Aina rohkem pööratakse täiskasvanuõppes tähelepanu kehapõhistele praktikatele, mis toetavad õppijate vaimset ja füüsilist heaolu. Muutuvas maailmas tulebki leida parimad viisid oma kompetentse hoida ja arendada. Näiteks on mindfulness-praktikad saanud Eestiski mõne ettevõtte töökultuuri lahutamatuks osaks. 

Kehapõhiste praktikate (nt hingamisharjutused, visualiseerimine, meditatsioon ja füüsiline liikumine) kasutamine õppetöös on paljudele uudne lähenemine. Samas on teada, et need praktikad aitavad õppijatel keskenduda, leevendada stressi ja parandada oma õpioskusi, luues samal ajal tugevama sideme oma keha ja meele vahel. Näiteks on uuringud  näidanud, et MBSR (mindfulness based stress reduction) programm võib olla sama efektiivne kui farmakoloogilised ravimeetodid ärevushäirete korral, tuues kasu ka depressiooni ja sotsiaalse ärevuse leevendamisel, ühtlasi toetab see ka tähelepanu juhtimist ning emotsioonide reguleerimist (vaata lisaks siit: Mind and Body Approaches for Stress and Anxiety: What the Science Says). Lisaks võib tuua uuringu Body Awareness: a phenomenological inquiry into the common ground of mind-body therapies , milles  leiti, et kehatunnetusele tähelepanu pööramine aitas inimestel paremini reguleerida oma emotsioone ja toetada tervist. 

Jaanika Aasa ise ütles,et tema jaoks on alati põnev olnud keha kaasamine õppeprotsessi, sest see on nii suur osa meie teadvusest. Keha mittekaasamine õppeprotsessi on justkui inimese terviku ignoreerimine. Ta usub, et rakutasandil ja kehas on väga palju teadmisi peidus - iseasi on siis see teadmine mingite praktikate kasutamisega nähtavaks tuua.

_{Pilt on loodud Midjourney tehisaru abil. Autori erakogu.}

Tema magistriuuring tõi esile, et paljud täiskasvanute õppesituatsioonide loojad on hakanud kehapõhiseid praktikaid oma töös kasutama ja märganud nende positiivset mõju õppijatele. Kuigi esialgu võib nende praktikate rakendamisega kaasneda väljakutseid nagu osalejate algne kõhklus või vajadus kohandada õppematerjale, näitavad tulemused, et nende takistuste ületamine on väärt pingutust. Sügav hingamine ja meditatsioon aitavad õppijatel paremini keskenduda ja tõsta nende õppimisvõimet. Visualiseerimine aga suurendab motivatsiooni ja aitab seada selgemaid õpieesmärke. Aasa uuringust ilmnes, et kehapõhiste praktikate laiem rakendamine võib toetada õppijate terviklikku nn holistilit arengut ja rõhutab ta vajadust neid meetodeid rohkem kasutusele võtta. Kuigi kehapõhised praktikad on kasulikud,  seisavad õpetajad silmitsi väljakutsetega nende rakendamisel, näiteks piiratud ressursid ja õppijate vastupanu. Kui need väljakutsed saavad ületatud, avanevad uued võimalused õppeprotsessi rikastamiseks.

Jaanika lisab veel, et tema enda jaoks oli kõige olulisem kehapõhistele praktikatele refleksiooniringis koha leidmine, lisaks ka teadmine, et mida rohkem on täiskasvanute õpetajad ise kehapõhiseid kogemusi saanud, seda enam ollakse altimaid neid ka oma õppegruppide peal praktiseerima. 

Kuidas edasi?

Kehapõhiste praktikate kasutamise mõju õppetöös hinnatakse pigem positiivselt. Uuringus osalenud Eesti täiskasvanute õppesituatsioonide loojate vastustest järeldub, et nad hindavad kehapõhiseid praktikaid positiivselt ja kasutavad neid aktiivselt oma õppesituatsioonide kujundamisel. Kehapõhistel praktikatel on oma koht refleksioonis, mis on üks olulisemaid transformatiivse õppe elemente. Tulevikus on oluline uurida nende praktikate mõju õppijate arengule ning leida parimad viisid nende rakendamiseks traditsioonilistes õppekavades.

Artikli autor on Piret Maiberg-Nõu, Tallinna Ülikooli andragoogika magistrant

Artikkel on valminud TLÜ 2024. aasta kevadsemestri kursusel „Kommunikatsioonioskused elukestvas õppes“.

_{Kasutatud allikad:}

• _{Jaanika Aasa kaitses magistritöö "Kehapõhiste praktikate rakendamine täiskasvanute transformatiivses õppes" 2023. aasta kevadel. Tema töö uurib kehapõhise õppimise praktikaid, nende mõju ja rakendamist täiskasvanute õppes. Töö on leitav siit}

• _{Mehling, W.E., Wrubel, J., Daubenmier, J.J. et al. Body Awareness: a phenomenological inquiry into the common ground of mind-body therapies. Philos Ethics Humanit Med 6, 6 (2011). https://doi.org/10.1186/1747-5341-6-6}