Eesti on 1997. aastal Genfi konventsiooniga liitudes võtnud kohustuse pakkuda kaitset inimestele, kes vastavad konventsioonis sätestatud normatiividele. Muuhulgas peab Eesti suutma pagulase staatuse saanud isikutele pakkuda võimalusi kohaliku eluga kohanemiseks läbi kohanemisprogrammide ja koolitustegevuste. Artikli aluseks olnud uurimuse eesmärk oli anda läbi kohanemisprogrammide ja valdkondlike arengukavade analüüsimise ülevaade võimalustest, mis Eestis pagulaste koolitamiseks loodud on. Uurimisprobleem tõstatati küsimusena: „Kuidas konstrueeritakse pagulaste koolitusega seotud teemasid neile loodud koolitusprogrammides ja arengukavades?„
Dokumendianalüüsi tulemused näitasid, et enim pööratakse kohanemisprogrammides tähelepanu keeleõppele, kuid selle korraldamise osas esineb mitmeid takistusi nagu näiteks pagulaste vastuvõtukeskuste geograafiline isoleeritus.

Võtmesõnad: Pagulane, kohanemiprogramm, keeleõpe, täiskasvanud õppija

Marko Laanes Tallinna Ülikooli andragoogika osakonnas tehtud seminaritöö on kättesaadav Tallinna Ülikooli andragoogika üliõpilaste loodud veebikogumikus UURIMIK.