Üliõpilastel on käes kibe eksamite ja arvestuste periood, argikeeles lühidalt: sess. Kus ja kuidas õppida, selles on küsimus. Tartus ei ole vaja vastust kaugelt otsida – keset linna, Vanemuise mäel särab veel ööpimeduseski kutsuvalt ülikooli raamatukogu tavapärasest hiljem ning siit ka nimi – ööraamatukogu.

_{Foto: Kadi Kass}

Kui ka muidu on raamatukogu üks mu lemmikpaikadest maailmas, siis nüüd, tudengina, siis tuleb tunnistada, et juba nädalapäevad olen olnud igapäevane tänulik ööraamatukogu külastaja, veetes siin kaugelt rohkem tunde kui kodus. Miks siis ikkagi?

Põhjus number 1 – vaikus

Seda, et õppimiseks on üldjuhul vaja rahu ja vaikust, ei pea ilmselt pikalt tõestama. Raamatukogu on tõesti see koht, mis tagab õppimiseks vajaliku vaikusetaseme. Samas – õppijaid ja õppetöidki on ju erinevaid. Lisaks vaiksele analüüsile on vaja ka sotsiaalset õppimis, kaaslaste tuge ja tagasisidet ning asjade läbiarutamist. Ka sellele on raamatukogus mõeldud – on olemas spetsiaalsed grupitööruumid, kus saabki koos õpingukaaslastega kohtuda ja ka rääkides õppida nii, et see teisi ei sega. Erinevate müra- õigemini vaikusenõudlikkusega külastajaid arvestades ongi raamatukogus nii avatud suhtlusala kui lugemissaalide vaiksed alad. Kui aga siiski selgub näiteks, et just sinu lemmikõppepaiga vastalaua on hõivanud kõrvulukustava klahviklõbinaga läpaka omanik – siis on lahendus õnneks lähedal. Nimelt saab vajadusel lugejateenindusest osta kõrvaklappe. Samuti tuli mulle üllatuseks, et lisaks raamatutele on võimalik laenutada veebikaamerat - ja e-eksami korral on see ju lausa kohustuslik nö õppevahend. Kui võrdlen oma eelmise ülikooliõpingute ajaga, siis vahepeal toimunud digipööre on ikka võimas! 

_{Foto: Kadi Kass}

Põhjus nr 2 – inforikkus

Ükskõik kui hästi varustatud on mu kodune raamaturiiul – kõike vajalikku seal paratamatult ei leidu. Kuidas saakski, kui tihti alles õppimise käigus leiad viite mõnele mõnele teosele või artiklile. Õnneks on raamatukogus uus vajalik infoallikas ainult paari kliki kaugusel, kui kasutada võrratuid teadusandmebaase, mis on TÜ tudengeile tasuta kättesaadav – või ka paberraamatuid, mille leidmiseks on nüüd avatud hoidla kaudu täita ka ununema kippuvat liikumisvajadust. Nimelt on hea õppimise vahel ikka pause teha. Raamatukogu mõõtmatult suurena tunduvas avahoidlas ringi kõndides on võimalik päevane sammunorm isegi täis saada!  

Põhjus nr 3 – õppekeskkond

Minu jaoks suurim väärtus kodus õppimisega võrreldes on ikkagi õppimist toetav keskkond, mida raamatukogu pakub. Juba füüsiline eemaldumine järjekorda ootavatest kodutöödest, ust avama kutsuvast külmkapist või mugavast diivanist, rääkimata tähelepanu vajavatest pereliikmetest võimaldab keskenduda eesmärgile – eksamiteks õppida. Ja kuhu siis mujale minna õppimistakistusi ületama kui mitte raamatukokku. Vähemasti minu puhul see töötab. Tõele au andes on võimalik ka raamatukogus kogenud prokrastinatsiooni ehk viivitamise harrastajal võimalik langeda mõne tegevuse lõksu, mis sihipärasest tegutsemisest kaugel, aga viimaks asub temagi ümbritsevate õppimisnohinast nakatudes uuesti õpikute kallale.

Aga vanasti… Aga turvalisus?

Tõtt öelda ei ole ööraamatukogu Tartu peal eriline uudis. Seda on korraldatud juba aastaid ja uhkemaltki. Nimelt tänavu siin lugemiskoeri ei kohta, TÜ üliõpilasesindus tudengitele tasuta kohvi ja teed ei paku ning muid lisategevusi, mis õppimise vahepeal füüsiliselt aktiivsena hoiaks, samuti ei toimu. Seda loomulikult selle va viiruse tõttu. Õnneks ööraamatukogu siiski keerulisest olukorrast hoolimata ära ei jäetud. TÜ raamatukogu direktor Krista Aru tunnistas: “Tekkisid kahtlused, kas seda on ikka vaja, kui ülikoolis on distantsõpe ja eksamid toimuvad enamuses veebi teel.” Ööraamatukogu vajalikkust arutati üliõpilasesindusega ning ühiselt leiti, et õppimise võimalus raamatukogu rahulikus ja keskendumist soodustavas keskkonnas peab olema. “Meie maja on suur, ruumi- ja õhuküllane. Siin on hea õppida. Loodame, et tudengid seda võimalust ka kasutavad, ” lisas Aru. Kinnitan, et kasutavad. Maskid ees ja turvaliselt üksteisest eemal nagu kord ja kohus ja muudkui õpivad.

_{Foto: Kadi Kass}

Öö on ikka magamiseks

Lõpetuseks kinnitan lugejale, kes on ehk selle artikli lugemise ajal mõelnud, et ega see öösel õppimine ikka õige asi ei ole, et tõele au andes teab ka ülikooli raamatukogu hästi, et lisaks õppimist toetavale keskkonnale vajab tudengi aju õpitu omandamiseks ikka und ka. Südaööl ehk siis 3 tundi tavapärasest hiljem siiski uksed sulguvad. Jõuan oma arvestustöö napilt tähtajaks ehk 23.58 teele saata ja kiirustan viimase külastajana majast välja. Aitäh, ööraamatukogu, selle õppimisvõimaluse eest ja kohtumiseni uusi teadmisi looval õppimispäeval! On sessiaeg.

Hea lugeja, jaga kommentaarides, kus ja kuidas sina kõige paremini õpid?

---

Kadi Kass on Tartu ülikooli kogukondade arendamise ning sotsiaalse heaolu magistrant ning 2021. aastal EPALE saadik.