TÄIENDUSKOOLITUSE KVALITEEDI EDENDAMINE LÄBI VÄLISE KVALITEEDI HINDAMISE - VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED. ARUTELUDE KOKKUVÕTE.
Tänavune koolitajate mittekonverents oli veidi teistmoodi. Kui varasemalt on arutelud ja töötoad olnud alati erinevatel teemadel, sel aastal toimusid mittekonverentsi esimeses pooles samaaegsed arutelud ühel ja samal temal: "Täienduskoolituse kvaliteedi edendamine läbi välise kvaliteedi hindamise - võimalused ja väljakutsed". Teema on väga aktuaalne kõigi täiskasvanuhariduse osapoolte jaoks, sest 01. oktoobrist 2019 alustas Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur hindama töötukassa koolituskaardi koostööpartnerite kvaliteeti lävendipõhise hindamise süsteemi alusel. Lugeda hindamisest lähemalt ja vaadata infopäeva videosalvestusi saab siin. Mittekonverentsil oli aga oluline kõiki täiskasvanute koolituse kogukonna osapooli kaasates koolituse kvaliteedi edendamise võimalused ja ohud läbi arutada.
Seitsmes samaaegselt toimunud arutelus olid eksperdituna olid kaasatud Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri töötajad ja töörühma liikmed, kes otseselt panustasid lävendipõhise hindamise süsteemi väljatöötamisse. Arutelusid juhtisid EPALE saadikud.
- Eksperdid: Kaija Kumpas-Lenk, Kristel Jalak, Heli Mattisen, Riina Kütt, Evelin Kattai, Anni Sild, Sigrid Aruväli
- Arutelujuhid: Marin Johnson, Jelena Lohmatova, Veronika Tuul, Madli Leikop, Merle Koik, Halliki Põlda, Sigrid Aruväli, Tiina Jääger
- Kokkuvõtte koostas Georgi Skorobogatov
Kuigi kõik seitse arutelu olid eripalgelised, saab nende tulemuste põhjal siiski teha üldistavaid järeldusi. Alustuseks võib tuua Halliki Põlda ja Kristel Jalaka eestvedamisel toimunud arutelus avaküsimusena esile kerkinud kvaliteetse koolituse tähenduse mõtiskluse. Seda seostati järgmiste teguritega:
- õpiväljundite saavutamine;
- inimesed on midagi ära õppinud, tulemuseks on õnnelik ja õppinud inimene;
- inimestega (õppijatega) arvestamine, nende vajaduste kuulamine;
- iga koolitusel osaleja on millegi võrra rikkam, on midagi enese jaoks saanud;
- inimene pannakse koolitusel millegi üle mõtlema, analüüsima, midagi uut avastama ja ta läheb koju ning mõtleb selle kõige üle edasi – mõtlemise stimuleerimine ja toetamine;
- koolitusel õpitu ja kogetu meenub ka pool aastat, ka aasta hiljem – emotsiooni ja kogemuse pikaajaline mõju;
- õppija suudab tekitada enese jaoks süsteemi või hoomab ja taipab koolitaja süsteemi – süsteemsed ning korrastatud teadmised koolituselt;
- on toiminud ootuspärane muudatus õppimises ja teadmiste omandamises;
- koolitusel on arvestatud sihtgruppe ja kriteeriume;
- koolitus on progressi käivitav – tulemuseks on arenev ja õppiv sihtrühm:
- tekivad uued probleemid ja küsimused, on midagi uut edasi uurida;
- oskused ja teadmised, mis koolituselt saadi, on ülekantavad igapäevaellu;
- keskmes on õnnelik inimene (õppija) ja õnnelik koolitaja, koolitus baseerub läbimõeldud, eesmärgistatud ja meisterlikult läbiviidud tegevusel.
Kõik seitse rühma arutasid kolme küsimuse üle, selgitamaks, millised on kvaliteedi edendamise kasutegurid, võimalused ja ohud riigi, täienduskoolitusasutuse ja koolitaja tasandil. Kõigi seitsme arutelu tulemused koondatuna tasandi kaupa.
Riigi tasand
KAS JA KUIDAS RIIGI TASANDIL PEAKS/SAAKS TÄIENDUSKOOLITUSE KVALITEETI EDENDAMA?
Kvaliteedi edendamise kohta peaks eelkõige tõstma teadlikkust – kvaliteet on oluline, ka selle kontrollimine on oluline ja tähtis. Samuti peaks lisaks EHISele olema täiendav kontroll. Täienduskoolituse kvaliteedi edendamine peaks koolitusasutusele olema kui präänik, mitte kui piits. Vältida tuleks ülereguleerimist, usalda koolitajat! Kui TÄKSi nõudeid ei täida praegu ligi pooled täienduskoolitusasutused, siis tuleks välja selgitada, miks ei täideta, ja kui võimalik, siis pakkuda nõustamist. TÄKS on olemas alates 2015. aastast, hindamine korrastab valdkonda. Pakuti välja, et riigi tasandil võiks luua koolituste ja koolitajate andmebaasi, mis sisaldaks klientide (koolitustel osalejate) tagasisidet, mis oleks isikustatud (mitte anonüümne) ja selle põhjal oleks ehk lihtsam koolitajate-koolituste valimine üle Eesti. Väljakutsetena riigi tasandil toodi esile ressursside puudumist, ja arutleti küsimuse üle, kuidas motiveerida lävendit ületama; võimalustena nähti koolitaja kutse väärtustamist. Oluline on vastutus hindamise kvaliteedi eest; hindamine peaks olema objektiivne; tulemuslikkuse hindamine peaks baseeruma andmepõhisel analüüsil.
Lisaks peeti riigi tasandil oluliseks:
- Kutsestandardite olemasolu/rakendamine.
- Usaldus koolituse pakkujate (sh ülikoolid) sisehindamise suhtes. Partnerlus.
- Riik peab saama objektiivse ülevaate registris olevatest koolituse pakkujatest/korraldajatest - kas kõik on usaldusväärsed?
- TÄKS-i reeglite järgimine/riigipoolsed selged reeglid
- EHIS-s registreeritud täienduskoolitusasutuste juhtidele võiks korraldada infopäevi olemaks ühises mõistete-nõuete inforuumis.
- Riiklikult võiks korraldada täiskasvanute koolitajatele koolitusi eesmärgiga tõsta koolituse kvaliteeti
- Kvaliteedi hindamisel tuleks lähtuda koolitusasutuse suurusest ja regionaalsest paiknemisest (diferentseerida nõuded)
- Õppija selge teavitamine
- rahastuse suunamine
- Kvaliteedinõuded täitmisele
- protsess versus tulemus
- Teavitustöö fookus paika, teavitus õigetele sihtrühmadele
Aruteludes kerkisid esile küsimused:
- Kui koolitajad läbivad kutsehindamise, siis milleks hinnata koolitusasutuse kvaliteeti?
- Miks üldse pakkuda koolitusi avalikule sektorile, kui pakkumusi hinnatakse vaid hinna järgi?
- Kuidas toetada alustavaid koolitusettevõtteid?
- Välishindamine on vajalik, aga kuidas tagada, et hindamisse panustatud ressurss annaks vähemalt soovitud tulemuse?
MILLISED ON VÄLISE KVALITEEDI HINDAMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED RIIGI TASANDIL?
Väljakutsed | Võimalused |
Riigi tasemel on väljakutse, kuidas koolitusfirmale, eriti alustavale koolitusfirmale, pakkuda abi ja toetust vastavusse viimise protsessis. | Saab soovitud teenust, mis vastab nõuetele |
Võib protsesse takistada, kui hinnatakse väljast | Õpetamist saab võrrelda |
Nähtavus, objektiivsus | tagasiside |
Ressursid | Kontroll |
Eesmärkide, kriteeriumite selgus, arusaadavus | Rahastuse valikud Hanked |
Mikroettevõte täidab nišši (hobi korras tegutsev, selge vajadus ja turunõudlus olemas) | Sisehindamine:
|
Erapooletu hindamine |
|
Ressursside optimaalne kasutamine riigi aspektist) |
|
Seaduste ja reeglite sh kutsestandardite ajakohastamine |
|
Koolitusasutuse tasand
KUIDAS JA MIL MÄÄRAL TOETAB VÄLINE KVALITEEDI HINDAMINE TÄIENDUSKOOLITUSASUTUSE KOOLITUSTE KVALITEEDI EDENDAMIST?
Välise kvaliteedi hindamine: suunab eneseanalüüsile; annab võimaluse võrrelda end sarnaste organisatsioonidega; annab teise vaatenurga ja värske pilgu; annab tagasisidet, mis hästi ja edasisidet, mil moel edasi. Väline kvaliteedi hindamine soodustab koolitusettevõtlust, selekteerib ja korrastab koolitusturgu, annab täienduskoolitusasutusele võimaluse eneseanalüüsiks. Koolitamisel on olulised inimesed ja tulemused ehk õppe-eesmärkide saavutamine. Olulised on ühtsed nõuded ja järjepidevus. Koolitusettevõttele peaks väljastama kvaliteedimärgi. Väline kvaliteedi hindamine annab kinnituse, et koolitusasutused on õigel teel; oluline on valdkonna ekspertide kaasamine õpiväljundite hindamise protsessi. Ühtse kvaliteedistandardi olemasolu on vajalik tagasiside saamiseks ja asutuse hindamiseks ning arendamiseks. Hindamisest on kasu, kui see toimub koostööna koolitaja, korraldaja, turundaja, tellija ja õppija vahel. Kvaliteedi hindamine survestab läbi mõtlema kuivõrd koolitus tegelikult vastab nõuetele. Dokumentide alusel saab kontrollida, kas õppekava vastab standardile.
Kerkisid üles küsimused:
- kuidas tagada hindamisel sisuline lähenemine ja vältida hindamise subjektiivsust?
- mis kogutud infost edasi saab, kuidas see aitab koolituste kvaliteeti säilitada?
MILLISED ON VÄLISE KVALITEEDI HINDAMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED KOOLITUSASUTUSE VAATEVINKLIST TULENEVALT?
Väljakutsed | Võimalused |
Kuidas asutusi motiveerida? |
|
Kvaliteedinõuete täitmine, hea taseme hoidmine |
|
Tulemuste hindamise kriteeriumid, subjektiivsus hindamisel, mis lähtub hindaja hoiakutest, turusituatsioonist või konkurentsist. Koolitusteenuse kvaliteedi analüüsi koostamine, tagasisidega on raske toime tulla. | Väga selged ja üheselt mõistetavad kriteeriumid hindamisel. |
Kuidas hindamist korraldada? On ja jääb bürokraatlikuks kontrolliks ning ei muutu kunagi sisuliseks. | Välja töötada jätkusuutlik süsteem täienduskoolitusasutuste toetamiseks kvaliteedi arendamisel. |
Hindaja ei ole koolitaja ning tal ei ole kogemusi õpi-, grupi- ja isiksusliku arengu protsesside juhtimisel. | Hea, lihtne tagasisidestusmudel, mis toetaks analüüsi. |
Kuidas kvaliteedihindamine looks olukorra, et vastutus jääb koolitusasutusele, mitte väliseksperdile. | Ühtselt selged juhendid |
Kuidas koolitada koolitajaid kvaliteedi hindamise teemal. | Arutelud. |
Kust leida välishindajaid, kes annaksid ausat ja õiglast tagasisidet. Turg kirju, töömaht suur. Kas on piisav inimressurss? | Suunata rohkem raha andragoogika uuringutesse ja koolitustesse. |
Koolitaja tasand
KUIDAS JA MIL MÄÄRAL TOETAB VÄLINE KVALITEEDI HINDAMINE KOOLITAJA POOLSET TÄIENDUSKOOLITUSE KVALITEEDI EDENDAMIST?
Koolitaja tasandil jäi kõlama arvamus, et väline kvaliteedi hindamine aitab hoida taset; paneb koolitaja ennast arendama ja analüüsima, kas õppija vajab pakutud koolitust ja kas on sellega rahul. Hinnatakse objektiivset tagasisidet, kolleegilt-kolleegile tasandi väärtustamist, ISO standardi kasutamist, kutse andmise väärtustamist ja personaliseeritud väljundipõhisust. Väline kvaliteedihindaja saab anda erapooletut ja kompetentset hinnangut/tagasisidet nii koolitajale kui asutusele. Väline kvaliteedi hindamine aitab koolitajal oma tegevust mõtestada, planeerida, hinnata. See annab võimaluse saada tagasisidet ja võrdluse.
Tekkis küsimus, kas väline kvaliteedi hindamine üldse jõuab koolitaja tasandini või jääb pigem koolitusfirma tasandile?
MILLISED ON VÄLISE KVALITEEDI HINDAMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED KOOLITAJATE VAATEVINKLIST TULENEVALT?
Väljakutsed | Võimalused |
Bürokraatia kasv. Administratiivne koormus |
|
Ajakulu |
|
Sisu hindamine |
|
Hindamine on koolitajale stressirohke ja kammitsev. Kas koolitajal on ressurssi enesearenguks ja hindajatega tegeleda? |
|
Tagada hindajapoolne objektiivsus ja õiglus. Kes hindab hindajat ehk välishindaja ettevalmistus ja professionaalsus. |
|
Ekspert vs koolitaja (kes tasub hindamise eest?) | Aus konkurents ja läbipaistvus. Ühtne arusaam kvaliteetsest koolitusest. |
Ei vasta nõutele = ei lubata koolitada |
|
liigne kontroll vähendab loovust | süsteem peab olema elav, kaasav |
koolitajate pädevus (koolitaja peaks valdkonda tundma ja lisaks peaks tal olema teoreetiline baas) |
|
Kuidas praktikuid kaasata? Pean vastama koolitajana kvalifikatsioonile | saan koolitajana tagasisidet, hindamine suunab koostööle |
Kokkuvõttes
Väline kvaliteedihindamine toetab kõikide osapoolte vahelist koostööd, tagasiside oleks organiseeritud ja hinnatav. Kõiki osapooli peaks kaasama, osapooled: riik, koolitusasutus, koolitaja peaksid moodustavad terviku. Oluline, on seda tervikut tajuda ja sellega arvestada. Oluline märkamine, et kõige keskmes on õppija, Arutelust tuli ka välja, et välishindamine on vajalik, kuid mõelda tuleks rohkem kolleegilt-kolleegile suhte väärtustamisele, tagasisidele. Arendamise ja toetamise funktsioon ei tohiks muutud kontrollifunktsiooniks. Väljakutsetena nähti ressursse, vastutuse võtmist, võimalusena koolitaja kutse väärtustamist, õppija vajaduste esile seadmist.
Ettepanekud:
- Koolitajate kaasamine koolitusasutuste välishindamise protsessi ettevalmistamisesse (nad teavad koolitusasutuste olukorda ja kitsaskohti paremini). Koolitaja enda sisend, mida hinnata, peaks olema arvesse võetud.
- Informeerimine välishindamisest pole hetkel piisav. Kui isegi lühikirjeldus oleks ka vene keeles, siis oleks lihtsam keskenduda (e-kirju on palju, ei loe igat kirja)
- Koolitusasutuste tunnustamine ja toetamine
- Kui tegutseme õppija huvidest lähtuvalt, siis õppijate esindajad peaksid olema välishindamisse kaasatud (või nende tagasiside peaks olema hindamiskriteeriumide sees).
