This work X Koolitajate mittekonverentsi esimene päev 03.04.2025 by Arno Mikkor is licensed under Creative Commons Attribution 4.0 International

Digiajastul ei ole kool ja koolitaja enam need, kes juhivad teadmiste omandamist – inimesed kasutavad õppimiseks väga erinevaid kanaleid ning reeglina tahavad nad kiireid vastuseid praktilistele küsimustele. Milline on selles uues reaalsuses täiskasvanute koolitaja roll, arutleti koolitajate mittekonverentsi „Koolitus innovatsiooni ja digitaliseerimise ristteel“ esimesel päeval.

Aprillis tähistatakse kogu Euroopas täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE 10. aastapäeva. Ka mittekonverents toimub tänavu juba kümnendat korda ja Tallinna Ülikoolis toimunud esimesele päevale kogunes üle 230 inimese. Juubelihõngulise ürituse avasessioonis arutlesid kaks inspireerivat esinejat Patrick van der Pijl (Business Models Inc., Holland) ja Kristjan Port (Tallinna Ülikool) selle üle, milline on koolitaja roll kiirelt muutuvas maailmas. 

Kristjan Port võrdles plahvatusega seda ajajärku, kus me praegu elame: muutused toimuvad väga kiiresti ja igas suunas. Meie oleme plahvatuse serval: paigas, kus puutume kokku tundmatuga ja kus meie selja taha jääb see, mida me teame. 

„Probleem on kiirus,“ sõnas Port. „Näeme üha enam, et see, mis on koolis õpitud, enam ei tööta, me peame kogu aeg ümber õppima.“

Kui 1930ndatel räägiti, et pooled insenerteadmised osutuvad valeks või aegunuks umbes 35 aastaga, siis 1960ndatel öeldi juba, et 10 aastaga ja praeguseks on see aeg jäänud veelgi lühemaks nii inseneriteadustes kui ka muudes valdkondades.

Selle kõige juures põhineb koolisüsteem aga endiselt traditsioonilisel lähenemisel, et keegi, kellel on teadmisi rohkem, levitab neid teistele, kel on teadmisi vähem. Ent digiajastul ei ole teadmiste väärtusahel enam kooli ja koolitaja käes – inimesed saavad infot omandada väga erinevatest kanalitest ning reeglina tahavad nad kiireid vastuseid praktiliste probleemide lahendamiseks. Info digitaliseerimine muudab selle globaalseks, korratavaks ja kopeeritavaks, õppimine toimub kiiremini ja seda saab teha distantsilt ilma õpperuumis kohal viibimata.

This work X Koolitajate mittekonverents. Kristjan Port by Arno Mikkor is licensed under Creative Commons Attribution 4.0 International

Mis on inimese osa? 

Pideva enesetäiendamisega ei tegele aga mitte ainult inimesed, vaid ka loov tehisintellekt, ammutades erinevates keeltes talletatud informatsiooni 24/7. Saabub hetk, kus masinad ise arendavad masinaid, sest inimese mõistus seda enam ei võta.   

Kui masinad on samal tasemel või ületavad inimese võimeid, siis muutub inimlike eesmärkide sisu. „See on koolitaja jaoks äratundmise koht. Me peame mõistma tegelikkust. Mitte vaid selleks, et juhtida tehisintellekti paremini, vaid ka selleks, et määratleda inimkonna ainulaadsed jätkusuutlikud väärtused,“ sõnas Port ja viskas õhku küsimuse: "Kas teie oma koolitustel tegelete eetiliste ja moraalsete teemade ning arutlusvõime arendamisega?" Nendega peab tegelema, toonitas ta. 

Teadmine ei ole tarkus ja informatsioon ei ole tõde, kui me ei oska seoseid luua. Seetõttu on tänapäeva inimesele vaja õpetada kriitilist mõtlemist – oskust näha tohutus andmerabas seda, mis on oluline. Samuti on vaja arendada suhtlusoskusi, emotsionaalset intelligentsust, psühholoogilist paindlikkust ja kujutlusvõimet probleemide lahendamisel.

Innovatsioon on vältimatu

Ent mida siis peab üks täiskasvanute koolitaja tegema, et vastata kiirelt muutuvale turuolukorrale ja klientide ootustele? Sellest, kuidas oma ärimudelit uuendada ja eristuda konkurentidest, rääkis mittekonverentsil Hollandi visionäär ja strateeg Patrick van der Pijl. 

Ta tõdes, et innovatsioon ei ole sugugi alati puhas lõbu, kuigi see võib nii näida, vaid see on raske töö:  koguni 70–90 protsendil ettevõtetest see ebaõnnestub. Peamised põhjused on ebapiisav rahastus, klientide vähene tundmine, liiga aeglane tegutsemine ja vale probleemi lahendamine.

Ometi on innovatsioon vältimatu: kui sina ise oma ärimudelit ei muuda, teeb seda varem või hiljem sinu konkurent. Van der Pijl tõi näiteks videolaenutusärid, mis jäid ajale jalgu, kui turule tulid voogedastusplatvormid nagu Netflix. 

Oskus märgata, mis ümberringi tegelikult toimub ning sellele õigeaegselt ja kiiresti reageerida, on miski, mida koolitajad vajavad iseenda ettevõtete pinnal hoidmiseks, kuid mida nad saavad õpetada ka teistele. 

Kõige olulisemad küsimused, mida ettevõtja endale oma äritegevuse kaasajastamisel peab esitama, on van der Pijl sõnul järgmised: kas me tegeleme õige probleemiga ja mis on õige lahendus. Ehk siis millised on need probleemid, mida peame oma klientide jaoks just praegu lahendama ja kuidas pakkuda neile midagi, mis on tõeliselt väärtuslik.

This work X Koolitajate mittekonverents. Patrick van der Pijl by Arno Mikkor is licensed under Creative Commons Attribution 4.0 International

Sügavamad teadmised lühema ajaga

Koolitusturgu vaadates näeme, et inimesed tahavad sügavamat teadmist, tahavad end pidevalt täiendada ja arendada, aga nad ei taha enam mitmepäevaseid koolitusi. Koolituste kasvav sihtrühm on töötavad professionaalid, kes soovivad oskuspõhist ja mikrokoolitustel põhinevat õppimist.

„Tuleviku koolituste eesmärk on anda inimestele õiged oskused, et nad suudaksid kiiresti tööle asuda ja väärtust luua,“ ütles van der Pijl.

Üle ega ümber ei saa tehisintellektist, mille abil on võimalik luua personaliseeritud koolitusi nii üksikisikutele kui ka meeskondadele. Juba praegu saab endale AI abil luua personaalse coach´i, kes esitab kriitilisi küsimusi, aitab leida uusi vaatenurki, peegeldada ideid ja seada prioriteete. Seejuures õpib AI pidevalt nii materjalidest, mis talle sisestatakse, kui ka sinu varasematest küsimustest ning  muutub ajas aina täpsemaks ja targemaks.

Rahustuseks neile, kellele tundub, et maailm muutub liialt kiiresti ja nad ei suuda kõige uuega sammu pidada, pakkus Pijl välja mõtte: sõnastage see, mis ei muutu. 

„Ja ma arvan, et see, et inimesed peavad õppima – see ei muutu kunagi. See, et inimestel on vaja rohkem oskusi – see ei muutu kunagi. Muutub vaid pakend ja viis, kuidas õpitakse. Mina teie asemel ei muretseks, vaid vaataksin, kui palju on võimalusi,“ julgustas van der Pijl.

Mittekonverentsi avasessiooni inspireerivatele ettekannetele järgnesid paneeldiskussioon, kus osalesid Helina Loor (Õpidisain), Katrin Noormägi (Tallinna Strateegiakeskus) ja Andrea Tapp (Tele2 Eesti), töötoad ning uue täiskasvanute koolituse seaduse tutvustus Ena Drenkhani ja Annaliisa Toomi (Haridus- ja Teadusministeerium) esitluses. Päev võeti kokku kümnele aastale tagasi vaadates ja EPALE koostööpartnereid tänades. Teine mittekonverentsi päev toimub 11. aprillil veebikeskkonnas. Tutvu X koolitajate mittekonverentsi programmiga SIIN. Vaata fotogaleriid SIIT (fotode autor on Arno Mikkor) ja SIIT (fotode autor Hertz Media OÜ)

Mittekonverentsi korraldavad koostöös Sihtasutus Kutsekoda/EPALE keskus Eestis, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras ja kaasa aitab Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit. 

This work X koolitajate mittekonverents. EPALE loetuima blogipostituse autorid Monica Marfeldt, Katrin Roosileht. Georgi Timcenko by Arno Mikkor is licensed under Creative Commons Attribution 4.0 International