_{Cormac Russelli videoettekanne kogukondade arendajate inspiratsioonipäeval. Foto: Hanna Mari Villsaar}

Kodanikupäeval räägitakse inimestest, kes on kogukondlikul või ühiskondlikul tasandil silma paistnud aktiivse tegevusega, hooliva ja eeskujuliku käitumisega ümbritseva keskkonna heaolu parandamiseks mistahes eluvaldkonnas. Oluline on siinjuures märgata, et sellised aktiivsed kodanikud ei jääks üksi ega põleks läbi, vaid leiaksid kaasamõtlejaid ja -tegutsejaid, valitud teekonnal suunanäitajaid ja hõlbustajaid. Kogukonna heaks ja kogukonnaga koos toimetamine on keskmes ka tänavu sügisel alguse saanud Siseministeeriumi strateegilises partnerluses “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026”. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendi. Partnerluse raames on toimunud kogukonna arendamise inspiratsioonipäev KAI ning startisid mitmed koolitus- ja arenguprogrammid, mis jätkuvad järgmise nelja aasta jooksul.

Kogukondade olulisus ja populaarsus on kasvutrendis

Kogukondade olulise rolli kohta võime lugeda 2023 inimarengu aruandest: “Inimeste vaimne tervis ja ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ning seotusest kogukonnaga.” Kogukondadega puutuvad oma töös lähemalt või kaugemalt kokku paljud eri inimesed. Ka kogukonna sõna on järjest populaarsem ja mitmetähenduslikum. Samas kasutatakse seda tihti ka trendisõnana, mõtestamata selle tegelikku sisu. Seetõttu on oluline luua ühist mõtteruumi kogukondadest, nende arendamise vajalikkusest ja võimalustest Eestis. Sel sügisel esmakordselt toimunud kogukonna arendamise inspiratsioonipäevale kogunes 120 kogukonna teemadel kaasamõtlejat. Nende seas oli nii kohalike omavalitsuste võtmeisikuid, kogukonna arendamise teadlasi ja üliõpilasi kui ka täna praktikas kogukondadega töötavaid ja neid nõustavaid inimesi. Ühiselt vaadati valdkonna juhtivate mõtlejate ja teadlaste toel otsa kaasaegsele käsitlusele kogukondade arendamisest ning harjutati töötubades kogukonna arendamise oskusi.

Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõu ja sotsiaalse innovatsiooni teaduri Dagmar Narussoni sõnul on kõik kogukonnad unikaalsed. Kogukondadega tegelemine on oluline, sest kogukondadest tuleb üks osa inimeste identiteedist. Kogukondades leiab aset inimeste omavaheline suhtlemine ja vastastikune teineteise toetamine. Sealt kasvab välja hooliv ühiskond. Kogukondades tegutsemisel peame aga aega varuma, kuna iga kogukond saab tegutseda just nii kiiresti, kui kasvab omavaheline usaldus. Peame panustama omavaheliste suhete tugevdamisse ja seeläbi looma usaldust, mis aitab edasi liikuda. Kogukondade arendamisel tasub mõelda, kuidas mitte olla abistaja mentaliteediga, mitte keskenduda pealispindsele ega takerduda võrdlemisse ning puudustele keskendunud narratiivi.

Ressursipõhine lähenemine kogukonna arendamisele  

Strateegilise partnerluse avaüritusele kogukonna arendamise inspiratsioonipäevale oli veebisilla abil kutsutud maailma juhtiv kogukonna arendamise valdkonna uurija ja kõneleja Cormac Russell. Ta juhtis oma ettekandes (vt ka Russell 2023) tähelepanu kogukondades peituvatele ressurssidele ja inspireeris nende nähtavaks tegemist, sest see suurendab kogukondlikku turvatunnet ja toimevõimekust.

Alustuseks tasub kaardistada paikkondlikus kogukonnas elavate inimeste endi oskused ja teadmised, mida nad on valmis kogukonnaga jagama. Kogukonna inimeste omavahelised suhted, vastastikkus ja usaldus on justkui nähtamatud ressursid, mille baasilt saab kogukonda edasi arendada. Nii meid ümbritsev väliskeskkond (maa, hooned, avalik ruum ja rohealad), aga ka kultuurikeskkond, näiteks erinevad lood, traditsioonid ja pärand, on kõik kogukonna ressursid, avastamist ootavad aarded.  Iga koht, mille inimesed on valinud oma elukohaks, on valitud põhjusega. Seni kuni inimesed jäävad, jäävad ka need põhjused. Kogukonna inimesed on kõige lähemal mõistmaks ja mõtestamaks mingi koha tugevusi. Küsimus on, kas me oskame kogukondade arendamisel ressursse esile tuua, julgustada inimesi oma andeid jagama ja kogukondi arendama just selles suunas, mis kohalikele inimestele õige tundub?

Valitsemine ja dialoog kogukonnaga

Kogukondadest rääkides ei saa mööda minna valitsemise ja kogukonna suhtest. Kogukondade heaks käekäiguks on oluline kogukondade ja omavalitsuste koostegutsemine. Selleks on aga vaja dünaamilisi institutsioone, kes mõistaksid, et kõike ei saa ega ole mõistlik teenustena inimestele pakkuda. Pigem tuleb leida võimalusi, kuidas panustada soosiva keskkonna loomisega kogukondadesse nii, et nad saaksid ise oma arenguid juhtida ja heaolu luua, mitte olla lihtsalt tarbijad.

Strateegilise partnerluse raames on omavalitsustele suunatud arenguprogramm „Dialoog kogukonnaga“. Tänases Eesti ühiskonnas on palju probleeme just kogukondade ja omavalitsuste omavahelise nõrga arutelukultuuriga. Eriarvamuste korral pigem vastandutakse ja ei leita viise, kuidas ühiselt edasi liikuda. Siin on abiks õpidisaineri ja kaasamispraktiku Piret Jeedase (Ruumi Loomine OÜ) poolt välja töötatud dialoogi loomise koolitusprogramm. Oktoobris asusid 10 ärksat kohaliku omavalitsuse juhti kaasamispraktiku Piret Jeedase ja Eesti Koostöö Kogu juhi Kairi Tilga eestvedamisel õppima teineteist austava ja arvestava arutelu läbiviimist arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga” raames. Praktiliste koolituspäevade käigus õpitakse üheskoos, kuidas kohalikku dialoogi kavandada. Õpingud päädivad jaanuaris 2024, mil iga osalev omavalitsus viib läbi oma kogukondadega arutelusid ka praktikas.

Teine metoodiline lähenemine kogukondade toetamisel on avatud dialoog. Avatud dialoog on põhimõtete kogum ja dialoogilise ruumi loomise viis, mis on välja kujundatud võrgustikes kriisiolukordadega toimetamiseks. Eestis on avatud dialoogi rakendatud laste sotsiaalse rehabilitatsiooni juures. Seega, kui täna on olemas tugisüsteemid kriisiolukorras inimeste toetamisel, siis kogukonnad, kes on saanud haiget ja sattunud kriisi, on üksi. Partnerluse raames testitakse metoodika sobivust kriisis kogukondade toetamisel. Loodetavasti on avatud dialoogi pakkumine üks võimalus aitamaks haiget saanud kogukondadel edasi liikuda. Selle kohta loe lähemalt Dagmar Narussoni artiklist (2020) ja e-raamatust (2022).

Kogukonna arendajad inspireerivad ja õpivad üksteise kogemusest

Kogukondade arendamisel tuleb põimida üheks kogukonna ressursid, vajadused, sobivad tööriistad ja teoreetilised lähenemised. Kogukonna arendamine on looming, mis tekib inimsuhetest, ühtse, kogukonna liikmeid toetava vundamendi ehitamisest, sihtide seadmisest ja tegutsemisest. Lisaks teoreetilistele teadmistele ja oskustele on kogukonna arendajal vaja oskust tajuda kogukonda ja leida tegutsemiseks loovaid lähenemisi (Paas, Kass 2022). Oluline on ka mitte jääda üksi, vaid leida mõttekaaslasi.

Nagu eespool mainitud, on ressursipõhine lähenemine kogukondade arendamisel (Asset-Based Community Development) strateegilise partnerlusprojekti üks läbivaid suundasid. Selle praktikas elluviimise eelduseks ja võtmeks on kogukondade liikmete endi poolt arendusprotsesside juhtimine, seda eelkõige suhete ja kaasatuse kaudu. Toetamaks kogukondi sel teel, tuleb mängu MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused. Pilootprojekti esimeses etapis osalevad kogukonna hõlbustajate koolitusprogrammis vabaühenduste ja kogukondade konsultandid Võrust, Valgast, Põlvast, Raplast, Tartust, Saaremaalt, Läänemaalt ja Ida-Virumaalt. TÜ kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriprogrammi õppejõudude Kadi Kassi ja Merle Linno juhendamisel ning koosloomes õppekava tudengite ja vilistlastega praktiseeritakse erinevaid ressursipõhise kogukonna arendamise tööriistu ja meetodeid. 2024. aasta veebruaris minnakse ressursipõhise kogukonna arendamise mudelit ka kogukondadesse kohapeal testima. Pilootprogrammi järel avaneb 2024 aasta sügisel ka ülejäänud kaheksa maakonna konsultantidele võimalus osaleda hõlbustajate treeningutel ja mudeli testimisel.

Eesti Rahvaülikoolide Liidu ühe projektijuhi ja vabaühenduste koolitaja Eha Paasi (2023) sõnul ei sünni kogukondlik tegevus iseenesest. Selleks on ühelt poolt vaja inimeste endi tahet ja soovi ühistegevuses kaasa lüüa, teiselt poolt toetada eestvedajate teadlikkust, et maandada läbipõlemise riski. Tähtis on lõimida kogukondlik töö teiste valdkondade algatustesse ja programmidesse.

Kriisid ja kogukonnad

Eiko Tammist ja Helen Kari (Toimevõimendi OÜ) viisid inspiratsioonipäeval läbi kriisiteemalise töötoa. Miks peavad kogukonnad kriisiks valmis olema, kui palju saab kogukond ise teha ning mis rollis on omavalitsused? Nii mõnigi kogukonna inimene väljendas töötoas arvamust, et kogukondadelt oodatakse liiga palju. Selleks, et muremõtteid või ebakindlust leevendada, on strateegilise partnerluse raames planeeritud seminarid omavalitsuste kriisikomisjonidele, mentorprogramm ja kriisiteemalised koolitused kogukondadele. Nende tegevuste fookuses on samuti ressursipõhine lähenemine ja elluviimisel tehakse koostööd Päästeametiga.  

Loe lisa ja saa osa  

Kui heal lugejal tekkis lähem huvi, siis on põhjust vaadata kogukonnaveebi, kuhu strateegilise partnerluse raames koondatakse kogukondade arendamisega seotud aktuaalne info, juhendmaterjalid, kogemuslood ja teadusartiklid. Veebiplatvorm on loodud kogukondadele, kogukonna arendajatele ja omavalitsustele hoidmaks olulisi osapooli ühes inforuumis ja toetamaks kogukondade head käekäiku.

Viited:

• Kogukonnaveeb https://kogukonnaveeb.ee/#kogukonnaveeb

• Narusson (2020) Avatud dialoog ja ebakindluse tolereerimine eriolukorras. ERR portaal. https://www.err.ee/1081900/dagmar-narusson-avatud-dialoog-ja-ebakindluse-tolereerimine-eriolukorras

• Narusson (2022) Avatud Dialoogil põhinev sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus 0–15-aastastele lastele. https://dspace.ut.ee/items/e9fbaf10-9ad6-4feb-8ba0-a7810302e60d

• Paas, Kass (2022) Kogukondade arendamine. Kirik keset küla, lk 49-58. https://siseministeerium.ee/teatmik-kirik-keset-kula

• Paas (2023) Eessõna. Sotsiaaltöö nr 2. https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/eessona-11  

• Russell (2023) When Community Itself is Healthy. https://healthqualitybc.ca/resources/cormac-russell-plenary-presentatio…;