Majutuse, toitlustuse ja turismivaldkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos  (OSKA) valmis 2018. aasta lõpus.

Prognoosis käsitleti majutust, toidu ja joogi serveerimist, reisibüroode ja reisikorraldajate tegevust, reserveerimisega seotud tegevusi ning nõupidamiste ja messide korraldamist.

Majutuse, toitlustuse ja turismivaldkonna (MTT) ettevõtetes töötab ligi 28000 töötajat, neist enim toitlustuses (66%).

Täienduskoolitus

Üleilmsete trendide mõjust tulenevalt muutuvad töökeskkond, töö sisu ja töövormid pidevalt, eelistatakse õppimist väikeste osadena, et kiiresti tööturule siirduda. Tööampsude kõrvale peaks täiskasvanutele ja töötavatele spetsialistidele tulema ka nn õpiampsud, mis võimaldaks õppida ja omandada kompetentse moodulite kaupa, lühemate kursustena või kitsamate osade kaupa. Üha enam täiskasvanuid osaleb MTT erialadel ümberõppes lisaeriala omandamiseks, et olla tööturul konkurentsivõimelisem (nt matkajuhtimine, giiditöö) ja pakkuda mitmeid turismiteenuseid.

MTT valdkonna täiendõpet pakuvad erakoolitusasutused, erialaliidud, kutseõppeasutused ja valdkonna ettevõtted. Tööandjate hulgas on hinnatud täiendkoolituste pakkuja Eesti Sommeljeede Erakool, mis pakub koolitusi sommeljee põhikompetentside omandamiseks, ning Baarmenite Assotsiatsiooni Koolituskeskus, mis pakub joogi ning teeninduse täienduskoolitusi. Koolituskursuste kaupa on levinumad koka ja abikoka, toiduhügieeni ja toitlustusteenindusega seonduvad kursused. Lisaks pakutakse üldoskusi arendavaid kursuseid ja keeleõpet.

MTT valdkonna juhtide ametirühmas vajatakse ekspertide hinnangul täienduskoolitusi järgmistes suundades:

• Ettevõtte ja meeskonna juhtimine. Sageli on juhid MTT erialase haridusega, kuid neil puudub ettevalmistus ettevõtte juhtimiseks. Toitlustuse alavaldkonnas täidavad tihti ettevõtte juhi rolli peakokad, kes vajavad juhtimise täienduskoolitusi.
• Juhendamise oskus. Valdkonda mõjutab tugevalt hooajalisus ning uue personali väljaõpetamisega tuleb tegeleda pidevalt, mistõttu on oluline juhendamise oskus.
• Õigusalased teadmised. 2018. aastal kehtima hakanud isikuandmete kaitse üldmäärus, mis kehtestab MTT ettevõtetele senisest rangemaid reegleid füüsiliste isikute andmete kaitseks, ning pakettreisidirektiiv, mis esitab rangemad nõuded tagatiskohustusele pakett-teenuste pakkumisel. Mitmekultuurilised meeskonnad ja sagedasem välistööjõu kasutamine toob kaasa vajaduse tunda seadusandlusest tulenevaid nõuded välisriikidest töötajate värbamisel.
• Projektijuhtimine. Kiired muutused töömaailmas ning valdkonnas üha enam kasutatav projektipõhine töökorraldus tingib vajaduse paremate projektijuhtimise oskuste järele.
• Tootearenduse ja teenuste disaini, turunduse ja müügitöö oskused (sh hinnakujundus). MTT ettevõtetel tuleb konkurentsis püsimiseks eristuda, tuleb pakkuda midagi, mis loob elamust, mistõttu on nii tootearendus kui ka müügitöö juhtide ametitasanditel töö oluline osa. Puudust tuntakse kaasaegse turunduse (sh veebi- ja rahvusvaheline turundus) ja toodete disaini koolitustest.

Järgnevalt on välja toodud MTT valdkonna töötajate üldised täiendõppe vajadused:

• Avatud suhtumine, suhtlemine, külalislahkus. Teenindustöös on oluline teadvustada, et avatud suhtlemise ja külalislahkusega saab luua külastajale positiivse kogemuse. Teenindustöötajad peavad oskama näha suurt pilti ja mõistma, et nende suhtumisest ja professionaalsusest sõltub nii ettevõtte kui ka teenindustöö kuvand.
• Suhtlemispsühholoogia. Teenindajad peavad valmis olema erinevate inimestega suhtlemiseks ja ettearvamatuteks situatsioonideks. Kriitilistes olukordades toimetulemisel on oluline empaatiavõime, mida toetavad teadmised suhtlemispsühholoogiast.
• IKT-oskused. Tehnoloogia areng, teenuste digitaliseerimine (tellimused, broneeringud, arved, kassasüsteemid) ja automatiseerimine ning uued tarkvarad ja tööprotsesse toetavad veebirakendused toovad kaasa vajaduse täiendada IKT-kompetentse kõikidel ametitasanditel.
• Mitmekultuurilisus, eri- ja eristavate vajadustega külastajad. Meeskonnad on järjest enam mitmekultuursed, mistõttu tuleb tunda erinevaid rahvuskultuure. Suureneb eri- ja eristavate vajadustega külastajate osakaal, kelle teenindamine nõuab teistsuguseid teadmisi ja lähenemist neile teenuste koostamisel ja pakkumisel.
• Keeleoskus. Erinevad rahvused ja mitmekultuurilisus toovad kaasa suurema keelteoskuse vajaduse. Eelkõige nähakse valdkonnas vajadust väga hea inglise keele ja eriti vene keele oskuse järele. Muukeelsed teenindajad aga vajavad eesti keele õppimise võimalust. Aasia turistide arvu kasv toob kaasa vajaduse Aasia keelte oskuse järele.
• Koostööoskus. Järjest tuleb juurde lisateenuste pakkumisi elamuste loomiseks, selleks kasutatakse sageli koostööpartnereid, mis nõuab head koostööoskust.
• Planeerimisoskus. Vastavalt muutuvale külastajate arvule (nt külastajate arv võib varieeruda ühest kuni mitme tuhande külastajani) tuleb osata planeerida tegevusi ja tööprotsesse, kindlustada teenuse pakkumiseks vajalik tööjõud ja muud ressursid.

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel.