näiteks tänu Euroopa Erasmus+ programmile suudab meie õppekeskus projekti "Täiskasvanute õpetaja roll 2020+" raames lähetada 14 õpetajat kuuest Eesti õppekeskusest erinevatele kursustele, mis suurendavad koolitajate pädevust ja aitavad õppijaid efektiivsemalt koolitada. Nagu tavalised õppijad, pidid ka koolitajad väljuma tavapärasest raamistikust, kasutama ära Euroopa programmide avatud võimalusi ja vaatama igapäevasest elukorraldusest kaugemale. Paljude sellise teekonna läbinute tagasiside näitab, et vaatamata esialgsele hirmule õppida teises riigis on saadud kogemus hindamatu ja suurendab oluliselt õpetaja konkurentsivõimet.

Mis edasi?
Praegune tööturg ei võimalda jääda kitsa valdkonna spetsialistiks. Kriitiline pilk oma oskustele võib panna mitte üksnes kahetsevalt pead vangutama, vaid nägema ka võimalusi, mida edasi teha. Vastus küsimusele „Missuguseid oskuseid ma vajan?“ on kui tulevikuorientiir, mis annab arengule õige suuna ja lubab meil kriitiliselt hinnata juba valitud eesmärki. 

Meie lähedaste seas on energiasektori töötajaid, nagu paljudel teistel Kirde-Eesti täiskasvanute õpetajatel. Me soovime siiralt oma inseneridele ja kaevuritele heaolu, kuid samal ajal oleme valmis neid aitama, andes kasulikke oskusi kohanemiseks ja tööturule uuesti sisenemiseks. Ainuüksi eelmisel aastal osales meie keskuses koolitustel 382 inimest, kellel uued teadmised aitavad leida uut töökohta või tugevdada oma positsiooni töökohal. Nende hulgas olid energiasektori koondatud töötajad, kellest mõni on juba edukas uuel töökohal. 

Olen kindel, et paljud suurepärased põlevkivitööstuse eksperdid, kes oskavad lahendada keerulisi tehnilisi probleeme, suudavad täiskasvanute nõustajate ja õpetajate abiga ning ise piisavalt aktiivsed olles muuta oma elukorralduse keerulist hetkeseisu. Täiskasvanuhariduse valdkond toetab neid selles igati. 

--

Jelena Lohmatova on 7. taseme täiskasvanute õpetaja, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras juhatuse liige ja õppekeskuse Vestifex Koolitus juht. Jelena on Euroopa täiskasvanuhariduse saadik. 

Õppekeskus Vestifex Koolitus tegeleb nii kohalike kui ka rahvusvaheliste projektidega, mis on suunatud sotsiaalvaldkonna arengule, täiskasvanuhariduse valdkonnale ja rahvusvahelisele koostööle. Keskus töötab Narvas aastast 2011.