Ametialade piiride hägustudes lähevad üldoskused tööturul üha enam hinda
Olukorras, kus tegevusvaldkondade ja ametialade vaheliste piiride tõmbamine on aina keerulisem, muutuvad nii tööandjate kui ka -võtjate vaatest oluliseks head üldoskused, rääkis Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma Parempoolsete seminaril.
Parempoolsete korraldatud avalikul seminaril „Miks maailma parim haridussüsteem ei rahulda majanduse vajadusi?“, otsiti vastust küsimusele, kuidas panna haridussüsteem ja tööturg paremini ühte jalga astuma.
Arutelul osalenud Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma rääkis, et tööjõu ja oskuste vajadust analüüsivatest OSKA uuringutest on välja koorunud murekohad, mida tunnetatakse kõikides majandussektorites. Neist üks on tehnoloogia ja tehnikaalaste teadmistega töötajate ebapiisav järelkasv. Paraku panevad noored oma tee tehnoloogiaerialadele lukku juba põhi- ja keskkoolis, tehes otsuse, et reaalained on rasked ja neid nad süvendatult õppida ei taha. Näiteks piirab tuleviku valikuid see, kui gümnaasiumis on õpitud kitsast matemaatikat.
Inseneriakadeemia programmid, mis on suunatud nii õpilastele (MATIK-õpe) kui ka õpetajatele („Lae end“) võiksid aidata muutust tuua.
Üldoskusi tuleb arendada ainetundides
Teine murekoht on õpilaste vähene arusaam õpitu seostest päriseluga: teadmised võivad olla head, aga neid ei osata rakendada. Vähenenud on käelised oskused ja looduse tundmine. Viimane on probleem erialadel, kus on vaja asuda tööle näiteks metsas.
Üldoskuste, nagu seoste loomise, probleemide lahendamise ja analüüsimise oskuse kujundamisele tuleks ainetundides kindlasti tähelepanu pöörata. Inimestel, kes on paindlikud ja õppimisvõimelised, kes suudavad teadmisi ühelt tegevusalalt teisele üle kanda, on kergem tööd leida. Seda eriti olukorras, kus tegevusvaldkondade ja ametialade piirid hägustuvad: näiteks ei ole tänapäeval alati võimalik öelda, kas finantsspetsialist on ka IT-spetsialist või mitte. OSKA uuringute tulemused kinnitavad, et heade üldoskustega inimesed on tööandjate vaates kõrgelt hinnas.
Seminari „Miks maailma parim haridussüsteem ei rahulda majanduse vajadusi?“ aruteluringis osalesid ka Jaak Aaviksoo (akadeemik, endine rektor ja minister), Hando Sutter (Eesti Tööandjate Keskliidu juht), ning Liina Maurer (Parempoolsete hariduskomisjoni juht, Tartu Ülikooli nooremteadur). Arutelu juhtis Andres Kaarmann.
Seminari saab järele vaadata SIIT.
Artikkel on algselt avaldatud Kutsekoja kodulehel.
Üldoskused versus roheoskused
Siinset blogipostitust lugedes meenus mulle hiljuti silma jäänud Tarmo Jüristo arvamusartikkel Eesti Päevalehes (ANALÜÜS | Eesti suhtub äärmiselt ükskõikselt kliimamuutusse ja sellega võitlemise vajadusse. Oleme selle poolest Euroopas erakordsed. 31.07.2025), kus ta teeb ülevaate värskest Eurobaromeetri üleeuroopalisest küsitlusuuringust kliimamuutuse teemadel. Jüristo toob välja, et Eesti eristub sel teemal teistest Euroopa riikidest väga tugevalt. Me oleme Euroopas keskmisest rohkem mures sõjaohu ja majanduse olukorra pärast, aga konkurentsitult kõige vähem mures kliimamuutuse pärast ja sellega viimased EL riikide rivis, kus tervelt 10% Eestis küsitletutest arvab, et tegemist on üldse ebaolulise asjaga (viis korda rohkem kui EL-i keskmine 2%). Kui aga küsida Eestis arvamust selle kohta, kui suur probleem on looduse hävimine, siis ühtäkki oleme keskmisest eurooplasest rohkem mures (36% Eestis vs. 33% Euroopas) ja kõige mõjusama keskkonnakaitse moodusena märgime looduse taastamist. Sellest lähtuvalt toob Jüristo välja, et Eesti inimene hoolib loodusest ja keskkonnast – enda kinnitusel rohkemgi kui eurooplased keskmiselt –, aga ei oska või soovi samas näha selle seost kliimamuutusega.
See viimane näitab minu hinnangul rõhutatult üldoskuste arendamise teadlikku vajadust igal sammul, nii üld-, kutse-, kõrg-, aga kindlasti ka täiskasvanuhariduses. Sest eks ole ju suur osa siinses blogipostituses välja toodud üldoskustest ühtlasi ka olulised roheoskused (GreenComp) - seoste loomise, probleemide lahendamise ja analüüsi oskus, kohanemisvõime ja loovmõtlemine. Meil on ühiskonnas hädasti vaja juurde kriitilist meelt ja süsteemset mõtlemist ning selles osas peame täiskasvanute koolitajatena initsiatiivi haarama. Roheoskuseid, nagu kirjeldab Euroopa kestlikkusalaste pädevuste raamistik, on võimalik arendada kõikide valdkondade koolituste käigus, olgu tegemist siis meeskondade juhtimise, sotsiaaltöö, finantside või uute koolitajate väljaõppega. Saame ühiselt palju ära teha kui teadlikult mõtestame, et kriitiline ja süsteemne mõtlemine ongi see võtmeroheoskus, mida ühelt poolt hindavad kõrgelt tööandjad ja mille abil ehk meie õppijad edaspidi oskavad luua seoseid looduse hoidmise ja kliimamuutuste vahel, et Eesti järgmistes uuringutes ei trooniks negatiivsel poolel ning ei esindaks kummaliselt toksilist suhtumist kliimamuutustesse.
T.Jüristo analüüsi algallikas Special Eurobarometer 565