Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus. Uuringu raport.
Täiskasvanud elanikkond osaleb elukestvas õppes üha enam, mistõttu on professionaalsete koolitajate olemasolu vältimatu. Tarvidus kvaliteetsete koolituste ja pädevate koolitajate järele loob vajaduse uurida täiskasvanute koolitajaid ja nende kompetentse.
Sellest tulenevalt algatas SA Kutsekoda 2020. aasta kevadel täiskasvanute koolitajate koolitusvajaduse uuringu. 2015. aasta algusest on sihtasutuse all tegutsenud Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE. Seoses EPALE eesmärgiga kujuneda täiskasvanuõppe pakkujatele professionaalse arengu keskkonnaks on oluline teada, millised on selle sihtrühma vajadused, mille rahuldamiseks külastatakse EPALE keskkonda.
Uuringu eesmärk on
- välja selgitada Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine koolituste läbiviimisel digikeskkonnas,
- luua terviklik ettekujutus koolitajate koolitusvajadusest, lähtudes riikliku täiskasvanute koolitaja kutsestandardi (tase 6) kompetentsidest ja õpetaja digipädevusmudelist, mis põhineb Euroopa Komisjoni haridustöötaja digipädevuse raamistikul DigCompEDU (Redecker ja Punie, 2017), ning
- selgitada välja koolitusasutuse pidajate ja koolitajate teadlikkus ning ootused EPALE-le kui professionaalse arengu keskkonnale.
Peale selle on eesmärk anda ülevaade koolitajate kasutatavatest erialaspetsiifilistest digilahendustest koolitustel ning õpetamisviisidest, mis toetavad õppijate üldoskusi ja erialaseid digipädevusi.
Uurimisalaga seotud põhimõisted on järgmised:
- täiskasvanute koolitaja – valdkonna spetsialist, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonides toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut ning kes on viimase 12 kuu jooksul läbi viinud vähemalt kaks täienduskoolitust, seminari, töötuba, treeningut vms;
- digipädevus – suutlikkus valida digitehnoloogiaid sihipäraselt ning neid oskuslikult, kriitiliselt ja vastutustundlikult kasutada.
Andmete kogumisel kasutati kombineeritud uuringudisaini, kus esimeses etapis (16.09.–15.10.2020) viidi läbi täiskasvanute koolitajate ja koolitusasutuse pidajate seas veebipõhine kvantitatiivne küsitlusuuring ja teises etapis (19.–27.10.2020) kvalitatiivsed veebiintervjuud. Kokku osales veebiküsitluses 606 vastajat (sh 209 koolitajat, 152 koolitusasutuse pidajat ja 245 mõlemas rollis vastajat) ning küsitlusele vastas täies mahus 434 osalejat. Veebipõhistest fookusgrupi intervjuudest võttis osa kokku 21 (sh viis koolitajat, neli koolitusasutuse pidajat ja 12 mõlemas rollis) inimest.
Uuringu tulemused on esitatud raportis järgmise struktuuri alusel.
- Eesti täiskasvanute koolitajate ja asutuste pidajate osalemine praktikakogukondades ning nende suhtumine koolitaja kutsesse ja teadlikkus ning ootused EPALE-le kui koolitajate professionaalse arengu keskkonnale.
- Täiskasvanukoolituse olukord eriolukorra tingimustes ja koolitajate digipädevus; ülevaade koolitajate kasutatavatest erialaspetsiifilistest digilahendustest koolituste läbiviimisel.
- Kompetentside ja tegevusnäitajate avaldumine koolituste läbiviimisel digikeskkonnas eriolukorrast tingitult ning ülevaade koolitajate koolitusvajadusest, lähtudes riikliku täiskasvanute koolitaja kutsestandardi (tase 6) kompetentsidest ja digipädevusmudelist.
- Kaardistatud ootused täiskasvanute koolitaja digipädevusi toetavale digiõppevarale.
Uuringu tulemused on olulised, et koostada EPALE kompetentsipõhine digiõppevaramu. Ühtlasi on need sisendandmed täienduskoolitusasutuste koolitajate pakutavate koolituste õppekavade arendamisel ning haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonnale riikliku koolitustellimuse kujundamisel.