Eestis on keskhariduseta inimeste osakaal muutumas üha olulisemaks probleemiks olles kasvavas trendis just nooremates vanuserühmades (Serbak 20181 ). Samas on keskhariduse olemasolu kasulik inimestele endile sotsiaalsete riskide vähendamiseks ja heaolu suurendamiseks – keskhariduse omandamisega väheneb töötusja mitteaktiivsusrisk, töötavatel inimestel on palgad kõrgemad, paranevad oskused ja võimalused elada tervislikult (Anspal jt 20112 ). Keskhariduse olemasolu on vajalik ka ühiskonna kui terviku perspektiivist. Kõrgem haridustase vähendab kulusid riigile (kõrgem maksutulu, väiksemad kulud sotsiaal- ja töötutoetustele ning - teenustele) ning võib vähendada ka kuritegevust ja parandada osalust kodanikuühiskonnas (Anspal jt 2011). Selle trendi taustal on oluline arutleda selle üle, millised on keskhariduseta täiskasvanute võimalused keskhariduse omandamiseks.

Eelnevast tulenevalt on uuringu eesmärk analüüsida täiskasvanud õppijatele kutsekeskhariduse pakkumist, korraldust ning selgitada välja õppesse astumist soodustavad ja takistavad tegurid. Lisaks on eesmärk uurida täiskasvanud õppijate vajadusi ja hoiakuid kutsekeskhariduse omandamise suhtes. Täiskasvanud on uuringus läbivalt defineeritud kui 20+ vanuses sihtrühm.

Uuringu autorid on Kirsti Melesk, Hanna-Stella Haaristo, Sandra Haugas, Keiu Telve.

Uuringu tellis Poliitikauuringute Keskus Praxisesl Haridus- ja Teadusministeerium tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ raames.