Blog 12 november 2022

Avatud teadus, kodanikuteadus ja raamatukogu - mis neid ühendab?

Meenutus Open Access nädalast raamatukogus

Kadi Kass

_{Foto: autori erakogu}

Porikuu tõi akadeemilistesse kalendritesse sellise huvitava nähtuse nagu Open Access nädala. Selle raames sai teada nii avatud teadusest kui ka kodanikuteadusest. Ja see kõik toimus raamatukogus. Mis seos sel kõigel on, jagan allpool.

Miks just raamatukogu, mitte mõni spetsiaalne teadusasutus avatud teadusega tegeleb ja avatud juurdepääsu nädalat korraldab? Küsisin järele, mis on raamatukogu roll avatud teaduse juures? Tartu Ülikooli raamatukogu erialainfotalituse juhataja Lilian Neerut vastas: “Avatud teaduse eesmärk on muuta avaliku raha eest loodud teadustulemused kõigile vabalt ja piiranguteta kättesaadavaks. Praegu on suurem osa jätkuvalt tasulistes andmebaasides. TÜ raamatukogu on avatud juurdepääsu põhimõtteid tutvustanud juba 2009. aastast alates. 2014. aastal lisandus teadusandmete haldamise temaatika.”

Avatud või vaba?

OA on lühend inglise keelest ja märgib mõistet Open Access ehk avatud juurdepääsu. See ei ole siiski sünonüüm lukuabile ega ka lahtiste uste päevale, vaid selle all peetakse silmas põhimõtet, et teadusinformatsiooni avaldatakse avatuna ehk kõigil on seda võimalik tasuta ja juurdepääsupiiranguteta veebis lugeda, alla laadida, kopeerida, printida. Juhul kui on korrektselt viidatud esmaallikale, siis võib seda ka levitada, taaskasutada ja avaldada. Viimane on ka peamine erinevus vabast juurdepääsust (inglise keeles free access), kus juurdepääsuga teoseid võib küll refereerida ja tsiteerida, kasutada illustreeriva materjalina ja reprodutseerida teoste katkendeid motiveeritud mahus, aga muude toimingute tegemiseks on vaja autorilt või kirjastajalt küsida eraldi luba. Ehk kui minu peas vaba oli laiem mõiste kui avatud, siis siin kontekstis on hoopis vastupidi.

Avatud juurdepääs ja avatud teadus

Avatud juurdepääsu juurest jõuame avatud teaduseni, mis enamasti hõlmab endas avatud juurdepääsu, avatud teadusandmeid, avatud tarkvara jne. Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) üks lisadest on Eesti avatud teaduse raamistik, mis lähtub 2016. aastal Eesti Teadusagentuuri loodud avatud teaduse ekspertkomisjoni ja RITA programmi raames läbi viidud kahe uuringu ning Euroopa Komisjoni ja OECD soovitustest. Aktiivselt tegelevad Eestis avatud teaduse põhimõtete tutvustamisega ülikoolide teadusraamatukogud ja DataCite Eesti konsortsium.

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 punkt 1.10 näeb ette avatud teaduse põhimõtete rakendamise toetamist, et parandada teadustulemuste ja andmete kättesaadavust ja kasutamist nii teadlaste, ettevõtjate kui ka kodanike poolt. Punktis 1.11. soodustatakse teadustulemuste laiemat kättesaadavust ja levitamist, et tõsta inimeste teadlikkust teadussaavutustest ja nende mõjust ühiskonna arengule, toetatakse teaduse ja teadushariduse populariseerimist ning jätkatakse Eesti teaduse, teadlaste saavutuste ja ettevõtete rahvusvahelist tutvustamist.

Eesmärk, et teadusandmeid hoiustatakse kindlatele standarditele vastavates ja avatud repositooriumites ning need tehakse kättesaadavaks esimesel võimalusel, toob meid taas raamatukogu muutunud rollini, millele viitas Neerut. Raamatukogu ei ole juba aastaid enam üksnes paberraamatute koguja ja säilitaja, vaid järjest enam ka elektroonilise informatsiooni, sh teadusajakirjade ja -andmebaaside haldaja ja seetõttu akadeemilistele töötajatele järjest olulisemaks partneriks. Ka viidatud teadusandmete küsimus on tänapäeva teadlastele oluliseks teemaks kerkinud.

Kellele on see kasulik?

Avatud juurdepääsu vajalikkusest oli ülal juba juttu, aga olgu selle kasutegurid veel gruppide kaupa ka välja toodud. Esmalt lugejatele − teaduskirjanduse juurde pääseb vabalt ja tasuta ning see peaks kõiki maksumaksjaid rõõmustama. Teiseks tekib autoritel avatud juurdepääsuga oma teoseid avaldades võimalus jagada neid väga suurele lugejaskonnale ehk suurendada nii olulist nähtavust ja võrgustikku. Hariduse kasu on, et haridustöös paraneb ligipääs teaduskirjandusele ja varasematele uurimustele. Teadlastel ja ülikoolidel on võimalik levitada oma uurimustöid, arendada koostööd teaduslikku diskussiooni. Raamatukogudele on kallite teadusajakirjade ostmine kallis, mistõttu teaduse avamine võimaldab teatavat kokkuhoidu. Teadusajakirjade präänik on, et tänu tasuta artiklitele suureneb ajakirjade lugejaskond. Riigile tervikuna aga tekivad uued võimalused teadmuspõhise ühiskonna kujunemiseks.

Avatud juurdepääsu rakendamisel on küll ka täpsemaid tingimusi, näiteks nn rohelise juurdepääsu puhul rakendub kirjastaja nõudel embargoperiood ja on ka teisi nüansse. Siinkohal detailidesse süvenemata saab teadushuvilisena siiski rõõmustada, et Eestis kehtib alates 2013. aastast nõue, et teaduse konkurentsipõhiste uurimistoetuste tulemusel valminud publikatsioonide terviktekstid tehakse Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti.

Kodanikuteadus

Kui avatud teadusest ma tõtt-öelda teadsin ka enne seekordset avatud juurdepääsu nädalat, siis oli mulle uudiseks, et TÜ raamatukogu on nüüd seotud ka kodanikuteadusega. Küsisin taas spetsialistilt järele. Lilian Neerut selgitas lahkelt: “Kodanikuteadus on koostöö teadlaste ja tavainimeste vahel. Meist igaüks võib aidata teadust teha. Oluline on uudishimulik meel ning soov olla kaasatud. Kodanikuteaduse projekt võib hõlmata ühte inimest või miljoneid inimesi, kes teevad koostööd ühise eesmärgi nimel. Tavaliselt kaasatakse avalikkus andmete kogumisse, analüüsimisse või aruandlusse. Põhijooned, mis kodanikuteadust iseloomustavad, on:

osaleda võivad kõik;
kõik osalejad järgivad sama protokolli, et tulemused oleks võrreldavad ja kasutatavad;
kogutud andmeid saavad teadlased päriselt oma uurimistöös kasutada;
kogutud andmed ja teadustulemused on vabalt kättesaadavad kõigile.”

Kodanikuteaduse laiem eesmärk on Neeruti sõnul haritum ühiskond, mille liikmed mõistavad ja väärtustavad teadust ning soovivad ka ise selles osaleda. Seda saab saavutada läbi kaasamise ja harimise.

TÜ raamatukogu - avatud teaduse lipulaev

Selle blogipostituse illustratsiooniks on valitud Teadusraamatukogude visioonikonverentsil esinenud Euroopa avatud teaduspoliitika platvormi esimehe Eva Méndez´i tore avatud teaduse metafoorne seenepilt, kus kodanikuteadus on toodud ära olulise osana avatud teadusest. TÜ raamatukogu avatud teaduse lipulaevana käivitas selle aasta alguses Erasmus+ programmi raames projekti „Akadeemia ja ühiskonna sidemete tugevdamine läbi avatud kodanikuteaduse Balti teadusraamatukogude toel“. Selle teadus- ja arendusprojekti vastutav täitja, TÜ raamatukogu arendusdirektor Liisi Lembinen on välja toonud, et avatud teadus ja selles osad, sealhulgas kodanikuteadus on ELis kasvutrendis tegevused. Antud projekt toetab kodanikukaasatust avatud teaduse rikastamisse rõhuasetusega Balti riikides. Balti riikides on avatud teaduse tegevusi vedanud ülikoolide raamatukogud, mistõttu on antud projekti keskmes teadusraamatukogud kui kõrghariduse teadmuskeskused.
Lilian Neerut täpsustab TÜ raamatukogu uut rolli: “Balti raamatukogud on senini olnud avatud teaduse eeskõnelejad, aga kodanikuteaduse osas meil kogemused puuduvad. Erasmus+ projekti "Akadeemia ja ühiskonna sidemete tugevdamine läbi avatud kodanikuteaduse Balti teadusraamatukogude toel“ raames kaardistame kas ja kui palju on Balti ülikoolide raamatukogud kodanikuteadusega kokku puutunud. Loome õppematerjalid kodanikuteaduse projektide läbiviimiseks ja toetamiseks ning lõpuks töötame välja hõlpsasti kättesaadava nn tööriistakasti raamatukoguhoidjatele, kust on kättesaadav kogu info, mis on vajalik raamatukogus kodanikuteaduse läbiviimiseks. Projekti partnerid on Tartu Ülikool, TalTech, Läti Ülikool, Kaunase Tehnikaülikool, Vytautas Magnuse Ülikool, Web2Learn, Immer Besser GmBH. Projekti lõpuks loodame, et meil on teadmised ja oskused kodanikuteaduse projektide algatamiseks ja me oleme selgelt aru saanud, mis on raamatukogu roll. Kas oleme pigem toetaja või algataja rollis.”

Mõned näited Eestis toimuvatest kodanikuteaduse projektidest, kuhu igaüks saab panustada: Eesti otsib nurmenukke, Samblikevaatlus, Suvine aialinnupäevik, Vabadussõda, Vallakohtud ja Ajapaik.

Lõpetuseks

Raamatukoguaasta jooksul olen eriti tähele pannud, et raamatukogud on mitmel moel teadvustanud oma muutunud rolli, pööranud oma näo veel enam ühiskonna poole, olnud suurepärased avatud ja demokraatlikud kohad. Mulle on väga imponeerinud proaktiivne ja paindlik viis, kuidas raamatukogud kompetentsikeskustena ühiskondlikele muutustele reageerivad ja oma erinevate teenuste ja tegevustega pakuvad uusi võimalusi kõigile, sõltumata vanusest, akadeemilisest staatusest või rahvusest. Soovin seega südamest, et raamatukoguaasta lõppedes ei kasvaks kuskil tee raamatukoguni rohtu, vaid need võimaldaks jätkuvalt nii teadlastele kui kõigile kodanikele oma erinevaid teenuseid. Vivat, crescat, floreat libraries in aeternum!