Ülikooliõpingud mõjutavad indiviidi järjepidevat professionaalset arengut, sest ülikoolis omandatakse erialaseid teadmisi ja saadakse kogemusi, mille abil tööturul toime tulla (Arum, Gamoran, Shavit, 2007). Stabiilsus arengu trajektooril muutub, kui toimub oodatud või ootamatu üleminek, mis toob omakorda kaasa muutusi senistes hoiakutes ja väärtustes (Reid, Dahlgren, Petocz, Dahlgren, 2011, Kroger, 2007). Oluline muutus professionaalses arengus toimub oodatud üleminekul ülikooliõpingutest erialasele tööle. Ülikoolide õppekavad on orienteeritud kujundama lõpetajaid, kes on võimelised rakendama iseseisvalt teoreetilisi teadmisi, kompetentse koos töökoha seatud nõudmistega (Trede, Macklin, Bridges, 2012), mis nõuab professionaalse arengu teadvustamist. Kuigi probleemid kõrghariduse ja tööturu vahel köidavad üha enam uurijate huvi, keskendutakse siiski liiga vähe üksikisiku kogemustele (Reid, Dahlgren, Petocz, Dahlgren, 2011). Selleks, et mõista probleeme ülikoolide ettevalmistuse ja indiviidide professionaalideks arenemisel, on vaja esmalt uurida, kuidas indiviid ise kogeb professionaalset arengut üleminekul ülikoolist erialasele tööle. Magistritöös tuginetakse professionaalse arengu avamisel ülemineku kontekstis elutee teooriale. Elutee teoorias on fookuses inimese elukäik (Jacob & Weiss, 2010). Fenomenoloogilist uuringustrateegiat kasutades uuriti professionaalse arengu kogemust üleminekul ülikoolist erialasele tööle andragoogika bakalaureuse õppekava vilistlaste näitel. Uurimismeetoditena kasutati dokumendianalüüsi ja poolstruktureeritud intervjuud.

Probleem sõnastatakse uurimisküsimusena: kuidas kogetakse professionaalset arengut üleminekul ülikoolist erialasele tööle andragoogika bakalaureuseõppe vilistlaste kogemuses?

Uurimuse eesmärk on professionaalse arengu kogemuse analüüs üleminekul ülikoolist erialasele tööle andragoogika bakalaureuseõppe vilistlaste kogemuses.

Peamised tulemused näitavad seda, et üleminekut ülikoolist erialasele tööle kogeti valdavalt sujuva ja loomulikuna. Ülikoolis omatakse ideaalsemat arusaama endast, oma arenguvajadustest, mistõttu toimub üleminekul ülikoolist erialasele tööle muutus enesehinnangus, väärtustes ja hoiakutega, mida tunnetatakse ka muutusena professionaalses arengus. Refleksioonioskus toetab professionaalset arengut üleminekul erialasele tööle.

Võtmesõnad: professionaalne areng, üleminek, elutee, kogemus

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.