Usutavasti pole tänasel päeval vaja enam kedagi veenda, et keskkonnahoid ja keskkonnateadlik toimetamine on kriitilise tähtsusega inimühiskonna jätkusuutlikust arvestades. Ka selleaastasel koolitajate mittekonverentsil peeti oluliseks tõstatada keskkonnateema fookusesse seoses täiskasvanute koolitaja keskkonnateadlikkusega. Arutelus, mille pealkirjaks oli „Koolitaja keskkonnateadlikkus ja koolituse ökoloogilise jalajälje vähendamine“ osalesid täiskasvanudhariduse valdkonna spetsialistid erinevatest sektoritest, mis võimaldas seda teemat käsitleda väga mitme nurga alt. Asjaliku ja intensiivse arutluse ajal kaardistati peamised kriitilised teemad, mis puudutavad koolitust ja keskkonnahoidu. Sama intensiivsusega jätkus ka kaardistatud probleemidele võimalike lahenduste väljapakkumine.

Maailma parandamine algab ühest inimesest. Meie kõigi isiklik otsus keskkonnasäästlikult toimetada võimaldab meil jõuda soovitud eesmärgini – puhtam ja tervem elukeskkond. Personaalne otsustus eeldab siiski teadvustamist ja teadlikkust, mistõttu võib öelda, et siinkohal on täiskasvanute koolitajal ja koolitusvaldkonnas tegutsejatel suur võimalus olla muutuse algatajaks. Selles olukorras on täiskasvanute koolituse valdkonnas tegutsejatel oluline eelis teiste valdkondade esindajate ees, sest meil on otsene ja personaalne kokkupuude paljude ühiskonna liikmetega.

Koolituse keskkonnamõju

Paljud senised toimimisviisid ei ole ei keskkonnasäästlikud aga ka mitte rahasäästlikud. Me toimime nii, sest „nii on alati tehtud“. Kuid pisut järelemõtlemist, avarama vaatega kaalumist ja süvenemist võimaldab meil kõigil tegutseda nii, et tulemuseks on väiksema ökoloogilise jalajäljega koolitus ja keskkonnateadlikumad koolitusel osalejad.

Mittekonverentsi arutelul kaardistati põhilised valdkonnad, kus on võimalik koolitajal ja koolituse korraldajal teha keskkonnasäästlikumaid valikuid. Nendeks on näiteks koolitusruum, transport, jäätmekäitlus, toitlustus ja joogivesi, koolitusega seotud ostud.

Muutuse elluviimine

Mittekonverentsil koostasime koos osalejatega probleemi-kaardi, millele kandsime olulisemad keskkonnamõjurid koolituse läbiviimisel aga ka võimalikud lahendused, mida meist igaüks saab teha:

Ja kuigi ka arutluse käigus sai kinnitust see, et alati ei ole kõige osas meil vabad käed, et tegutseda keskkonnasõbralikult, kuid siiski saame me kõik küsida. Küsida, kuidas osalejad saavad koolituskohta ühistranspordiga, küsida joogiveeks kraanivett; küsida, kas osalejad saavad kaasa võtta oma isikliku veepudeli; küsida, kas ruumitemperatuuri on võimalik madalamaks panna; küsida, kas silte või materjale on võimalik korduvkasutada.

Keskkonnasõbralike sündmuste korraldamiseks on Tartu Loodusmaja välja töötanud juhendi. Põhjalik juhend annab ülevaate põhilistest keskkonnateguritest sündmuste korraldamisel, palju erinevaid näiteid, kuidas korraldada keskkonnasõbralikke sündmusi ning kontrollnimekiri sündmuste korraldamiseks.

Ühiskonnaliikmete keskkonda säästev tegutsemine eeldab hoiakute muutmist ning on seega tihedalt seotud koolitaja igapäevatööga. Täiskasvanute koolitajad jõuavad väga suure sihtgrupini ja seega on neil võimalus paljude arusaamu avardada ja arusaamu uutma. Kuigi keskkonnateemad on kriitilised, siis paanikaks ei ole põhjust, sest suured muutused algavad väikestest asjadest, seega saame kõik teha juba täna midagi selleks, et meil ja meist edasistel põlvkondadel oleks tervem ja parem elukeskkond.

Vaata allolevast videost järgi koolitajate mittekonverentsi arutelu, kuidas koolituse keskkonnamõju vähendada.

V koolitajate mittekonverentsi "Koolituse headus" ülevaate ja teised videosalvestused leiad siit.

--

Veronika Tuul on õppedisainer, koolitaja ja EPALE saadik. Praktikuna huvitab teda tehnoloogia abil õppimise võimaluste laiendamine tööalases täienduskoolituses ja professionaalses arengus. Omab täiskasvanukoolitaja tase 7 kutset.