Aina rohkem pööratakse ühiskonnas tähelepanu elukestvale õppele ning õppimisele igas vanuses. Antud töö uurimisprobleemiks on asjaolu, et vene keelt kodukeelena kõnelevate vanemate täiskasvanute vanuses 50-60 aastat osalus elukestvas õppes on madal. Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes on olulise tähtsusega kogu ühiskonnale, seetõttu vajame uuringuid, mis keskenduksid vanemaealiste inimeste elukestvas õppes mitteosalemise põhjuste välja selgitamisele, arvestades samal ajal piirkondlikke ja individuaalseid erinevusi (Friebe & Schmidt-Hertha, 2013). Kui on teada põhjused, miks inimeste osalus elukestvas õppes on madal, saab keskenduda lahenduste otsimisele.

Julija Smirnova magistritöö eesmärk on saada ülevaade, millised on vene keelt kõnelevate vanemas keskeas täiskasvanute kogemused seoses õppimisvõimalustega ning millised takistused esinevad. Lähtuvalt uurimisprobleemist püstitan kaks uurimisküsimust: 1. Millised on Tallinnas ja Harjumaal töötavate vene keelt kodukeelena kõnelevate 50- 60aastaste inimeste kogemused seoses võimalustega osaleda elukestvas õppes? 2. Millist tüüpi takistusi kogevad Tallinnas ja Harjumaal töötavad vene keelt kodukeelena kõnelevad 50-60aastased inimesed kõige enam: kas situatsioonilisi, institutsionaalseid või dispositsioonilisi? Uuringus kasutasin kvalitatiivset uurimisdisaini, sotsiaalkonstruktivistlik õppimiskäsitlus.

Empiiriline andmestik on kogutud poolstruktureeritud intervjuude meetodiga, lähtudes eesmärgipärasest valimist. Valimi kriteeriumite järgi on uurimuses osalejad vene keelt kodukeelena kõnelevad Tallinnas või Harjumaal töötavad inimesed vanuses 50-60 aastat, kes on omandanud kesk- või keskerihariduse. Andmeid analüüsisin 3 kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodiga.

Uurimuse tulemus kinnitab andragooglist lähenemist õppimisele, et täiskasvanute jaoks on väga oluline teadvustatud õppimine, inimene peab aru saama mida ja miks ta õpib. Võimaluste hulgast eristuvad tööalased koolitused, sh vajadus olla tööturul konkurentsivõimeline ning isiklik huvi ja vajadus teadmiste saamisel. Isikliku arenguga seotud õppimisvõimalused olid pigem internetis kättesaadavad: lugemine, veebilehed (Youtube, info otsimine), online platvormid.

Uuringus osalejate jaoks on esikohal tervisega seotud teemad, mis kindlasti mõjutavad elukestvas õppes osalemist ning soovi või võimalust olla aktiivne ühiskonna liige. Empiirilise materjali andmestikust ilmnesid kõige selgemalt hoialikused barjäärid. Motivatsioon õppimiseks on erinev isegi kõrge õppimisvajaduse teadvustamise tasemel.Põhjused on tervis, ajapuudus, üldine emotsionaalne seisund ning meelestatus. Digitaalne oskamatus ja keeleline barjäär ei tulnud eriti esile, erinevust ei esinenud ka soolise tunnuse järgi.

Edasine uurimistöö areng võib kulgeda suurema uuringu raames mitmekesisema andmestiku saamiseks. Selline andmestik võiks anda parema arusaamise sellest, kuidas ergutada vanemaid täiskasvanuid elukestavas õppes osalema ning toetada barjääride ületamist. Kuna tervis on tugev murekoht aktiivse elu säilitamisel, sealhulgas õppimises osalemisel, võib edasine koostöö olla projektipõhiselt läbi viidud Tervishoiuameti ja Haridusameti koostöös, et ühendada tervishoiu ja elukestva õppe vajadused ning võimalused.

Võtmesõnad: vanemad täiskasvanud, elukestev õpe, võimalused, barjäärid, vene keelt kõnelevad

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.