Inspireerivad vestlused andragoogiga: Karol Ahja
Karol, saame tuttavaks! Räägi endast ja oma tegemistest.
Sellise küsimuse peamine vastus sisaldab tavaliselt ameti ja ettevõtte nimetamist, eksole. Viljakaim ärkvel oldud aeg tähendab Ülemiste Citys AruCAD Süsteemide kontoris viibimist. Olen Autodeski tarkvara müügijuht. Töötan IT-valdkonnas ja tegelen projekteerimistarkvara ning koolituste vahendamisega. Tegu on väga hea töökohaga, mille sain otseselt tänu andragoogika õpingutele.
Töö pole muidugi kogu elu. Lisaks sellele õpin Tallinna Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala magistrantuuris, olen täiskohaga pereisa ja Eesti Andragoogide liidu juhatuse liige. Väiksemaid rolle on veel, kuid need on pigem teisejärgulise tähendusega.
Miks sa otsustasid Tallinna Ülikooli andragoogikat õppima minna?
Antud teemal võib heietada mitmet-setmet moodi, kuid peamiselt jõuan keerutamata selleni välja, et mul oli vaja uusi võimalusi ja positiivset muutust elus. Parim motivaator ongi vajadus. Töö ja pere kõrvalt formaalõppes osalemine lusti pärast ei pruugi jõuda kraadini. Kuid mul oli seda tõesti vaja, sest keskmine keskharidusega keskealine mees - millised on karjääri väljavaated Eestis? Keskpärased. Andragoogika eriala on laiahaardeline ja annab üsna universaalse hüppelaua edasisteks tegevusteks. Ega päris hästi ju ette ei kujutanud, mis ikkagi ees ootab, kuid kõik kogetu ületas ootused.
Kas sa mäletad seda Karolit, kes sa olid enne andragoogikaõpinguid?
Suurepäraselt mäletan ja olen talle tänulik, et ta õigesse punkti lõpuks välja jõudis. Teadsin, et potentsiaal ja tahe on olemas, kuid otsast pihta hakkamine kindla plaaniga teekond lõpuni käia, bakalaureuse kraadini - lihtsalt ei uskunud endasse toona. Nüüd aga olen kerge sariõppija olemisega.
Milline oli sinu õpingutes murdepunkt või selline eredam lugu, mis sind väga mõjutas?
Eraldi ei oska vist midagi välja tuua. Õppejõud olid inspireerivad ja kursusekaaslased muidugi kordumatud. Kõige rohkem mõjutas mind õpingute lõpp. Ühest küljest suur pingelangus, teisest aga teatav lein, sest enam ei saa kallite õpingukaaslastega üheskoos akadeemilisi väljakutseid läbida. Meie sotsiaalse õppimise kogemused olid tõhusad ja meelelahutuslikud. Saime kohati väga lähedasteks.
Sa lõpetasid 2011. aastal Räpina Aianduskooli aianduse eriala. Millist rolli mängib aiandus täna sinu elus?
Umbes samasugust rolli nagu see ka toona mängis. Läksin õppima, et tuleksin paremini toime oma maakodu aiaga. Professionaalselt aiandusega hetkel ei tegele. Kasulikke teadmisi sain eluks ajaks. Senini räägin hea meelega kaasa kui aiandusest juturing kuskil käivitub. Hea meelega löön ka käed külge. Eriti kui viljapuud kuskil veidi tuustimist vajavad.
Praegu oled sa Tallinna Ülikooli magistrant eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal. Milline suhe on sul eesti keele ja kirjandusega ja kas millalgi näeb sind õpetajaametis?
Eestlasena ei saagi suhe olla muud kui intensiivne ja igikestev. Eriti kui seda tõesti kavatsen hakata õpetama. Loodetavasti hing laulab sees kui meie ilusat emakeelt edasi kannan järgnevatele põlvedele. Vanuse kasvades on kasvanud armastus kodumaa vastu ja hea meelega panustan oma võimete piires. Eks vahel tuleb natuke trotsi ka peale, sest tead ju isegi kui “lõbus” on täiskasvanuna koolis käia nii, et päriselt jõuab kõik tööd tehtud ja muu elu ka elatud.
Milliseid erinevusi oled täheldanud bakalaureuse andragoogika ja magistritaseme eesti keele õpingutes?
Magistrantuuris antakse palju rohkem iseseisvat tööd teha ja tihti juhtub nii, et ega keegi naljalt seleta, mida päriselt oodatakse. Andragoogikas peeti oluliseks õppejõu ja üliõpilase dialoogi. Praegusega võrreldes oli varem üsna selge, mida oodati kui ülesanne kätte jagati. Hetkel on pinnale naasmise tunne, peale võõras kohas vette hüppamist. Siiski, pingutus tasub ju ära. Universaalne tõde.
Karol, sa oled ka Eesti Andragoogide liidu (EAL) üks juhatuse liikmetest. Räägi palun, kuidas liidul praegu läheb ja miks sa otsustasid juhatusse kandideerida.
Küllap olen seda tüüpi inimeseks kujunenud aja jooksul. EAL on juba vist neljas või viies MTÜ, milles kaasa löön. Vahest võib siin midagi olla tegemist mu vaadetega. Viimastel aastatel näen järjest suuremat vajadust muutuse järele ühiskonnas. Inimkonnal on vaja teha rohkem koostööd. Praegu on rõhk ikkagi konkurentsil.
EAL alles otsib õiget identiteeti, kuid oma ala kogukonna koondamine ja koos hoidmine - see kõnetab mind tugevalt. Olen ju terve elu tegelenud spordiga, peamiselt ainult võistkondlike aladega, ning neis peab olema vedureid, kes kogu kellavärgi ühtselt tiksuma löövad. See roll pole mulle üldse võõras.
Mis on see, mis paneb sul silmad tõeliselt särama?
Üleüldiselt kõiksugu õnnestumised. Enda ja lähedaste omad. Viimati nimetatud on isegi tähtsamad. Mu naine teeb suure tähendusega tööd Tervise Arengu Instituudis. Rahva tervise olukord on kriitiline. Minagi valutan südant ja iga sammuke paremuse suunas võrdub väikese võiduga. Lapsed õpivad eliitkoolis, kus armu ei anta ja hindamisel kaldub kogu kooli poliitika alati kehvema numbri suunas. Elan väga kaasa kui näen nende rõõmu hea saavutuse korral. Nimekiri jätkub veel pikalt, sest mul on ka ääretult tublid õved ja tegusad sõbrad, kes ei pelga ebamugavustsooni.
Vanuse kasvades ja aegade muutustes ei püsi ka väärtused vankumatult paigas ning järjest enam oskan rõõmu tunda lihtsamatest asjadest. Piisab kui õues on ilus ilm ja mul jagub aega ning energiat oma jalgrattaga läbi linna tuisata. Sihtmärki polegi alati tarvis, kuid lapselik rõõm haarab kõik meeled haardesse. Tõenäoliselt leidub rohkelt sära silmades ka tantsimise ajal.
Tahaksid sa lugejale midagi öelda?
Paslik oleks siinkohal lugejale midagi soovida. Kevad on käes ja loodus ärkab. Koos sellega saavad hoogu uued ideed. Mõned lihtsamad, teised keerulisemad. Miks mitte mõnel neist sabast kinni haarata ja teoks teha?! Toredaid uusi kogemusi ja mõnusate kohtumisteni!
<< Tagasi intervjuusarja avalehele
Intervjuueeris Maike Levin, kes on fotograafia taustaga andragoog, kriitiline mõtleja, asjaajaja, kellele meeldib lugeda ja kirjutada. Maike armastab loovaid lähenemisi ja väärtustab eetilist mõtteviisi. Ta kuulub Eesti Andragoogide Liitu ja Eesti Pressifotograafide Liitu. Andragoogika õpingud Tallinna ülikoolis lõpetas ta aastal 2023. Praegu kasvatab Maike kodus kaheaastast tütart, peab blogi, kirjutab luuletusi ja soovib andragoogide häälel aidata kõlada.
