Arvestusala tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos (OSKA) valmis 2016. a alguses ning keskendus tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimisele raamatupidamise ning sisese ja välise audiitortegevuse valdkondades.

Nutikate masinate ja infosüsteemide kasutuselevõtuga koos väheneb vajadus lihtsama ja rutiinsema raamatupidamisliku töö järgi. Samal ajal oodatakse valdkonda magistritasemel haridusega töötajaid, kes suudavad tänaste majandusandmete pealt tuleviku prognoosida, et sellega olla järjest enam tõsiselt võetavaks toeks majandusotsuste langetamisel.

Arvestusala keskmine töötajate arv aastatel 2011–2013 oli hinnanguliselt 22 600 inimest, mis moodustas ligikaudu 3,4% kogu tööga hõivatud rahvastikust. Arvestusala tööjõust moodustasid suurima ametirühma, 11 550, finants- ja juhtimisarvestuse (raamatupidamise) tippspetsialistid (pea- ja vanemraamatupidajad, kontrollerid, analüütikud, arendusjuhid), arvukuselt järgmine rühm, 6780, olid keskastme raamatupidajad.

Täienduskoolitus

2016. aastal olid valdkonna peamised täiendus- ja ümberõppe pakkujad kõrgkoolid, kutseõppeasutused, valdkonna katusorganisatsioonid (Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK), AK ja ESAÜ) ja erinevad koolitusfirmad.

Arvestusalal on levinud täiendus- ja ümberõppe teel valdkonda sisenemine finants- ja juhtimisarvestuse (raamatupidamise) ning Eestis vastava tasemeõppe puudumise tõttu ka sisemise audiitortegevuse põhikutsealal.

Kuna finants- ja juhtimisarvestuse põhikutsealal (raamatupidajana) töö alustamiseks vajalikud algteadmised on võimalik omandada suhteliselt lühikese ajaga ning kutsealal töötamine võimaldab paindlikkust nii töökoha kui -aja valikul, on selliste kursuste pakkumine ja neil osalemine eelistatud nt Töötukassa pakutavate tööturukoolitustena, kus 2015. aasta andmetel oli finants-, raamatupidamise ja rahandusvaldkonda kuuluvatel koolitustel osalenute koguarv n-ö ametikoolitustest 3. kohal (1245 osalejat).

Ekspertide hinnangul ja valdkonna arengusuundadest lähtuvalt võib seoses automatiseerimise kasvuga majandusarvestuse valkdonnas lähikümnendil kaduda ligikaudu 150–250117 töökohta aastas, peamiselt keskmise ja madalama oskustasemega raamatupidajaid, palgaarvestajaid ning arveametnikke. Kui riiklik süsteem toetab töötute või koondamisteate saanud töötajate ümber- ja täiendusõpet, siis riiklikult puudub toetatav ümberõppe mudel kahanevates majandusvaldkondades, sh arvestusalal, töötavatele inimestele. See on teema, millele tuleks majandusarvestuse valdkonnaga seoses tähelepanu pöörata.

Täiendusõppe vajadust erialaste teadmiste täiendamiseks juba valdkonnas tegutsejatele nähakse lähitulevikus eelkõige järgmistel teemadel: suurandmed ja andmekaeve; statistiline- ja andmeanalüüs; valdkonnaspetsiifilised IKT oskused; infoturve ja küberturvalisus; Euroopa Liidu regulatsioonid; välisriikide maksusüsteemid; digiraamatupidamine; juhtimisarvestus.

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel.