Sel kevadel sai Sihtasutuse Kutsekoda ja Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE Eesti keskuse tellimusel läbi viidud kaks koolitust täiskasvanute koolitajate roheoskuste arendamisest. Sellest ajendatuna mõtlesime kirja panna mõned mõtted, mis olid läbivad ka nende koolituste jooksul.

Tõele au andes on jäätmete liigiti kogumine siiski seotud roheoskustega, kuid see on vaid üks väike viis, kuidas roheoskused praktikas väljenduvad. Pigem tahaksime alustada sellest, miks peamiselt arvatakse, et roheoskused on prügi sorteerimine.

Kui hakata rääkima keskkonnateemadest või näiteks ringmajandusest, siis esimene asi, mis paljudele kohe pähe torkab, on prügi sorteerimine ehk õige väljendina jäätmete liigiti kogumine (kodanikud koguvad jäätmed, annavad need jäätmekäitlejale ja nt pakendijäätmete sorteerimist teeb käitleja, mitte tavainimene). See on igati arusaadav, sest jäätmed on midagi, millega igaüks meist kokku puutub, see on silmnähtavalt praktilisel kujul osa meie elust. See, kuidas asju toodetakse, milline on näiteks toidutootmise keskkonnamõju ja kuidas see kõiki ülemaailmseid aineringeid mõjutab, on juba oluliselt keerulisem mõista. Enamik meist ju seda ei näe, see toimub kuskil kaugel ja me ei pruugi kogu süsteemi ulatust isegi hoomata. Keskkonnaprobleemid on juba ammu aga globaalsed ja piisab näitest nagu Suessi kanalisse kinnijäänud kaubalaev, et aru saada, kui oluline on ülemaailmsete süsteemide mõistmine tänapäeval. Seetõttu peavad ka meie oskused nende probleemidega hakkamasaamiseks olema laiemad kui kodune jäätmetega ümberkäimine.

Aga mis need roheoskused siis on? 

Esiteks mõeldakse selle all pigem pädevusi ehk need hõlmavad nii oskusi, teadmisi, hoiakuid kui ka väärtusi, mis aitavad meil arendada ja toetada kestlikku ja ressursisäästlikku ühiskonda. Euroopa kestlikkusalaste pädevuste raamistik GreenComp loeb roheoskusteks järgmised oskused: kestlikkuse väärtustamine, õigluse toetamine, looduse väärtustamine, süsteemne mõtlemine, kriitiline mõtlemine, probleemi piiritlemine, tulevikupädevus, kohanemisvõime, uuriv mõtlemine, poliitiline ärksus, ühistegevus, isiklik algatus. Terasem lugeja võib siinkohal nüüd mõelda - enamus neist on ju põhimõtteliselt üldpädevused! Ja nii see ongi. Need on üldoskused, mida on vaja 21. sajandi maailmas ning mis on suunatud keskkonnahoidliku ja jätkusuutliku ühiskonna loomisele.

Kuidas roheoskusi õpetada ja miks me ikkagi siis prügi sorteerimisest rääkida ei taha? 

Põhimõtteliselt võib seda teha, aga sellest tänapäeval enam ei piisa. Jäätmete liigiti kogumine on vaid laiema pädevuse üks väljendus. Me kogume jäätmeid liigiti siis, kui me saame aru, miks see on oluline, mis on erinevad materjalid ja miks on hea neid ringluses hoida, ja kui meile on loodud võimalused selleks tegevuseks. See tähendab, et meil on tegelikult vaja süsteemset mõtlemist, et aru saada ressursside ringlusest maailmas. Samamoodi on meil vaja kriitilist mõtlemist, et tunda ära rohepesu. Meile ei piisa sellest, et välja tuua kõik praegused näited rohepesust, sest juba homme võib turul olla uus imeline toode või teenus, mis väidetavalt on kõige rohelisem üldse. Meil on vaja arendada oskust küsida õigeid küsimusi nende lahenduste kohta, näiteks kas see lahendus tegelikult vähendab jäätmete hulka ja tooraine ammutamist maapõuest?

Roheoskuste arendamine ja õpetamine pole midagi uut, kuid aina keerukamaks muutuvas maailmas, kus keskkonnahoidlikkus ja kestlikkus on tihti segamini rohepesuga, on meil seda üha enam vaja. Muidugi on oluline, et inimesed päriselt mõistaksid, millised jäätmed kuhu käivad, teaksid, kuidas komposti teha või oskaksid katki läinud asju parandada. Veelgi olulisem on siin aga näha laiemat pilti ja aru saada, mis väärtus või oskus on nende praktiliste tegevuste taga. Ükskõik, kui palju ressursse me suuname üleriigiliste prügisorteerimise kampaaniate läbiviimisele, ei ole neil mingit mõju, kui inimestel ei ole baasväärtusena kestlikkuse väärtustamist ja eelnevalt mainitud süsteemset mõtlemist, et üldse mõista, miks nõutud tegevus on oluline.

Haridusvaldkonna võimekus on aegade algusest saati olnud ka inimeste hoiakute ja väärtuste kujundamises ning mõtlemisvõime arendamises. Praegusel ajal, kui on vaja disainida ühiskond keskkonnahoidlikumaks, on haridusvaldkonna roll roheoskuste arendamisel üha enam oluline.

Kuidas on sinu enda roheoskustega? Kas sinu oskused toetavad kestliku ühiskonna loomist?

Mõningast lisainfot roheoskuste õpetamise kohta:

Zero Waste koolituskäsiraamat

Kuidas aidata muuta inimeste valearusaamu ehk väärmõisted ringmajandusest?

Blogipostituse autorid: 

Kadri Kalle on tegelenud säästva arengu ja keskkonnahariduse õpetamisega üle 15 aasta, Eesti kõrgkoolidest kuni rahvusvaheliste koolitusteni Aasia ja Aafrika kogukonnajuhtidele. Praegu töötab ta haridusprogrammijuhina Teeme Ära SAs ja on keskkonnaekspert oma ettevõttes Acento, mis pakub keskkonnaalast tuge ürituste korraldajatele. Kadri on lõpetanud keskkonnakaitse magistratuuri Eesti Maaülikoolis ja täiendanud end hariduspsühholoogias Tallinna Ülikoolis.

kadri.kalle@letsdoitfoundation.org, https://www.linkedin.com/in/kadrikalle/ 

Mayri Tiido on 10-aastase kogemusega kutsega täiskasvanute koolitaja (tase 6) ja ettevõtja. Igapäevaselt tegeleb ta Eestis ringmajanduse edendamisega läbi koolituste, teavitustöö ja iduettevõtte Materjalivoog. Ta on sertifitseeritud ringdisaini meetodi CIRCO koolitaja Eestis ja täiendanud end "Ringsete ärimudelite innovatsiooni" teemal Cambridge’i ülikoolis. Ta kuulub maailma suurima ringmajandust edendava sihtasutuse Ellen MacArthur Foundation võrgustikku ning on külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias ja Estonian Business Schoolis jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse teemadel.

mayri.tiido@gmail.com, https://www.linkedin.com/in/mayritiido/