_{Foto: Sangeet Rao, Pexels}

Laiemale sihtgrupile meie ümber ei ütle sõna andragoogika kuigi palju, parimal juhul seostatakse seda antropoloogiaga. Pedagoogikast omavad aga objektiivset arusaama kõik inimesed, küll subjektiivsete erisustega. Seetõttu on andragoogilise tegevuse selgitamine mõistetavam, kui seda teha võrdluses pedagoogilise käsitlusega. Olles selgitustööd sellisel kujul oma lähedastega praktiseerinud, saan kinnitada, et huvi tekitamine valdkonna vastu ei ole raske, kui seda teha läbi eluliste näidete. Järgnev teemaarendus on minu lihtsustatud käsitlus õpitu tõlgendamisest ja võimalikust selgitusest inimestele kellel puudub teadmine andragoogikast.

Mina kui Andragoog

Andragoogid – kellelegi õed või vennad, tütred või pojad, töökaaslased ja sõbrad, aga siiski ANDRAGOOGID! Erinevate rollide loetelu mõte ei ole viidata, et andragoog olla on üks paljude rollide-seast, vaid pigem see üks, mis täiendab teisi! Olles täiskasvanute harimisega tööalaselt juba aastaid tegelenud, on mind alati paelunud õpetamise teaduslik käsitlus. Nüüd, seda eriala ülikoolis õppides, saan kinnitada, et avastan täiskasvanute õpetamist täiesti uuel moel.

Andragoogiline õpikogemus ülikoolis

Senise kogemuse näol võin kinnitada õpikeskkonna olulisusest uute teadmiste omandamisel, seega  – andragoogilised tõekspidamised toimivad. Üldteada on väide, et olulised asjad peavad olema lihtsad. Mõeldes senisele õpikogemusel ülikoolis, saan kinnitada, et eelnimetatud printsiipi rakendatakse uute teadmiste õpetamisel ka siin. Väikeste, aga kindlate sammudega eesmärgi suunas liikudes luuakse side säilinud isikupõhise oskusteabega. Eesmärgiks õpitava teema vastu huvi äratamine ja/või selle säilitamine.

Refleksiivse tegevuse tõlgendus andragoogilises ja pedagoogilises käsitluses

Imponeerivamaks avastuseks senisel andragoogiku kujunemisteel pean refleksiivse tegevuse käsitlust. Lihtsustatult tähendab see teemaga seonduvalt küsimusele MIKS vastamist. Sellist küsimust suudavad valehäbita enim esitada lapsed varases noorukieas. Alaline küsimustele vastamine tundub täiskasvanutele pigem tüütu kohustusena, millele üritatakse lühidalt ja teemaarendust tõrjuvalt vastata. Argielus ei teadvusta me lapsele omase küsimuse olulisust tema arenemisteel. Neile päringutele vastumeelselt või mõistetamatult vastates pärsime lapse edasist huvi teema vastu. Sellise käitumise juures jääb meile teadvustamata ka tõik, et õiges kontekstis aitaks miks-küsimus lapsel mõista õppetöö sisu ning luua seeläbi side õpitava teemaga. Esitatav küsimus sunnib meid mõtlema, otsima seoseid, uurima ja avaldama arvamust ehk lühidalt väljendades  –  õppima. Täiskasvanu määratluse kriteeriumiteks on aga iseseiseva ja vastutustundliku elukorralduse järgimine. Arengukontekstis tähendab see enesekasvatuse ja -harimise praktiseerimist. Refleksiivse tegevusena tähendaks see oma tegemiste osas jätkuvalt miks-küsimuse esitamist.

Kiires elukorralduses on tavapärane, et me teeme ja ütleme asju, süüvimata teema sisusse. Esitades harjumuspärase arvamuse kohta küsimuse „miks“, võib vastuse sõnastamine või kirjutamine meie arusaamisi mõjutada kujul, mis inspireerib meid vastama ka järgmistele sarnastele küsimustele. Tekitatud ahelreaktsioon seob meid teemaga ning aitab mõista enda vajakajäämisi või vasturääkivusi käsitletavas teemas. Selliselt loob täiskasvanud inimene endale keskkonna, kus ta teadlikult suhestab ennast teemaga läbi esitatud arvamusavalduse. Edasise huvi suurendamine sõltub analoogse tegevuse oskuslikust edasiarendusest.

Andragoogiline soovitus

Eelkirjeldatu eesmärgiks oli selgitada ühisosa pedagoogilises ja andragoogilises refleksiivses tegevuses, mille teaduslikule käsitlusele mõlemad õppesuunad oma sihtgrupist lähtuvalt keskenduvad. Kajastatud teemakäsitlust aluseks võttes soovin lõpetuseks, et me täiskasvanutena rohkem teadvustaksime enda olemust ja tegevusi, siis suudame mõista ka oma saavutusi, … selliselt inspireerime end oma elu teadlikumalt kujundama.

Autor: Janek Reimo on andragoogika bakalaureuseõppe I kursuse üliõpilane

Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli ainekursuse „Esitlus- ja aruteluoskused“ raames