_{Foto: autori erakogu}

Hirm on tundmus, mis tekib inimestel kui nad tunnevad ennast ohustatuna. Meis lülitub sisse ellujäämisinstinkt, mis käivitab stressihormoone füsioloogilisteks muudatusteks, et valmistada keha ohu vältimiseks või ohuga võitlemiseks ette. Hirmud tulevad kõikjalt– nii meist endist kui ka meid ümbritsevast. Hirmudega tegeledes on võimalik neist lahti saada.

2023. aasta sügissemestril oli mul Tallinna Ülikoolis aines „Esitlus- ja aruteluoskused“ ülesandeks pidada 9-minutiline kõne. Mäletan sellest vaid hetke, kus jagasin kuulajatega hingamisharjutust hirmudega toime tulemiseks. Ülejäänud kõne ajal olin fokuseeritud teksti maha lugemisele, kuna mul oli meeletu hirm eksimise ees. Mäletan, et olin ruumis justkui üksi, kuulsin ainult iseenda mõtteid, nägin ainult arvutiekraani, tundsin, kuidas mu käed ja jalad hirmust värisesid ning hingamissagedus aina kasvas. Hetkel, kus jagasin kuulajatega hingamisharjutuse võtet, suutsin ma enda sees oleva hirmu maha rahustada. Harjutuse lõpuks tajusin ka ruumis olevaid kuulajaid, suutes nendega kontakti luua, mu keha ja meeled rahunesid ning hingamissagedus aeglustus.

Hirm tuleb kõikjalt – meie lapsepõlvest, uskumustest, mõtteviisist ning ka meid ümbritsevast ühiskonnast ja kultuurist. Hirm on teadlik tunne, millele inimesed alateadlikult reageerivad. Hirmule reageerivad nii meie keha kui ka mõtlemine ning igas inimeses väljendub hirm erinevalt.

Stressirohketes olukordades, näiteks tööintervjuul, eksamil või koosolekut pidades, tunnevad paljud inimesed, et nende hingamissagedus kiireneb, peopesad hakkavad higistama, kõht valutama, keha värisema jm. Seda tüüpi hirmud on hetkelised ning neid saab maha rahustada. Samas paljud hirmud on sellised, mida me ise enamasti märgata ei oska. Need teevad meie eest otsuseid, piiravad meie võimalusi ning takistavad elamast. Seda tüüpi hirm tekitab meis näiteks tunde, et me pole piisavalt head või et meist ei hoolita. Minevikus kogetu ning tulevikus esineda võivad olukorrad kutsuvad meis selle hirmutunde esile.

Mille pärast peaksime jätma uue toidu proovimata, mägedes käimata, uued tutvused loomata? Milleks jätta oma elu elamata? Kas sellepärast, et meil on hirm? Hirmud süvenevad ajas, kui nendega ei tegeleta. Hirmudele vastu astudes on võimalik ka väga sügavatest hirmudest lahti saada. Selleks tuleb olla järjepidev ning igapäevaselt oma hirmudega tegeleda. Tuleta meelde mõni hirm, mis sul väiksena oli, kuid vanemaks saades see hirm justkui kadus. Kuhu see hirm läks, mis temast sai? Kas kõikide hirmudega võib nii olla, et neist on võimalik lahti saada? Julgen väita, et olenemata sellest, et hirm võtab üle meie võime mõelda ning otsuseid teha, on hirmudest võimalik lahti saada.

Hirme on võimalik maha rahustada, kasutades selleks erinevaid meetodeid. Olen täheldanud, et väga tõhusad on erinevad Vaikuseminutite harjutused, mille põhieesmärgiks on tuua tähelepanu hirmutundelt näiteks hingamisele, ümbritseva tunnetamisele või oma kehale. Teine tõhus meetod on vett juua, et oma veevarusid täita. Hirmu tundes hakkavad inimesed tavapärasest rohkem higistama, mistõttu kaob kehast suurem kogus vedelikku. Kolmandaks meetodiks on oma hirmust rääkimine kellegagi, keda sa usaldad. Jagades oma hirme ning nende üle arutades on tõenäoline, et osa hirmu ulatus väheneb. Neljandaks meetodiks on küsida iseendalt, et mis on kõige hullem, mis juhtuda saab? Vastuseks on, et miski jääb hirmu tõttu lihtsalt tegemata.

Ka sügavamalt juurdunud hirmudest on võimalik lahti saada, kuid nendega tuleb süvitsi tegeleda. Paljud neist hirmudest on meisse kodeeritud juba lapsepõlves kogetust või oleme need oma vanematelt, vanavanematelt ja lähedastelt üle võtnud. Laialdaselt levinud on näiteks teiste arvustamine, mille tagamaad on palju sügavamad kui peale vaadates paistab. Me inimestena ei arvusta teisi selle pärast, millised nad välja näevad või kuidas nad käituvad, vaid sellepärast, et me sisimas tunneme, et meis endis on midagi puudu. Me võime olla rahulolematud oma välimuse suhtes või mõtleme alateadlikult, et mida teised meist arvata võivad, kui me ühte- või teistmoodi käitume.

Muutes oma mõtlemist, suhtumist, füüsilist ja vaimset fookust ning (eel)arvamusi ja uskumusi, saame me muuta oma reaktsiooni hirmudele. Kui soovida hirmudest lahti saada, tuleb endaga aus olla. Uuri, mida sa kardad ning kuidas need hirmud sinus avalduvad. Proovi olla oma hirmu suhtes avatud ja toetav, mitte kritiseeriv. Võib esineda olukordi, kus üksi oma hirmudele vastu astumiseks puuduvad vajalikud vahendid. Nendel puhkudel on võimalus abi küsida vaimse tervise nõustajatelt, psühholoogidelt ning terapeutidelt.

Kokkuvõttes on kõikidest hirmudest võimalik lahti saada. Ole oma hirmu suhtes toetav, analüüsi, kust see tuleb ning astu sammud sellest lahti saamiseks! Selliselt oma hirmudega käsikäes liikudes aitame nii iseennast kui ka meid ümbritsevaid inimesi. Hirm ei pea takistama oma elu täiel rinnal elamast. Hirm on võimas tööriist, kasutame seda!

Autor: Marike Leppik, Tallinna Ülikooli Noorsootöö 1. kursuse üliõpilane

Artikkel on valminud TLÜ Noorsootöö bakalaureuseõppe 2023. aasta sügissemestri kursusel “Esitlus- ja aruteluoskused”.

_Allikad:

• _{Vaikuseminutid. (n.d). Vaikuseminutite harjutused- proovi ise! https://vaikuseminutid.ee/vaikuseminutite-harjutused/}

• _{LeDoux, J. E. (2014). Coming to terms with fear. Proceedings of the National  Academy of Sciences, 111 (8) 2871-2878. https://doi.org/10.1073/pnas.1400335111}

• _{Adolphs, R. (2013). The Biology of Fear. Current Biology, Adolphs, R. (2013). The Biology of Fear. Current Biology, 23(2), R79–R93. https://doi.org/10.1016/j.cub.2012.11.055}

•