Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse hariduse sihid järgmiseks 15 aastaks. Arengukava koostamisel aluseks võetud uuringud ja analüüsid, ekspertide poolt koostatud visioonidokumendid, strateegia „Eesti 2035“, haridusvaldkonna arengukava töörühmade töö tulemused, avalike arutelude ja kaasamisürituste raames kogutud tagasiside ja sisend ning Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ja selle vahehindamise tulemused.

Tulevikku vaadates tuleb arvestada demograafiliste muutuste, inimeste muutuvate eelistuste ja eluviisiga, kliimamuutuste, globaliseerumise ja tehnoloogia arenguga. Need kõik toovad kaasa muutusi inimeste elukorralduses ja töö olemuses ning eeldavad muutusi hariduses. Kiiresti ja üha raskemini prognoositavalt muutuvas maailmas peab haridussüsteem toetama kiiret ja paindlikku ümber- ja täiendusõpet ning tagama kõikidele inimestele võrdsed võimalused saada kvaliteetset haridust sotsiaalsest või kultuuritaustast, east, soost jne sõltumata. Tähtsustunud on vajadus suurendada kõikide õppetasemete ja -liikide sidusust ja paindlikkust.

Õpetaja on ja jääb õppeprotsessi kavandamisel, toetamisel ja tagasisidestamisel võtmeisikuks nii üldharidus-, kutseja kõrgkoolis kui ka mitteformaalses õppes. Õppeasutuse juht peab looma õppimist ja heaolu toetava õppekultuuri ja keskkonna ning oskuslikult suunama muudatuste juhtimist ja elluviimist, tähtsustama tugispetsialistide rolli ja nende koostööd õpetajatega. Seetõttu on oluline, et nii õpetaja, kutseõpetaja, õppejõu ja tugispetsialisti kui ka õppeasutuse juhi amet oleks väärtustatud ja hästitasustatud. Õppeasutuse õppekeskkond peab olema nüüdisaegne, energiatõhus ja nii õppijate kui töötajate jaoks tervist toetav ja turvaline.

Lisaks aine- ja erialateadmiste omandamisele peame praegusest enam soodustama üldoskuste arendamist nii formaalhariduses kui ka mitte- ja informaalõppes. Peame hariduses märkama ja väärtustama igaüht ning tagama igale õppijale võimalused omandada teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad toime tulla muutuvates elulistes olukordades ning maksimaalselt teostada oma potentsiaali isikliku ja ühiskondliku heaolu loomisel.

Pidades silmas eesseisvaid väljakutseid, on oluline teadvustada hariduse laiemat tähendust – mõista hariduse isiksuslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku väärtust, mis oli ka Eesti elukestva õppe strateegia 2020 lähtekoht ja mida rõhutati visioonidokumentides. Inimese vaatest annab haridus võimaluse avastada ja arendada enda kui õppija võimeid ja oskusi ning kujuneda terveks ja tegusaks ühiskonna liikmeks. Hariduse kaudu kestab kultuur, haridus aitab inimestel kujundada oma identiteeti ning suhestuda mineviku, oleviku ja tulevikuga. Eesti ühiskonna üks kitsaskohti on vahe deklareeritud ja tegelike väärtuste vahel. Hariduse ühiskondlik väärtus peaks avalduma ühiskonna suuremas sidususes, turvalisuses, paindlikkuses, loovuses ja uuenemisvõimes, mis aitab tulla toime kiiresti muutuvas maailmas.