“Parempoolse vindikeeraja elukutse omandanud jääb tööta”: elukestva õppe diskursuse konstrueerimine Eesti meediatekstides
Sisukokkuvõte:
Magistritöö keskendub elukestva õppe diskursuse keelelisele konstrueerimisele Eesti meedias ja kirjeldab sellediskursuse muutust viimase kümnendi jooksul, s.o ajavahemikus, mil hakkas kehtima „Eesti elukestva õppestrateegia 2020” ning jätkustrateegia „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035”. Ühiskondlike väärtustekujundamisel on meedial oluline roll ja võim algatada avalikke diskussioone ja arutelusid, peegeldades ningkajastades sotsiaalseid arusaamasid ja arvamusi (Kõuts-Klemm & Seppel, 2018). Meediat saab, Fairclough’(2001)kriitilise diskursuseanalüüsi teooriast ning Foucault (1972) võimuteooriast lähtuvalt, vaadelda ka kui mõjutus- javeenmisvahendit, mis annab võimaluse inimesi teatud ühiskonna gruppide huvidest lähtuvalt tegutsema jamõtlema suunata.Püstitasin uurimisküsimused: 1) Kuidas konstrueeritakse Eesti meedias elukestva õppe diskursust? 2)Kes on elukestva õppe peamised kõneisikud? ja 3) Kuidas on elukestva õppe diskursus viimasel kümnendil Eestimeedias muutunud?Uurimisobjektiks on 2012. ja 2022. aasta elukestva õppe meediakajastused valdkondlikes ja üleriigilistesväljaannetes. Tekstide analüüsimisel juhindusin Norman Fairclough’ kriitilise diskursuseanalüüsi mudelist (2001).
Tulemusena kirjeldan kuut peamist elukestva õppe diskursust ja nende keelelisi konstruktsioone: 1) rahvusvahelistumise diskursus; 2) keskkonna diskursus; 3) õppimise mõjutamise diskursus; 4) edudiskursus; 5)nüüdisaegse õpikäsituse diskursus; 6) täiskasvanu hariduse diskursus.Uurimusest järeldub, et elukestva õppe diskursus Eesti meediatekstides konstrueeriti binaarselt: mikro- jamakrotasandiliselt; peamiselt siiski uusliberalistlikust ideoloogiast lähtuvalt. Siiski on elukestva õppe diskursusmuutunud viimase kümnendiga õppijakesksemaks ja suhtlust ning kogemust väärtustavamaks, sh kõneisikud onaina enam erinevate valdkondade inimesed
Võtmesõnad: Elukestev õpe, meedia, kriitiline diskursusanalüüs
Triin Rattiste magistritöö täistekst on kättesaadav ETERA kataloogis.
